Niisuguseid arhitektuuripõhimõtteid kasutati juba inimasustuste rajamisest alates, selle näiteid võib näha maal ja vanemates linnaosades. Näiteks Eesti vanadel taluhoonetel oli põhjaküljel kõige vähem aknaid või puudusid need seal üldse. Hoone põhjaküljele ei paigutatud kunagi välisust, sahver piirnes reeglina hoone põhjaseinaga jms. Kui paikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele paikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Paikese tekitatav soojus põhjustab ohu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: • valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilise ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vahendada paikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; • tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et puuda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli traditsiooniliselt tumedaks;
· Küllaltki madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks · Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna kõikumine · Taastuvenergia, sh päikeseenergia tootmine loob uusi, kohalikke töökohti Päikeseenergia puudused · Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses. · Sesoonsus. · Käesolev tehnoloogia on ebaefektiivne - vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks · Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Päikesepaneelide tootmine ja paigaldamine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu · Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota · Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta
polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Elektrienergiat tootvate päikesepaneelide eriliigid on järgnevad. Monokristallilised päikesepaneelid (Monocrystal solar panels) on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks, valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone. 220 Wp (indeks p tähendab peak- ehk tippvõimsust) monokristalliline paneel annab 220 W võimsust ideaalsetes tingimustes
4. Maa-ala katvustegur on 50...60% 5 2. Päikeseenergia mõju keskkonnale Päikeseenergia on üldiselt väga hea keskkonnale. Selle tootmisega ei teki õhusaastet ja see ei soodusta globaalse soojenemise arengut. Küll aga on mõningaid aspekte päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest, mis vähesel määral siiski keskkonda mõjutab. On olemas kaks suuremat tehnoloogia kategooriat päikeseenergia tootmisel, mida arvesse võtta keskkonna mõjul: fotogalvaanilised elemendid (päikeseelemendid) ja suured päikese soojuselektrijaamad. 2.2. Maa kasutus Suurte päikesepaneelide paigaldamine võtab ruumi. Päikesepaneele paigaldatakse suurtele aladele ning ka päikese soojuselektrijaamad on massiivsed ning võtavad ruumi. Siinjuures tuntakse muret maapinna kahjustamise üle ning samuti ka sealse elustiku/elupaiga kaotamise üle.
Tänapäeval on küll Päike oma jumaliku staatuse kaotanud, kuid endiselt on päike inimkonnale sama tähtis ja veel endiselt tundmatu. Päikest on vaja uurida, kuna ta mõjutab meie igapäevaelu enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb päikese sfääris, kus valitsevad erinevad päikeselt tulevad kiirgused ja magnetvälja toimed. Tänu päikesele sai üldse võimalikuks elu tekkimine ja kogu meie energia on samuti saanud alguse Päikesest. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii tuule- kui ka hüdroenergiaks. Ükskõik millist energiat me ka ei kasutaks on see lõpp kokkuvõttes pärilt Päikeselt. Päike on täht ja tähed on nagu enamus olendeid siin maailmas- nad sünnivad, elavad ja lõpuks surevad. Igal tähel on oma staatus, mis oleneb tähe massist- mida suurem on tähe mass seda lühem on tema eluiga ja seda kiiremini ta põleb läbi. Meie Päike sündis umbes
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut PÄIKESEPANEELID ELEKTRI TOOTMISEKS EESTI TINGIMUSTES? Rühmatöö õppeaines "Loodushoidlik energeetika" TE.0350 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................... 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS........................................................................................................ 3. PÄIKESEPANEELIDE L
On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Miinused 3 kuud aastast(talveperioodil) töötab 30% võimsusel Nõuab paneelide all oleva ala hõivamus Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal(30%) Tänane tehnoloogia on ebaefektiivne – vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta Tänapäeval rõhutakse aina rohkem taastuvatele energialiikidele
soojendamiseks. Päikeseenergia efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajast, ööpäevast ja õhu puhtusest. Päikeseenergiat kasutavad energiatehnoloogiad on ka erakordselt paindlikud, olles rakendatavad hoone, kvartali, linnaosa ja tervete linnade mahus. Selge on see, et päikeseenergia kannab endas suurt potentsiaali, mida oleks võimalik rakendada vähendamaks hoonete energiatarbimist, pikemas perspektiivis linnade energiasõltuvust ning ka keskkonnakoormust. Tehnoloogia arengu mõju selgub siis, kui kasvab tehnoloogiate tõhusus ja langeb hind. [3] 1.3. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse liikideks on: 1) otsene kiirgus - on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energia
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis......................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. Elektrijaamad on ühendatud energiasüsteemide
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA........
Üks tähtsaid tegureid soojuskadude vähendamisel madala välistemperatuuriga aastaaegadel on akende hea soojusisolatsioon. Soodsat kombinatsiooni korraliku soojusisolatsiooni saavutamiseks kujutavad endast vaakumaknad ja läbipaistvad isolatsioonimaterjalid (Lehtveer, 2007). Kui päikesevalgus langeb ehitisele, siis vastavalt materjali omadustele päikesekiirgus kas peegeldub, kandub edasi või neeldub. Päikese tekitatav soojus põhjustab õhu liikumist. Tagasipeegeldumine ehitistelt sõltub seina värvist: valged seinad peegeldavad soojust kõige enam. Nii näiteks on traditsioonilised ehitised Lõuna-Euroopas valged, et vähendada päikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et püüda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli |6
millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMIS VÕIMALUSED EESTIS referaat Mare Valg k-12b pärnu 2014 sisukord Alternatiivenergia üldiselt..................................................................................................3 Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis..................................................................3 Tuuleenergia Eestis...........................................................................................................3 Hüdroenergia eestis..........................................................................................................4 Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....
(Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 2) 1.6.1 Õhksoojuspump Õhusoojuspump [LISA 1; Pilt 12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe 13 sisekomponendi paigaldamist
tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump Õhusoojuspump[12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe sisekomponendi paigaldamist. Õhusoojuspump toodab 1 kWh elektri kohta kuni 3 kWh soojust.
tema kasutamise mugavaks. Hoolduskuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks. Viiekordsete paneelelamute keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MWh) juures, on vaja kollektorit pinnaga 130 m² ja soojussalvestuspaaki mahuga 5,5 m³. Sellise hulga veega on võimalik keskmiselt varustada 135 inimest. Päikeseenergiat kasutatakse põhiliselt rikastes arenenud riikides, kuna vastavad seadmed on küllaltki kallid ja keerulised. Ka päikeseenergia kasutamine laieneb kiirelt nagu tuuleenergia kasutaminegi. Eestis on päikeseenergia kasutamine siiani küllaltki tagasihoidlik olnud paigaldatud on vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja meremärgi valgustuse tagamiseks kasutatakse elektrit tootvaid päikesekollektoreid. Igaljuhul on päikeseküttel suur tulevik.
võib levida väga kaugele (kasutage näitena õpikus toodud Tsernobõli tuumakatastroofi ) -- rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi -- julgeoleku ohud ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. PÄIKESE- JA TUULEENERGIA. Taastuvate energiaallikatena käsitletakse: tuuleenergiat, vee-energiat, biomassienergiat, päikeseenergiat, loodete ehk tõusu ja mõõna energiat, geotermaalenergiat. Taastuvate energiaallikate esmaseks allikaks on reeglina päikeseenergia, mis käivitab Maal terve rea protsesse. Nende protsesside käigus muundub Päikese kiirgusenergia teisteks energialiikideks. Päike kiirgab aastas Maale ~1500 miljonit TWh energiat, millest inimesed tarvitavad ära ligikaudu 100 000 TWh. Maale jõudvast päikeseenergiast muudetakse soojuseks ~47%, ~23% kulub vee aurustumisele, ~0,2 % kulub tuule, lainete, hoovuste tekkeks või säilitatakse taimedes. Taastuvad energiaallikad, mille algallikaks ei ole päikeseenergia, on Maa
2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor...........................................................................
Viimastes on propeller- või Kaplani turbiin, ajam ja generaator komplekteeritud ühtse tervikuna ühises kestas. Mikrojaamades võib kasutada ka reversiivseid pump-turbiine, mis on küll odavad, kuid madala ja vooluhulga muutustele tundliku kasuteguriga. Väikejaamades on sobivaimateks asünkroongeneraatorid, mis on ehituselt lihtsad, töökindlad ja odavad ning võivad töötada ilma sageduse ja pinge reguleerimisseadmeteta. Vee-energia kasutamise tehnoloogia on hästi väljaarendatud. Viimase aja uuendusteks on sukelkompaktagregaadid, korrosioonikindlate materjalide kasutamine, uued juhtimissüsteemid, klaasplastikust survetorud, täispuhutavad paisud jms. Hüdroenergiat saab toota vaid seal, kus on suure veehulgaga jõed või rajatud tammid. Kuna Norras on väga palju kärestikulisi kiirevoolulisi jõgesid, on seal hüdroenergia osakaal kogu energia tootmises 99%. Kõige rohkem kasutatakse hüdroenergiat: 1. Norras 99% 2
Need on seadeldised, kus poolringi paigutatud tasapinnalised peeglid e. heliostaadid peegeldavad päikesekiirguse kesksele neelajale. Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks. Mida tuleks teha? Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata. 2. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks
elamisterritooriume jne. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub. *taastumatu Suure energiasisaldusega. *traditsiooniline Transporditava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused. Kõige odavam energiatootmise viis. Üliohtlike radioaktiivsete jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht. Tuul Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. *taastuv Tehnoloogia on kallis.
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2
elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid. Et näha ,,võimsa" lahenduse nõrkasid külgi, tuleb asi viia absurdini. Heaks näiteks toomegi kohe taastumatute energiaallikate laialdast kasutuselevõttu. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on lõpptarbijate endi silme ette jõudnud. Kõiksugused
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ............................................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täiustatud hõõglambid.......................
Eesti Maaülikool Tuuleenergia Referaat Timo Kuus Tartu 2007 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Tuuleenergia ressursid Eestis ..............................................................................................5 Tuuleenergia tulevik Eestis..................................................................................................7 Teiste maade kogemus.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Allikad: ...............................................................................................
Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud? Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele; 47. Millised on päikeseenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas? Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise problemaatiliseks. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta.
1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
