Päikesekiirgus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

ppt

KIIRGUSBILANSS

5.2. KIIRGUSBILANSS  Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit.  PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) ­ U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS ­ U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV ­ LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS ­ U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK ­ PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS ­ AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS ­ OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT ­ NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS ­ VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus

Geograafia

3

docx

“OSOONIKIHI HÕRENEMINE.PÄIKESEKIIRGUS E MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS, KIIRGUSBALANSS. KASVUHOONEEFEKT.“

11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 10­50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. Suhteliselt lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgus, mida tuntakse UV-C nime all, on surmavalt kahjulik kõigele elavale, kuid

Bioloogia

4

doc

Atmosfäär - KONSPEKT

- õhurõhk on väga väike (100mb ­ 1 mb ) 3. MESOSFÄÄR. - 55-80 km kõrgusel - temperatuur langeb, sest pole osooni - rõhk on põhimõtteliselt olematu (0.0...) - helkivad ööpilved 4. TERMOSFÄÄR: - 80-85 km ... 1000 km - temperatuur tõuseb, sest õhumolekule pmslt pole - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks - VIRMALISED ­ Päikese tuul 1 * päikesekiirgus ­ elektromagnetlaineline lainetus. * ultraviolettkiirgus ­ põhjustab päevitust, vähesel määral kasulik, muidu põhjustab nahavähki * infrapunakiirgus ­ kannab edasi soojust. inimsilm ei näe * albeedo ­ aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega (nt tumedalt, niiskelt pinnalt peegeldub väga vähe tagasi ­ albeedo on väga väike) Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: - Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus.

Geograafia

6

doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

ise soojuskiirgusena ise ära annab. ­ Maapind soojeneb. Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Osooniaugud Osooni on kõigis atmosfääri kihtides, kuid valdav osa on stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on kevadel, kui osooni on vähem, päikesekiirgus suur ja inimesed pole harjunud sellist kogust kiirgusest saama, Peamiselt lagundavad osooni freoonid (külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete balloonide kasutamisel) Montreali protokoll ­ kindlateks tähtaegadeks freoonide tootmine lõpetada. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2,

Geograafia

5

pdf

Atmosfääri tähtsus

Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne

transpordigeograafia

9

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR ­ sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb

Geograafia

1

doc

Armosfääri koostis ja ehitus

Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol Stratosfääris, koosneb 03-st, freooni 1 mol lag. 1milj. Mol 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. 03-e, madalad temp. Soodustavad freooni lag. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Muudab krbed kuivemaks, parasvöötme vihmasemaks. Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on Päikesekiirgus läbib atmf.-i , pikalaine soojuskiirgus on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. takistatud, see neeldub õhus, mille tagajöärjel atmf. Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, Soojeneb. Soojuskiirguse neelajad on veeaur, Co2, metann, naerugaas jne. metann, naerugaas jne. Tuul ja õhuringlus Tuul ja õhuringlus

Geograafia

8

odt

Geograafia kt kordamisküsimused

Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. 4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)