50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jansa963
Õppematerjali autor
Päikesepatereide kasutamise võimalused Eesti tingimustes Sissejuhatus: teema aktuaalsus Tänapäeval tähtsamateks energia allikateks maailmas on põlevmaared nagu nafta, kivisüsi, maagaas jne. Eesti ei ole erandiks ning kõige kasutatavamad kütused on imporditud süsivesikud ning Eestis kaevatud põlevkivi. Selline olukord rahuldas kõike kuni põlevmaarde leiukohad ei hakanud ammenduma ning hinnad kütuseks ja energiaks ei hakanud tõusma. Sellel põhjusel tähelepanu oli pöördud taastuvate energia allikate poole, need on: tuule-, päikese-, geotermaalne, bio- ja hürdoeneergia
miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn. Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võrreldes 15–16 korda. Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust tuleb põhiosa soojast tarbeveest, rühmades on spetsiaalsed nõudepesumasinad, mis kasutavad kollektorist saadavat vett. (Valga, 2009) Energia ja elu Maal Ligikaudu kolmandik Maale langevast päikese kiirguseset peegeldub ilmaruumi, ligi pool kulub atmosfääri ja merede soojendamiseks, ligi veerand haihtub ilmaruumi Maalt tagasi peegelduva infrapunase kiirgusena. Maa taimestik kasutab fotosünteesiks ära vaid 0,02 protsenti Maale langevast kiirgusest ja selle arvel on miljonite aastate vältel tekkinud fossiilsete kütuste varud, mida saab käsitleda keemiliselt salvestunud päikeseenergiana. (Tomson, 2000) Maal eksisteeriva elu seisukohast on energia ülitähtis
kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks, valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone. 220 Wp (indeks p tähendab peak- ehk tippvõimsust) monokristalliline paneel annab 220 W võimsust ideaalsetes tingimustes. Näiteks kui päikeselt tulev energia on 800 W/m2, siis 200 Wp päikesepaneel suudab muundada elektriks 157 W energiat. Seega on monokristallilise päikesepaneeli kasutegur ligikaudu 20%. Polükristallilised päikesepaneelid (Polycristal solar panels) on väiksema kasuteguriga, kuid veidi odavamad. Polükristallilistes päikesepaneelides kasutatakse mitmeid väiksemaid elemente, mis on omavahel ühendatud (ühe suure elemendi asemel). 200 Wp polükristalliline
ringjoonte kaartest moodustatud piirid. Taeva tundma õppimist on targem alustada põhjasuunast. Kuna sealsed tähtkujud on nähtavad alati, kui ainult sobiv ilm on. Otsime üles Põhjanaela, (asub Suure Vankri tagumise telje pikendusel, 5 teljepikkuse kaugusel vankrist.) Põhjanaela ümber liiguvad kõik tähed, tehes täisringi 23t 56min. Maa aga teeb täispöörde 24t! Erinevus tuleneb sellest, et Maa ööpäeva ei mõõdeta mitte tähtede, vaid Päikese järgi. Ja tähtede ööpäev on sellest u 4min lühem. Põhjus on lihtne, kuna Maa teeb aastas Päikese ümber täistiiru, läheb igast täheaastast üks ööpäev kaduma. Põhjanael asub 60° horisondist ning näitab põhja suunda. Teeme Põhjanaela ümber mõttelise ringi, mille raadius on võrdne tema kõrgusega silmapiiri põhjapoolsemast punktist. Selle ringi sisse jäävad tähed ei looju kunagi. Mis aga sellest väljapoole
arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede
Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü.
elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. eV = 1,60 * 10^-19 J 6. Mida peab aatomiga tegema, et ta saavutaks kõrgema energiataseme? Miks? Aatomi kõrgema energiataseme saavutamiseks on vaja aatomit ergastada, et tal oleks mida välja kiirata. 7. Kas aatomid saavad vastu võtta igasugust energia hulka? Põhjenda. Ei, aatomid saavad energiat vastu võtta vaid kindlate osade kaupa. Kõik neelatavad
............................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid