(330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva)
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A
sisaldavast osast Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Seletage laused“Päike on tüüpiline täht. Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Omadustelt kesmine täht. Miks näib Päikese serv teravana? Selle oluklorra tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis(fotosfääris) Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele Millest tekivad tähed? Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kirjelda meie galaktikat. Meie kogu tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedesgt ja gaasitolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? 1
Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale 2mlj C. 6)Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva)
Värvusidneks mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused, mõõdetakse foomeeri abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi
13. Millest tekkisid planeedid? Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajuainest. Aine kogunemine klompideks ja edasi planeetideks peaks toimuma gravitatsioonijõudude toimel ja vastavalt osakeste massidele. 14. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese mass on üle 330000 korra suurem, Maa massist. Päikese – tulikuum gaasiline taevakeha, läbimõõt 1,4 milj. kilomeetrit, mass 2* 1030 kg. 15. Milline on Päikese atmosfäär? Päikesele, kui gaasilisele kehale ei saa olla kindlat pinda. Päikese „atmosfäär“ koosneb 2 kihist- kroonist ja kromosfäärist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile. Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud Päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 16. Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadega
jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. Mis on troopiline aasta? Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Võrdle Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär).Marss on väiksem kui Veenus ja Maa (0,107 Maa massi) ja asub Päikesest minimaalselt 1,56 astronoomilise ühiku kaugusel. Marsi atmosfäär koosneb enamjaolt süsinikdioksiidist ning atmosfäärirõhk pinnal on vaid 0,6 protsenti Maa atmosfäärirõhust. Marsi pinnas on väga ebaühtlane, kaetud arvukate meteoriidikraatritega. Marsil asuvad ka mõned suured vulkaanid, teiste hulgas Olympus Mons, Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi. Marsil on ka silmatorkavad orud, kõige suurem neist tektoonilise aktiivsuse käigus tekkinud Valles Marineris. Marsi pinnase punakas värvus tuleneb raud(III)oksiidist, mida leidub kõikjal pinnases
Orbiit on ümaram kui Marsil Orbiit on piklikum kui Maal, pöörleb samal kombel kui Maa Ookeanid, süvikud, mäed, lumeväljad polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved Osoonikiht Läbipaistev atmosfäär Marsil ei ole elu, kuna seal ei ole hapniku ega vett. Marsil on kaks kaaslast: suurem, Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja liigub taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Jupiter pöörleb päris kiiresti. Jupiteri neli peamist kuud on IO, EUROPA, GANYMEDES,
kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline.
kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline.
Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Pind on ülikuum, asub pilvekihist 60 km allpool. Olemas on tardkivimid (graniit, basalt). 34. Mis on "välisplaneet"? Planeedid, mis jäävad Maast ja Päikesest kaugemale. Need planeedid, mis ei jää Maa ja Päikese vahele. 35. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal.
Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi. Nende graanulite läbimõõt on 1000km. Päikese pinnal on ka heledamad laigud faklid -, mida on Päikese pinnal vähem, kuid nad on veel kuumemad gaasipilved, sest neil on kõrgem temperatuur kui graanulitel. 5. Milline on Päikese atmosfäär?
vulkaanidest.On ka avastatud veidraid lõhesid ja peeneid pragusid, mis moodustavad midagi ämblikuvõrgu taolist.Sellised moodustised esinevad vaid Veenusel.Arvatakse, et Veenuse pinna all paisuvad sulanud kivimid kergitaisd pindmisi kihte ja need pragunesid. Maa tiirleb ümber päikese kiirusega 110 000km/h.Kaugus Päikeseni on 150 milj, km.Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva.Siin ei ole liiga kuum ega liiga külm, ja Maad ümbritseb kaitsev atmosfäär.Maal on kivine koorik ja keskel tahke metalline tuum.Nende vahele jäävad veel mõned kihid(maakoor,vahevöö, välistuum, sisetuum).Maakoor koosneb paljudest suurest kiviplaatidest, mille nihkumisel tekivad maavärinad.On väga tähtis hoolitseda Maa eest.Selleks vaja vähendada saasteaineid, töödelda prügi ja muid kasutatud materjale uuteks vajalikeks esemeteks, kaitsta loodust. Kuu - tiirleb ümber Maa keskmiselt 384 000 km kaugusel.Kuu on suhteliselt suur tema
Punane Hiid Planetaarne cdukogu Valge Kääbus 4 TÄHTEDE ARENG Mis on Linnutee? - helevöönd tähistaevas, mis on ebaühtlase heleduse- ja laiusega u.30° nurga all pooluste suhtes. Meie galaktika projektsioon taevavõlvile. (1) Kirjeldage meie galaktikat. Hiigelsuur tähesüsteem, mille nimi on Linnutee (2) GALAKTIKA EHITUS 1. Mõhn (keskel)- asub tsenrti ümber ja koosneb vanadest ning külmadest tähtedest, liikumine mõhnas on kaootiline. 2. Spiraalharud- noored, heledad tähed, spiraalharud pöörlevad ümber mõhna.
Kiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei
kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga - astronoomiat võib liigendada mitmeti: - taevaekvaator jagab ka taevasfääri kaheks poolkeraks - meetodi järgi (astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika) - tähtkuju on mingi kindlalt piiritletud ala taevasfääril
Suuremad galaktikad üldiselt. 2)Elliptilised galaktikad kuju võib olla kerast kuni kettaks kokku surutud ellipsoidini. Nendes on vähe tolmu ja gaasi, või ei ole üldse. Koosnevad vanematest tähtedest. 3)Korrapäratud tähtede paigutuses ei ole kindlat struktuuri või süsteemi. 4)Ja veel teisi: lääts, kääbus, rõngas. · Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Galaktikaparved moodustavad universumi. Universum ei ole ühtlaselt täidetud galaktikaparvedega, vaid nad paiknevad kärjetaoliselt. Jaan Einasto. · On leitud galaktikaid, mis kiirgavad tavalisest galaktikast palju võimsamalt ja paiskavad kosmosesse osakeste voogusid, neid nim. aktiivseteks galaktikateks. Kõige äärmuslikumad nendest on kvasarid. Kiirgab sama palju, kui 1000 tavalist galaktikat> Kiirgusvõimsus ületab 1000. tavalise galaktika
TÄHED 1. Mis on täht, kust saab ta omale energiat. - Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. -
Loomulikult näitab number vaid seda, millisena paistab galaktika meilt vaadatuna. Spiraalsed (S) galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn (ingl. bulge), on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust
................. Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3
Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale.See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat
tähtede HR-diagramm on petlik, sest kaugeid hiidusid näeme vaid tänu nende suurele absoluutsele heledusele, kääbustest aga paistavad meile ainult lähemad. Koostades HR- diagrammi näiteks kuni 15 valgusaasta kaugusel asuvatest tähtedest, leiame sellelt vaid kolm Päikesest kuumemat peajada tähte, ja mitte ühtegi hiidu. Valdav enamik tähtedest on punased kääbused. 9 Linnutee tähtede ülelugemisel selgubki, et Galaktika 150 miljardist tähest vähemalt 100 miljardit on peajada alumise osa kääbused. Nüüdisaegsel HR-diagrammil eristatakse veel mitut tüüpi tähti, millest arvukamalt leidub hiidusid. Järgnevad allkääbused ja allhiiud, õige vähe on ülihiidusid. Läbipõlenud tähtedest on valgeid kääbuseid 5 miljardit ja umbes sama palju leiab diagrammile mittemahtuvaid neutrontähti ja musti auke. HR-diagramm- tähtede mõistmise võti
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie
Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul ( üks galaktiline aasta ) .
Gammasähvatused...........................................................15 Supernoova............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks objektideks galaktikad, mille keskmine läbimõõt on sada tuhat valgusaastat. Galaktika koosneb miljarditest tähtedest. Meie kodugalaktikas Linnutee tähesüsteemis ehk lihtsalt Galaktikas arvatakse olevat 500 miljardit tähte. Tähed on Päikesega sarnased hõõguvad gaasikerad. Tavalise tähe läbimõõt küünib miljoni kilomeetrini. Tähtedevaheline ruum ei ole tühi, seal leidub gaasi- ja tolmupilvi. Aegajalt sünnib neis uus tähti.
3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuvad ja langevad Päikese sisemusse tagasi. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Toovad Päikese tuumas tekkiva energia Päikese pinnale. 4.Milline on Päikese atmosfäär ? Algab fotosfäärit kõrgemal ja koosneb kahest kihist: 1)Alumine kiht ehk kromosfäär - seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. Päikese kromosfäär paistab punakana .Temperatuur 4300 C 400 000 C. 2)Kõrgem kiht ehk Päikese kroon (hõre kuum vesinik) ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale
referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine........................
Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähe värvi määrab tema temperatuur. Kõige külmemad tähed on punased, kuumimad aga sinised. Tähe temperatuuri määrab aga mass, mida suurem mass, seda suurem on temperatuur. Temperatuur (K) Värvus
........................................................................9 GALAKTIKATE TEKE............................................................................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 1. LINNUTEE Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega, nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana- Linnuteena. Mujal maades kreeklaste eeskujul kutsutakse seda Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20 kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse
planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
