Päike 1. Üldandmed. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus on 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K,
läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta diferentsiaalselt - ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Granulatsioon Päikesel on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit -- nn. granulatsiooni (lad. granulum - terake). Päike
Kosmoloogia 3: Päike 1. Päike on meie Päikesesüsteemi täht, mis on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese
kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses.
kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 5
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses?
Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist (siit nimetus, chroma tähendab kreeka keeles värvi); kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 3. Mis on Päikese plekid, milline on nende temperatuur võrreldes üldise Päikese temperatuuriga.
termotuumareaktsiooni käigus. Igas sekundis muundatakse umbes 700 000 000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695 000 000 tonniks heeliumiks ja 5 000 000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re- emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K. Päikeselaigud on aga "külmad" piirkonnad, temperatuuriga ainult 3800 K. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfääri kohal asub väike piirkond, mida tuntakse kromosfäärina. Kromosfääri peal asub väga hõre gaasi pilv, mida kutsutakse krooniks, ning ta ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav ainult päikesevarjutuste ajal
Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. 2. Mis on granulatsioon? Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.
1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult
Päike Üldandmed Kaugus Maast: 150 milj. km. Läbimõõt: 1,4 milj. km. Mass: 1,99* 10 30 kg. Keskmine tihedus 1409 kg/ m³. Temperatuur: 5800 K. Kiirgusvõimsus: 3,9* 1026 W. Päikese näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Ta asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks
Päike 1. Üldandmed 1) Läbimõõt 1 390 000 km 2) Mass 1,9 1030 kg 3) Temperatuur Pinnal 5800 K Tuumas 15 600 000 K 4) Kaugus Maast 150 000 000 km 5) Kiirgusvõimsus 3,9 1026 W 2. Mis on granulatsioon ? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. 3. Kuidas Päike pöörleb ? Päikese pöörlemisperiood Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 ööpäeva, pooluste lähedal umbes 10 päeva pikem (35 ööpäeva). Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega. 4. Kust saab Päike energiat ?
Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85%
(=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfääri kohal asub väike piirkond, mida tuntakse kromosfäärina. Kromosfääri peal asub väga hõre gaasi pilv, mida kutsutakse
(332 950 Maa massi). 2.Miks näib Päikese serv teravana? Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuvad ja langevad Päikese sisemusse tagasi. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Toovad Päikese tuumas tekkiva energia Päikese pinnale. 4.Milline on Päikese atmosfäär ?
Päike on hõõguv gaasikera, aga suure massi ja gravitatsiooni tõttu veest tihedam: =1,4 g/cm3 (vesi 1 g/cm3). Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29 päeva ja poolustel T=36 päeva). Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000° C. Liigub 230 km/s Luige tähtkuju suunas. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust (photos valgus) ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja ülejäänud 0,5% moodustavad hapnik, süsinik, raud, räni, lämmastik, magneesium, neoon, väävel. Fotosfääri paksus on umbes 400 km. Fotosfääri peal asub kromosfäär (kromo värv), mille paksus on umbes 10 4 km. Selle peal on omakorda kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale. Fotosfääri pind on
5,000,000 tonniks (=3.86e33 ergs) energiaks gamma kiirguse kujul. Kiirguse liikumisel Päikese pinna suunas absorbeeritakse pidevalt energiat ja re-emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfääri kohal asub väike piirkond, mida tuntakse kromosfäärina. Kromosfääri peal asub väga hõre gaasi pilv, mida kutsutakse krooniks, ning ta ulatub
Peale selle tiirlevad ümber Päikese veel asteroidid, meteoriidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päikese mass moodustab 99,8% kogu päikesesüsteemi massist.Ta koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%), mis on kaks kõige tavalisemat Universumi elementi. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud, kus temperatuur on 15,6 miljonit Kelvinit ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 kraadi. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad ning nende temperatuuriks on ainult 3800 kraadi (paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 kilomeetrit. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfääri kohal asub piirkond, mida nimetatakse kromosfääriks. Kromosfääri peal asub hõre
Maad saab uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Liskas on need erakordselt kaunid. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maal on ainult üks looduslik kaaslane, Kuu. Selle kaugus maast on 384 000 km. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Keskmiselt umbes kolm korda 10 aasta jooskul saame näha päikesevarjutust. See tähendab seda, et Kuu on täpselt Maa ja Päikese vahel.
varjukoonusesse. Kui Kuu tiirleks Maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm.
keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kraadi) ja tuum (kuni 13,6 miljonit kraadi). Päike on põhijada täht spektraalklassist G2, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra suurem ja kuumem, kuid punasest hiiust palju väiksem. G2-klassi tähtedel on põhijadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat. Nüüdisaegsete teaduslike arusaamade järgi on Päike tekkinud tiheda kosmilise gaasipilve kokkutõmbumise tagajärjel. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Muid elemente on kokku umbes 2%: hapnikku 1%, süsinikku 0,5%, rauda 0,2%, räni, lämmastikku ja
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
Oma omadustelt keskmine ja meie tähesüsteemis väga tavaline täht. Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. 3) Miks näib Päikese serv teravana? Kuigi Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär
planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana. Päike ei kiirga mitte ainult valgust ja soojust, vaid ka ultravioletset, röntgeni-, raadio- ja korpuskulaarkiirgust
raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust); mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi);
kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel. http://www.youtube.com/watch?v=c8CgDGhYKe8 Tähtede värvus ja heledus Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. See mis värvi on täht oleneb tema temperatuurist. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähtede kaugus ja liikumine Silmaga näeme ainult tähtede ööpäevast liikumist, see tuleneb Maa pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis
sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel, seega tähed sarnanevad musta kehaga ja tähevärvide erinevus tuleneb otseselt nende pinnatemperatuuride erinevusest. Külmad tähed (st. spektriklass K ja M) kiirgavad suurema osa oma energiast elektromagnetkiirguse spektri punases ja infrapunases piirkonnas ning paistavad seepärast punasena, kuumad tähed aga (st. spektriklass O ja B) sinisel ja ultravioletsel lainepikkusel, mis laseb neid paista sinise või valgena. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. Mida suurem on see arv, seda väiksem on heledus. Kui kahe tähesuuruse vahe on üks, siis nende tähtede füüs. Heledused erinevad 2,5 korda. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt- hõõguvkuup gaasikera läbimõõduga 1,4 mln km ja m=2*1030 kg. Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvin'it, pinnal umbes 6000 °C. Ta on
Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Päikesesüsteemi keskel asuv täht, mille ümber tiirlevad vulkaane. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, planeedid
See annab võimaluse kindlaks määrata tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see aitab mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoomi Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Raadioteleskoop on märgatavalt võimsam kui Hubble'i kosmoseteleskoop. See koosneb 27-st 25 meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. 4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon.
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel
re-emiteeritakse madalamatel temperatuuridel nii, et ajal kui ta jõuab Päikese pinnale, on ta energia peamiselt nähtav valgus. Viimasel 20% teest pinnale kantakse energiat rohkem konvektsiooni kui kiirguse poolt. Footonil võtab pinnale jõudmine aega 50 miljonit aastat. Päikese pinnal, mida kutsutakse fotosfääriks, on temperatuur umbes 5800 K. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K (nad paistavad tumedad ainult võrreldes ümbritsevate aladega). Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000 km. Päikeselaike põhjustavad keerulised ja mitte väga hästi arusaadavad Päikese magnetvälja mõjud. Fotosfääri kohal asub väike piirkond, mida tuntakse kromosfäärina. Kromosfääri peal asub väga hõre gaasi pilv, mida kutsutakse krooniks, ning ta ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav ainult päikesevarjutuste ajal (vasakul)
Päikese kroon. Täieliku päikesevarjutuse ajal liigub Kuu Päikese helenduva pinna ette ning varjab selle meie eest. Ainult sel ajal same me näha Päikese pärlvalget välisatmosfääri, mida nimetatakse krooniks. Päikesevärin: Päikeseloiteks kutsutav võimas plahvatus saadab piki Päikese pinda lööklaine laiali niisamuti, nagu seda teeb maapealne maavärin.Seetõttu nimetatakse seda nähtust päikesevärinaks. Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad päikeselaigud ehk-plekid- madalama temperatuuri tõttu tumedamana paistvad alad. Laigud on muutlikud: väiksemad, umbes tuhandekilomeetrise läbimõõduga laigud püsivad vaid mõne tunni või päeva, suuremate läbimõõdud võivad ulatuda üle paarikümne tuhande kilomeetri ka ja kestus mõnekümne päeva. Tugevasti magnetiseeritud päikeselaigud on kohad, kust saab alguse Päikese aktiivsuseks nimetatav nähtuste kompleks. Päikese aktiivsus on põhjustatud tema pöörlemisest ja magnetväljast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
