Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
füsioterapeudi õppekava


REFERAAT
PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI
Tatjana Balašova
õppejõud: Maarja Kärsin


Tartu 2009
SISUKORD
Selgitus .Ülevaade.........................................................................................................................lk3
Tekkepõhjused ja mehhanismid ...................................................................................................lk3
Sümptomid ehk avaldumine.........................................................................................................lk3
Diagnoosimine..............................................................................................................................lk4
Ravivõimalused............................................................................................................................lk4
Taastusravi....................................................................................................................................lk5
Külmaaplikatsioon.............................................................................................................. lk5
Magnetravi.......................................................................................................................... lk5
Liikumisravi........................................................................................................................ lk5
Valgusravi ........................................................................................................................... lk5
Surveriided.......................................................................................................................... lk5
Arm...............................................................................................................................................lk6
Ennetamine...................................................................................................................................lk6
Prognoos.......................................................................................................................................lk6
Kasutatud kirjandus......................................................................................................................lk7



SELGITUS
Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi , harvem elektri või kemikaalide mõjust.
ÜLEVAADE
Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, nendest 2000 (40%) lastel.
Põletused võivad olla erineva raskusastmega
Vasakule Paremale
PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #1 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #2 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #3 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #4 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #5 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #6 PÕLETUSVIGASTUSTE JÄRGNE TAASTUSRAVI #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tatjana Balasova Õppematerjali autor
Põletuse mehhanismid, ennetamine , taastusravi
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
52
doc

PÕLETUS

PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb:  termiline põletus;  keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit);  elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel;  elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui

Meditsiin
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Liigeste vigastustesse suhtume samuti nagu luumurdudesse- kannatanu ootab talle kõige mugavamas asendis kiirabi. Esmaabiks sellistel puhkudel kasutame külma. 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja, autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd · Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud

Esmaabi
thumbnail
21
doc

Spaa sõnastik

hõljub veepinnal. Veepinnal püsimiseks kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, kuid oluline on, et hõljumise ajal on kliendi kõrvad täidetud veega. Basseinis asuvatest helikõlaritest kuuleb klient spetsiaalset muusikat, mis mõjub rahustavalt ja on suurepärane stressimaandaja. Füsioteraapia - on kehalistel harjutustel, manuaalsetel võtetel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi, ultraheli-, magnet-, laser- ning elektriravi) baseeruv taastusravi osa, mille eesmärgiks on võimalikult ideaalilähedaselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi töö. Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire ja efektiivne naasmine normaalsesse elu- ja töökeskkonda. Fangoparafiin - suurepärane ravitoime on tagatud läbi iidsetel aegadel moodustunud meremuda (Posidonia tahvelkivi) ja probleemidevaba puhta parafiini koostoime. Kõrge soojusmahutavus ja termilise ülekande maht kindlustavad soojaravi tõhususe. Soojuse toimel

Turism
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................

Esmaabi
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi

Füsioterapeut



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun