3 Päikeseenergeetika Statistika järgi saadab päike maa poole päevaga nii palju energiat, et sellega saaks katta kogu maakera energia vajaduse terveks aastaks ja jääks veel ülegi. Selle energia kinnipüüdmiseks on päikeseküttekollektorid ja -süsteemid. Soojusenergia tootmise puhul kasutatakse mõistet päikesekollektor (päikeseküte), elektrienergia tootmise puhul mõistet päikesepaneel. Päikeseenergia tuleneb päikesekiirgusest, saadav energia on sobilik sooja tarbevee või elektri tootmiseks, samuti õhksoojuspumpade ja maakütte puhul kombineeritud küttelahendusena. Orgaaniliste kütuste kättesaadavus ja resurssid vähenevad ning siit tulenevalt nende hind tõuseb täna ja tulevikus. See annab võimaluse päikeseenergial tulevikus edukalt konkureerida teiste kütuste liikidega. Viimasel ajal on päikeseenergiaelektrienergia tootmisel kasutusele
Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Paneelid on üldjuhul konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis koostöös suurendavad võimsust. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning spetsiaalse automaatikaga, mida on võimalik juhtida kusagilt puldist või siis distantsjuhtimisel näiteks mobiiltelefoni või arvuti abil. Päikeseenergia salvestub mingi aja kestel akudesse ning seejärel jõuab vool läbi inverterite tarbijateni. Enamasti kasutatakse otse võrku ühendatud
...................................................7 3. Päikeseenergia tootmine...................................................................................................................8 3.1. Päikeseenergia ja elekter...........................................................................................................8 3.2. Päikesekiirguse liigid.................................................................................................................8 3.2. Kuidas päikesepaneel toodab elektrit........................................................................................9 3.3. Päikeseenergia tootmine Eestis.................................................................................................9 4. Päikeseenergia tehniline pool.........................................................................................................10 5. Päikeseenergia plussid ja miinused..............................................................................
Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem; 2) hajuskiirgus - on osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost. Hajuskiirguse puhul üldjuhul ei sõltu, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks, kuna pilvise ilmaga ei teki objektist varju, mis paneelide töötamist segaks. Kuigi hajuskiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, on see siiski arvestatav faktor elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega;
Kuna päikesekiirguse intensiivsus maapinnal teatavasti tugevalt varieerub, on fotoelementide kasutamisel vajalik tasakaalustussüsteem, mis annab energiat, kui valgust ei ole. Tasakaalustussüsteem võib olla nii energiasalvestussüsteem, mis ladustab päikesevalguse abil toodetud elektrienergiat kui ka lisaenergiaallikas, mis toodab energiat päikesevalguse puudumisel. Päikese abil elektrienergia tootmine Praegusel hetkel on kasutusel kahte tüüpi päikesepaneele: Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17% Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad Nii mono- kui ka polükristall paneelide tootlikkus Eestis on sama. Monokristalne päikesepaneel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
akende või peegelkihiga klaasidega akende vastu. • Tuulutusavaga kahekordse akna vahele võib paigutada horisontaalse ribikardina ehk nn veneetsia kardina. Ühelt poolt on ribid värvitud mustaks, teiselt poolt valgeks, mis võimaldab soojusel sisse imbuda või tagasi peegelduda. Aknal on väljas- ja seespool avad, mille abil soe õhk pääseb tuppa või toast välja. • Maja lõunapoolsele välisseinale on võimalik lisada klaasist paneel, et tekiks Trombe’i sein – must või tume sein, mis on asetatud maja välisseinast paar sentimeetrit eemale, nii et moodustub ohuvahe. Õhk ringleb loomulikul teel soojusvoogude põhimõttel. Nii tuulutusavadega aknaid kui Trombe’i seina on ideaalne ara kasutada külmadel päikesepaistelistel talvepäevadel. Veel soovitusi päikesekiirguse kasutamiseks kodus: • Sobivad aknakatted aitavad hoida head sisekliimat. Sel moel välditakse suvel vajadust
· Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. · Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei · Päikesepatarei ehk päikesepaneel on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks. · Esimesed päikesepaneelid (elektri tootmiseks) 1958. aastal ja nende kasutegur jäi alla 10% , kuid tänaseks päevaks on see tõusnud kuni 22 % ni. · Suurem osa paneeli materjalist on räni. · Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. · 1998. aastal oli päikesepaneelide hind 1 vati kohta 4,5 USA dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit
Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama. Eestis on päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Praegu kasutatakse Eestis päikeseenergiat elektri tootmiseks peamiselt autonoomsetes süsteemides, kus talvekuudel on kompenseeritakse vähest päikseenergiat muude energiaallikatega, nagu näiteks tuuleenergia või elektri tootmine diiselgeneraatoriga.
Kõik kommentaarid