Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine............
kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse. Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 350°C. Inimesed, kes ei ole
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess......................................
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber,
Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4
Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni tühine tikuke või elektrisäde, kuid tagajärjeks on sageli inimeste hukkumine või suured varalised kahjud. 1)Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub
....................... 8 3.1Lendlevad põlevad osakesed.........................................................................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................11 SISSEJUHATUS Põlemist kohtab igal pool, kuid meile paremini teada olevates kohtades näeb seda, metsapõlengutes, majade põlemisel, kütuste põlemine masina mootoris, nende põlemisel tekkivad erinevad saadused, milleks meile kõige tuntumad on : vingugaas, suits, tahm, lendlevad põlevaid osakesed. Ja kõik need saadused võivad mõjutada meie, kui inimeste, tervist ja vara. Vahest inimesed panevad põlema oma kogutud prahti ning ei taipa, mis mürgised asjad võivad seal sees olla. Referaadi eesmärgiks oli uurida, mis on põlemissaadused, kuidas neid liigitatakse ning kuidas nad mõjutavad inimorganismi ja keskkonda
Mida parem on seinte soojusisolatsioon ja väiksem soojusmahtuvus, seda kiiremini tekib põlengu korral pistleek. (Talvari, 2009, lk. 174) Taandumisstaadiumi määratletakse perioodina, mis algab pärast temperatuuri langust 80 %-ni maksimaalväärtusest. Temperatuuri langedes põlemise kui 5 keemilise reaktsiooni kiirus väheneb kiiresti, kuna põlevaine lenduvad komponendid on ära põlenud. Seega hakkab põlemiseeldustest domineerima põlevaine defitsiit. Intensiivne leegiga põlemine lakkab, järele jääb hõõguv tuhaga kaetud mass. (Talvari, 2009, lk. 177) Selles etappis on kaks ohtu - esimene mittepõlevate põlevate ainete olemasolu, mis võivad areneda uueks tulekahjuks ja võivad säilida ka jahtumise faasis kuumad kolded, mis sobivatel tingimustel võivad areneda põlenguks. Seepärast jälgitakse ja kontrollitakse ka kustunud põlengut veel mõnda aega. Teiseks on tagasitõmme oht, millal hapniku uuesti sattub piiratud ruumi. (Josh, 2018)
Kõik kommentaarid