Põlvkondade vahelised erinevused (6)

Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused
Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust .
Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit
Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba .
Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond – minu vanavanemad ning nende lapsed .
Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks .
Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses on muutunud see , et siis käisid naised ainult pikkades seelikutes . Koolis oli koolivormiks must kleit , valge krae ning valged mansetid . Mida aeg edasi , seda lühemaks hakkasid seelikud minema . Kõik riideid õmmeldi ise ning , kes ise ei osanud , need lasid teistel õmmelda .
Kogu toit võeti omast käest – piim , liha , leib , riie jms. . Poest osteti ainult sahariini , mis oli suhkru asendaja . Söömiskultuuris on muutunud see , et varem oli laua keskel suur kauss , kust igaüks oma puulusikaga sõi ja polnud mõtteski , et igaühel oma anum oleks . Nüüdseks on see tava täielikult kadunud . Toit on läinud ka tervislikumaks , kuna sel ajal oli kõik enda käest ning ei kasutatud säilitusaineid ega muud sellesarnast .
Olmetehnikast oli minu vanaemal vaid koorelahutaja , kuna oli palju lehmi ning niidumasin ning suurreha , millega sai põllul tööd teha ning mida vedasid hobused .
04.01.2007
Mu isa rääkis aga , et paljud said riigi poolt kommunaal korterid või hakkasid maja ehitama , mis võttis aega umbes 20 aastat . Ka osteti kortereid , need , mis olid aga riigi poolt saadi kas talongide eest , mida sai kas kaltsu viies , jõhvikaid korjates või muud see sarnast tehes . Asutused andsid ka kortereid , kuigi neil olid pikad järjekorrad , mõned ootasid isegi 10 aastat , et korterit saada , kuna kortereid oli vähe , teised , aga läksid isegi teise kehvemasse asutusse , et kiiremini korterit saada . Mõnikord elas sel ajal isegi kolm põlvkonda ühes korteris , kui oodati järjekordades .
Mööbel oli tavaliselt kas vanavanemate omad või saepurukilbist mööbel ( sektsioonkapid jne. ) , mida tol ajal hakkas massiliselt levima . Mööbliga oli samamoodi nagu korteritega , et pidi ootama järjekorras , mõned pidi ootama isegi 5 aastat . Ka neid sai kiiremini , kui said kuskilt talonge ning need esitasid .
Kaubavalikus on suur muutus selles , et siis oli kõike samasugused , kui mingi asi välja tuli , oli see masstoodang ning välismaa kaup käis allaleti ning neid sai vaid tutvuse kaudu . Muidu tuli kaup NSV Liidust , põhiliselt Baltika tegi riided ning Standard tegi mööblit .
Kõik kandsid ühesuguseid riideid , kui tulid joped , kandsid kõik ühesuguseid . Mingi aeg tuli suur jopebuum , kui tulid nailonjoped , kui osad said Soomest või kuskilt joped juba hankida . Valikut ei olnud , mida said , seda kandsid , värvivalikut ei olnud . Paljud kandsid ka vanema õe või venna jopet , sest muud valikut ei olnud . Ka teksasid ei olnud saada ning see , kes sai välismaa teksad oli väga kõva sõna . Varsti hakkasid ka siia teksad tulema , mis olid kodukootud ja karvased , neid hõõruti tellisekiviga , et oleksid kulutatud nagu välismaa teksad . Tosse ka ei olnud eriti saada , oli küll Põhjala , mis tegi tossude moodi asju , mida mujal kui Eestis ei olnud ja nende vastu sai asju vahetada . Ka kanti Hiina kets , põhilised olid siiski Vene ketsid , millel tuli tald alt ja loperdasid . Kommunaari kingi kanti , mis olid ebamugavad .
Toit tuli kõik loomadelt ja poest ei tulnud midagi osta . Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas .
Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt ära ning kõik olid vihased kui emamesilased , sest terve köök oli loputusvanne ja muud selle sarnast täis kuna pesu pesti umbes üle kolme nädala ja kaks päeva järjest . Teiseks