Päikesekeskne taevakehade süsteem (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris



PÄIKESESÜSTEEM

Tartu Kesklinna Kool

9.a klass

Riinu Pae

Tartu 2009

Päikesesüsteem – Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga.
Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur.

Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv , mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses). Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad ) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat.
Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja Päikesetuule poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse.
Planeedid peegeldavad Päikese valgust.
Päikesesüsteemi kuulub:
  • kaheksa suurt planeeti
  • mõni tuhat väikeplaneeti – asteroidi
  • sadakond perioodilist komeeti
  • planeetide kaaslased
  • teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.



PÄIKE
Päike on meie lähim täht. See on hõõguv gaasikera , mille temperatuur on umbes 6000° C. Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. See kiirgab soojust ja valgust.
Päike on peajada täht spektriklassiga G2V (keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem, eluiga umbes 10 miljardit aastat). Vanuseks on hinnatud 4,57 miljardit aastat. Läbimõõt on 1,392 miljonit km (109 Maa läbimõõtu), mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi) ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikese keskmes toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites.
Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. Päikesekiirgusega tekib kehas D- vitamiin ning päevitust.

  • MAA RÜHMA PLANEEDID:

    Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus , Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Sammuti on neil väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena.

  • MERKUUR


    Merkuur on Päikesele kõige lähemal olev planeet ning ka kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Mass on 3,303× 1023 kg.
    Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt (Vana-Kreekas Hermes).
    Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse , et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda (teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul).
    Täpseid andmeid temperatuuri kohta pole, kuid see võib olla vahemikus 90-700 kelvinit.
    Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga . Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Pole õhku ega vett.
    Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri sisemuses on suur rauast tuum. Arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Puuduvad kaaslased.
    Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest.
    Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev , Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud.

  • VEENUS

    Oma nime on Veenus saanud Vana-Rooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Nimetatakse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Päikesekeskne taevakehade süsteem #1 Päikesekeskne taevakehade süsteem #2 Päikesekeskne taevakehade süsteem #3 Päikesekeskne taevakehade süsteem #4 Päikesekeskne taevakehade süsteem #5 Päikesekeskne taevakehade süsteem #6 Päikesekeskne taevakehade süsteem #7 Päikesekeskne taevakehade süsteem #8 Päikesekeskne taevakehade süsteem #9 Päikesekeskne taevakehade süsteem #10 Päikesekeskne taevakehade süsteem #11 Päikesekeskne taevakehade süsteem #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kirsipunane Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Referaat, päikesesüsteem, 9.klass

    Päikesesüsreem: päike, merkuur, veenus, maa - kuu, marss, jupiter, saturn, neptuun, uraan, (pluuto)

    päikesesüsteem , päike , merkuur , veenus , maa , kuu , marss , jupiter , saturn , neptuun , uraan , pluuto

    Mõisted

    Sisukord

    • PÄIKESESÜSTEEM
    • Tartu Kesklinna Kool
    • Riinu Pae
    • Tartu 2009
    • Päikesesüsteemi kuulub
    • PÄIKE
    • MAA RÜHMA PLANEEDID
    • MERKUUR
    • VEENUS
    • MARSS
    • HIIDPLANEEDID
    • JUPITER
    • SATURN
    • URAAN
    • NEPTUUN
    • PLUUTO)
    • Kasutatud kirjandus

    Kommentaarid (1)

    kirsipunane profiilipilt
    kirsipunane: väga hea!
    16:33 11-12-2010


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Päikesesüsteem
    6
    docx
    Päikesesüsteem
    27
    doc
    Päikesesüsteem
    12
    doc
    Päikesesüsteem
    24
    doc
    Päikesesüsteem
    4
    pdf
    Päikesesüsteem
    5
    doc
    Päikesesüsteem
    3
    doc
    Päikesesüsteem





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !