PÕHIVARAHelilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud
helirida . Ta on
helistiku kõlamudel (
duur – JO – rõõmsakõlaline,
moll – RA
– kurvakõlaline).
Harmoonilise
molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis
#VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli
(muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku
võtmemärgid).
Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N
SI
R, alla R
SI N M L J D R
meloodiline moll ülesse R D J L M
NI SI
R, alla R
SO NA M L J D R
Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma
nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi.
Paralleelsed
helistikud on helistikud, millel on ühesugused
astmed (
noodid ) ja võtmemärgid.
Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on
intervall v.3 (
terts ).
C-a,
G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis,
Fis-dis
C-a,
F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b,
Ges-es
Kvindiring.
Helistike süsteem, milles iga helistik
paikneb eelmisest puhta
kvindi võrra kõrgemal (dieesidega
helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab
vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui
eelmine helistik.
Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges).
* Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla,
kuid erinev kirjaviis.
Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi,
aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja
c-moll, G-g, F-f,
Kõik kommentaarid