Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

PÕLETUS (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
PÕLETUS #1 PÕLETUS #2 PÕLETUS #3 PÕLETUS #4 PÕLETUS #5 PÕLETUS #6 PÕLETUS #7 PÕLETUS #8 PÕLETUS #9 PÕLETUS #10 PÕLETUS #11 PÕLETUS #12 PÕLETUS #13 PÕLETUS #14 PÕLETUS #15 PÕLETUS #16 PÕLETUS #17 PÕLETUS #18 PÕLETUS #19 PÕLETUS #20 PÕLETUS #21 PÕLETUS #22 PÕLETUS #23 PÕLETUS #24 PÕLETUS #25 PÕLETUS #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karin R. Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Põletused

Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1. Elektripõletused

Meditsiin
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................

Esmaabi
thumbnail
10
doc

PÕLETUSED

Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS Termilist põletust võivad põhjustada tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused. Põletusi tuliste vedelikega on põhjustatud näiteks supist, kohvist, inhalatsioonivedelikest,

Töötervishoid ja tööohutus
thumbnail
13
ppt

Põletus

Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi

Terviseõpetus
thumbnail
13
ppt

Põletus

Tule hooletu käsitlemine Päikese UV jt kiirgused Kõrge temperatuur Kuumad vedelikud aur, vahad, õli Liigid Termiline Keemiline Elektripõlemine Tunnused Valget või musta värvi kärbunud kude Suured vedelikuga täietud villid Põletav kuiv nahk Põlenud karvad Põletused Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke. Tagajärjed Kudedes valkude lagunemise Veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esmaabi Jahutus külma veega Puhta sideme tegemine Abi kutsumine 112 Inimlik,emotsionaalne tugi

Esmaabi
thumbnail
24
pptx

PÕLETUS

PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga!

Inimese füsioloogia
thumbnail
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Ravi: - Algne käsitlus sama, mis üldiselt seedetrakti ülaosa verejooksu korral: konservatiivne ja toetav ravi - 90% verejooksudest peetub iseeneslikult - Endoskoopiline ravi ­ sarnaneb haavandi verejooksu raviga - Kirurgiline ravi ­ endoskoopilise ravi ebaõnnestumisel Stresshaavand: Hemorraagilise/erosiivse gastropaatia väljendus. Endoskoopial nähtavad subepiteliaalsed veritsused ja limaskesta erosioonid. Stress: trauma, suur operatsioon, ulatuslik põletus. Võivad veel tekkida NSAIDidest, alkoholist. Verejooksu ennetamiseks PPI. 14. Söögitoru vaariksite verejooks. Diagnostika ja ravi printsiibid. Söögitoru vaariksite verejooksud moodustavad ligi 10% kõigist seedetrakti ülaosa verejooksudest. Kuni 80% maksatsirroosi haigetest tekivad lõpuks vaariksid, verejooks neist ligi 30%-l. Verejooksu risk on seotud vaariksite suurusega. Suremus on 15-20%. Diagnoos:

Meditsiin
thumbnail
33
pptx

Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi

kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator · Mootorratta sumbuti · Saunakeris 2.Elektripõletuste põhjused · Katkised elektrijuhtmed · Katkised elektripistikud · Katkine elektrikilp

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun