Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Põlvkondade vahelised erinevused (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused
Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust .
Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit
Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba .
Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond – minu vanavanemad ning nende lapsed .
Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks .
Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses on muutunud see , et siis käisid naised ainult pikkades seelikutes . Koolis oli koolivormiks must kleit , valge krae ning valged mansetid . Mida aeg edasi , seda lühemaks hakkasid seelikud minema . Kõik riideid õmmeldi ise ning , kes ise ei osanud , need lasid teistel õmmelda .
Kogu toit võeti omast käest – piim , liha , leib , riie jms. . Poest osteti ainult sahariini , mis oli suhkru asendaja . Söömiskultuuris on muutunud see , et varem oli laua keskel suur kauss , kust igaüks oma puulusikaga sõi ja polnud mõtteski , et igaühel oma anum oleks . Nüüdseks on see tava täielikult kadunud . Toit on läinud ka tervislikumaks , kuna sel ajal oli kõik enda käest ning ei kasutatud säilitusaineid ega muud sellesarnast .
Olmetehnikast oli minu vanaemal vaid koorelahutaja , kuna oli palju lehmi ning niidumasin ning suurreha , millega sai põllul tööd teha ning mida vedasid hobused .
04.01.2007
Mu isa rääkis aga , et paljud said riigi poolt kommunaal korterid või hakkasid maja ehitama , mis võttis aega umbes 20 aastat . Ka osteti kortereid , need , mis olid aga riigi poolt saadi kas talongide eest , mida sai kas kaltsu viies , jõhvikaid korjates või muud see sarnast tehes . Asutused andsid ka kortereid , kuigi neil olid pikad järjekorrad , mõned ootasid isegi 10 aastat , et korterit saada , kuna kortereid oli vähe , teised , aga läksid isegi teise kehvemasse asutusse , et kiiremini korterit saada . Mõnikord elas sel ajal isegi kolm põlvkonda ühes korteris , kui oodati järjekordades .
Mööbel oli tavaliselt kas vanavanemate omad või saepurukilbist mööbel ( sektsioonkapid jne. ) , mida tol ajal hakkas massiliselt levima . Mööbliga oli samamoodi nagu korteritega , et pidi ootama järjekorras , mõned pidi ootama isegi 5 aastat . Ka neid sai kiiremini , kui said kuskilt talonge ning need esitasid .
Kaubavalikus on suur muutus selles , et siis oli kõike samasugused , kui mingi asi välja tuli , oli see masstoodang ning välismaa kaup käis allaleti ning neid sai vaid tutvuse kaudu . Muidu tuli kaup NSV Liidust , põhiliselt Baltika tegi riided ning Standard tegi mööblit .
Kõik kandsid ühesuguseid riideid , kui tulid joped , kandsid kõik ühesuguseid . Mingi aeg tuli suur jopebuum , kui tulid nailonjoped , kui osad said Soomest või kuskilt joped juba hankida . Valikut ei olnud , mida said , seda kandsid , värvivalikut ei olnud . Paljud kandsid ka vanema õe või venna jopet , sest muud valikut ei olnud . Ka teksasid ei olnud saada ning see , kes sai välismaa teksad oli väga kõva sõna . Varsti hakkasid ka siia teksad tulema , mis olid kodukootud ja karvased , neid hõõruti tellisekiviga , et oleksid kulutatud nagu välismaa teksad . Tosse ka ei olnud eriti saada , oli küll Põhjala , mis tegi tossude moodi asju , mida mujal kui Eestis ei olnud ja nende vastu sai asju vahetada . Ka kanti Hiina kets , põhilised olid siiski Vene ketsid , millel tuli tald alt ja loperdasid . Kommunaari kingi kanti , mis olid ebamugavad .
Toit tuli kõik loomadelt ja poest ei tulnud midagi osta . Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas .
Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt ära ning kõik olid vihased kui emamesilased , sest terve köök oli loputusvanne ja muud selle sarnast täis kuna pesu pesti umbes üle kolme nädala ja kaks päeva järjest . Teiseks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Põlvkondade vahelised erinevused #1 Põlvkondade vahelised erinevused #2 Põlvkondade vahelised erinevused #3 Põlvkondade vahelised erinevused #4 Põlvkondade vahelised erinevused #5 Põlvkondade vahelised erinevused #6 Põlvkondade vahelised erinevused #7 Põlvkondade vahelised erinevused #8 Põlvkondade vahelised erinevused #9 Põlvkondade vahelised erinevused #10 Põlvkondade vahelised erinevused #11 Põlvkondade vahelised erinevused #12 Põlvkondade vahelised erinevused #13 Põlvkondade vahelised erinevused #14 Põlvkondade vahelised erinevused #15 Põlvkondade vahelised erinevused #16 Põlvkondade vahelised erinevused #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristiV Õppematerjali autor

Lisainfo

Selles uurimustöös on võrreldud kolme põlvkonda elavate näidetena (mina, mu vanemad ning vanavanemad)
uurimustöö

Mõisted


Kommentaarid (6)

Maasikas5 profiilipilt
Maasikas5: Algeline sõnakautus, arutlus puudub, vaid jutustav
17:34 08-01-2009
sille profiilipilt
sille: A saa päris uurimustööks nimeada, aga aitab ikka
10:28 30-03-2009
Triinu01 profiilipilt
Triinu01: märkasin kirjavigu ka, kuid siiski aitab ikka
23:36 07-04-2010


Sarnased materjalid

2
doc
Põlvkondade vahelised erinevused
2
doc
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
50
doc
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
65
doc
Meditsiiniajaloo konspekt
96
pdf
Tarbimissotsioloogia
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
106
docx
EESTI UUSAEG





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun