See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9
See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku
Tähtede aine on erilises kuumas olekus, mida nimetatakse plasmaks. Plasmas ei ole aatomeid, see on lihtsalt elektronide ja prootonite hõõguv segu. Tähe tuumas liituvad vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi.
Kui tiirlemistasand on vaatekiirtega risti või üsna vähe kaldu, võib tähepaari liikumine olla suuremas teleskoobis hästi jälgitav, on tegemist visuaalkaksikuga. Kaksikute tiirlemistasand võib aga olla üsna kaldu või meie poole serviti , nii et paarilised perioodiliselt teineteise suhtes peitu poevad. Süsteem paistab meile siis varjutusmuutliku (kaksik) tähena. Tsefeiidid- Kõige omapärasemad ja astronoomidele väga kasulikud muutlikud tähed. Kaksiktähed ehk mitmiktähed- 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed. Liigitatakse vastavalt sellele, kuidas avastatakse.
...........................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................................7 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid
Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega , spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI
Kõik kommentaarid