Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Põlevkivi kaevandamine Eestis (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on energeetiline julgeolek ?
 
Säutsu twitteris
Põlevkivi kaevandamine Eestis
Analüüs
Sissejuhatus
Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaažile annavad hulgalised aheraine - ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus – maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine . Segipööratud pinnasega künklik-mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline “kuumaastik”, taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 10–30 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum.
On selge, et kõige kvaliteetsema “pruuni kulla” varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid , dolomiidid ja merglid . Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,5–3 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas. Edasi läheb põlevkivikiht aina sügavamale. Aluspõhja kivimid paljanduvad jõgede ürgorgudes, kus neid võib ka vaadelda. Kõige suurem paljand on Põhja-Eesti paekalda astang (pankrannik), mis oma maksimaalkõrguse saavutab Ontikal – 55,6 m üle merepinna . Aluskivimeid kattev Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (1–2 meetrit) ja paksem lõuna pool ning mattunud ürgorgudes.
Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus ). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas – Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga).
[ http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf ] (22.04.08)



Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus)
Oluline keskkonnamõju kaasneb põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemisega. Aastatel 1999–2001 suleti Tammiku, Sompa, Kohtla ja Ahtme kaevandus, mille altkaevandatud alade üldpindala moodustab _125 km2. Tulevikus suletakse paratamatult ka Viru kaevandus ja Aidu karjäär, samuti praegune noorim, Estonia kaevandus. Need protsessid kutsuvad esile muutusi veerežiimis nii maapõues kui valgaladel, veel pikka aega (kümneid aastaid) kestab maapinna stiihiline vajumine (kvaasistabiilsus), muutuvad taimekooslused , kõlvikute väärtus jt. Kujunenud on omapärane looduslik katsepolügoon peale otsese inimtegevuse lõppemist keskkonnatingimuste muutuste mõju uurimiseks maastikele ja ökosüsteemidele.
Uuringutest on selgunud , et põhjavee kvaliteedi halvendajaiks on kaevanduskäikudesse valguv vesi, mis kontakteerub käikude loomisel sulfiidsetest mineraalidest moodustunud sulfaatidega, muutub joogikõlbmatuks. Vanades kaevanduskäikudes võib leida kuni 2 g/l sulfaatide kontsentratsiooniga vett. Seisukoht, et hüljatud kaevanduskäikudesse kogunenud vesi ongi taastunud põhjavesi, on ilmselt kohatu , sest looduslik sulfaatide sisaldus kaevanduspiirkonna paekihtide põhjavees pole üldiselt suurem kui 0.01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja –tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod , samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning šahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist.
Kogu Ida-Virumaa põhjaveevarustust komplitseerib sügavate põhjaveekihtide liigekspluateerimine, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida soolane
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Põlevkivi kaevandamine Eestis #1 Põlevkivi kaevandamine Eestis #2 Põlevkivi kaevandamine Eestis #3 Põlevkivi kaevandamine Eestis #4 Põlevkivi kaevandamine Eestis #5 Põlevkivi kaevandamine Eestis #6 Põlevkivi kaevandamine Eestis #7 Põlevkivi kaevandamine Eestis #8 Põlevkivi kaevandamine Eestis #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliko877 Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõte

AS Eesti Põlevkivi ja Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on põlevkivi kaevandatud 90 aasta (alates 1916. aastast) jooksul ligi 1 miljard tonni, seda 430 km2 suuruselt alalt ja kuni 70 m sügavuselt.
[http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08)

Põlevkivi on taganud Eesti majandusele stabiilse elektri hinna ja väga hea varustuskindluse. Uued energiaallikad peavad olema keskkonnasõbralikumad, kuid arvestama ka elektri hinna ja varustuskindluse aspekte.
[file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/materjalid.html]
[Põlevkivi roll Eesti majanduses – Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja] (22.04.08)

Ida-Virumaa keskkonnaseisund on aastatega paranenud. Kogu Ida-Virumaa tööstus on järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele – Silmet, Narva Elektrijaamad, Viru Keemia Grupp, EP. Riigipoolne kontroll keskkonna kasutamise ja säästmise üle on pidevalt tõhusamaks muutunud. Kõik eelnev lubab väita, et põlevkivienergeetika on jätkuvalt jätkusuutlik.
[http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida-Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev%C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr=]
[Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens, Ettevõtete panganduse tegevdirektor] (22.04.08)

• Tänane trend – rääkida põlevkivienergeetika kahjulikkusest ja kadumisest.
• Homne tegelikkus – ei kao ta kuhugi, sest on siis lähiaastatel midagi, millega põlevkivi asendada?
• Kõigi eelduste järgi võetakse tulevikus kasutusele kombineeritud variandid, kus on koht ka põlevkivienergeetikale.

Majanduslik potentsiaal tõotab uue metropoli tekkimist...
... arengute jätkusuutlikkuse tingimuseks on elukeskkonna areng, et kinnistada olemasolevat ja tuua uut tööjõudu.

analüüs , kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus) , võimalikud lahendamisvariandid , keskkonnakahjude heastamine , poliitilised otsused , maapõueseadus , seaduse mõju , energiajulgeolekust

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
odt
Põlevkivi kaevandamine Eestis
17
docx
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid
9
pptx
Põlevkivi slaidiesitlus
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
46
docx
Keskkonnakorraldus vastatud
113
doc
Energia ja keskkond konspekt
50
pdf
Loodusvarad



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun