Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Pärandkoosluste loomastik (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti Maaülikool
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Metsakorralduse osakond



Pärandkoosluste loomastik


Juhendaja lektor

Tartu 2011

Sisukord



Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Putukad pärandkooslustel 4
Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed) 14
Karjatamine pärandkooslustel 30
Pärandkoosluste linnustik ( Matsalu rahvuspargi näitel) 31
Kasutatud allikad 34






Sissejuhatus


Pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena püsiva inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise, harvem kulupõletamsie abil.
Sõna pärand viitab eelkäijate poolt meile jäetud ainelistele ja vaimsetele väärtustele, kuid ka – ebaväärtustele. Pärandi positiivne mõju või negatiivne märk sõltub teadagi meie praegusest suhtumisest sellesse.
Esimese näitena võib tuua puisniidu , mida siin-seal saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis on veel säilinud (õigemini pidevalt hooldades säilitatud). Kaunis maastik , mille sünnitas traditsiooniline põllumajandus ja mille hävitas masinate võidukäik peale Teist Maailmasõda. Samas oli puisniit vaid üks osa tervikust, mille moodustasid külad ja üksiktalud oma põldude, erinevat tüüpi looduslike heina- ja karjamaade ja metsatukkadega. Tervik sisaldas lugematul hulgal detaile, mis omaaegset maakasutust ja elamisviisi iseloomustasid. Sellist terviklikku külamaastikku kogu tema mitmekesisuses pole kogu tema mitmekesisuses ja eheduses kusagil säilinud. Paljud maastikud on maaparanduse ning võsastumise tõttu tundmatuseni muutunud. Suur osa sellest, mis meile tänapäeva maastikul vastu vaatab, on välja kujunenud nõukogude perioodil. Varasemast on säilinud vaid kilde (pärandkultuuri objekte) ja tükikesi (traditsioonilist maakasutust).’
(Väike pärandkultuuri käsiraamat Tarang L 2009, Tartu:Eesti Loodusfoto 152)
Loomastik pärandkooslustel on küllaltki mitmekesine , eriti arvukas on lindude liigiline koosseis, eriti rannaniitudel (Matsalu rahvuspark ) ja ka putukate koosseis, kellest paljusid liike mujal Eestis ei kohta.

Putukad pärandkooslustel


Sajandeid ühtemoodi majandatud pärandkooslused on eriline ja asendamatu elupaik paljudele putukaliikidele. Mõned pärandkooslusi asustavad üutukarühmad , näiteks päevaliblikad, sihktiivalised , ning mõned mardikalised , on viimastel aastakümnetel pälvinud ökoloogide ja looduskaitsebioloogide suuremat tähelepanu. Seda põhjustab niidukoosluste suhteline lihtsus ja käsitavus katselises uurimistöös ning loomulikult ka nende ainulaadsete elupaikade kiire kadumine.
(Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255)

Emeriitpõrnikas (Osmoderma eremita L)


Elab mädanenud puidus vanade puude tüveavades, eriti avatud maastikuga alleedel ( tammed ) ja jõgede äärsetel puudel (pajudel), aga samuti ka metsades vanades tammedes.
(Looduskaitsevormid nagu rahvuspargid ja Natura 2000 alad –Tšehhi, 2010)

Käristaja (Psophus stridulus)


Kuulub Tirtslaste(Acrididae) sugukonda, sihktiivaliste putukate seltsialamseltsi tirtsulised (Caelifera). Levinud mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis, on umbes kolme sentimeetri pikkune , üleni tumepruun (välja arvatud erepunased tagatiivad ). Puhkeolekus pole tiibu näha ja putukas ei paista maapinnal üldse silma. Häirimise korral sööstab ta koha pealt üles ja lendab valju praginat tehes veidi eemale. Lennu ajal mõjuvad erepunased tagatiivad koos käristamisega vaenlasele (linnule) ilmselt ehmatavalt. Maandunud putukas kaob jälle otsekohe silmist. Eelistab elupaikadena ümbrusest soojemaid ja tuulevaiksemaid poolavatud paiku loopealsetel ja nõmmedel.
(Wikipedia, 2011)

Nõmme-võrkliblikas (Melitaea cinxia)


Esineb kõikjal Aasias, Euroopas, välja arvatud Portugal, Hispaania kesk- ja lõunaosa ja Põhja-Skandinaaviaja Inglismaa. Euroopas eelisatb ta elupaikadena sarnaselt käristajaga avatud elupaiku- loopealseid ja nõmmesid, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad.
Enamuse oma elutsüklist veedab musta röövikuna, oranzi mustriga valmiku eluiga on ainult mõned nädalad.
Nõmme-võrkliblika populatsioonid on olnud viimased aastakümned pidevas languses, peamiselt elupaikade kadumise tõttu, Euroopas hakkas nende arv eriti jõudsalt vähenema tööstusrevulutsiooni aeg.
(Learn about butterflies, 2011)

Väike-võrkliblikas (Melitaea aurelia)


Elab peamiselt kesk-Euroopas,eestis paiknevad oma leviku põhjapiiril Eestis peamiselt looduslikel ja poollooduslikel niitudel , mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas -oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast.
(Wikipedia 2011)

Mustlaik -apollo ( Parnassius mnemosyne)


Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Valmik vajab eluks aga avatud, kuid samas ka tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine . Sellisteks elupaikadeks on Eestis jõgesid ääristavad puuribadega niidud, mis pakuvad tuulevarju, kus leidub röövikute ja valmikute toidutaimi.
Mustalik-apollode kaitsmisel tuleks arvestada eelkõige tema elupaiganõudlustega. Tuleks säilitada veekogude äärsed puuribaga poollooduslikud rohumaad.
(Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiaosakond, 2008 )

Nukitssitikad (Onthophagus)


Seltsi kuulub üle 2000 liigi üle maailma, Eestis elavad loopealsetel ja liivase pinnaga karjamaal sõnnikus, on Eestis isegi kohati sagedased, aga näiteks Soomes on nukitssitikate kõik seal esinenud liiki muutunud üliharuldaseks. Nende kadumise põhjuseks on peamiselt elupaikade hävimine.
(Wikipedia, 2011)

Teelehe -mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia)


Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid . Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 5–30 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid , peetrileht, emajuur , palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani.
Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste , aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud. Taimedest röövikutesse talletatud erilised ained iridoidid muudavad nad lindudele kibedaks ja vastumeelseks. See, et mosaiikliblikad munevad ühte kohta väga palju mune, on ühest küljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida. Teiselt poolt jälle: kui vaenlased munakogumiku või röövikute seltsingu siiski avastavad, võivad nad selle viimseni hävitada.
Liblikate heaolu mõjutab ka inimene oma tegevusega , seda eeskätt elupaiku kujundades. Tundub, et nende liikide elukeskkonnale on mõjunud soodsalt hajus talumajapidamine ning komme metsas loomi karjatada. Nüüd, kui maaelu sel moel on enamasti hääbunud, ohustabki nende liikide elupaiku peamiselt võsastumine. Suur-mosaiikliblikas vajab väikesi raiesmikke ja saare järelkasvu. Teelehe-mosaiikliblikas aga vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid niite ja teeservi.
(Eesti Loodus, Mati Martin, 2007)

Komapunnpea (Hesperia comma)


Kuulub perekonda Hesperiidae, kergesti eristatav tagatiibade all olevate hõbedaste laikude järgi. Looduses on neid peamiselt märgata augustis. Eelistab elupaikadeks aruniite, nõmmesid, loopealseid ning teisi kuivasid ja ümbrusest soojema mikrokliimaga biotoopides. Muneb oma munad vaid paljastunud maapinnaga vaheldumisi paiknevatele madalaks pügatud lamba-aruheina mätastele. Kui karjatamine lakkab, siis taimestik tiheneb ja kõrgeneb ja konnpunnpeal pole enam kohta kuhu mune muneda ja asurkond kaob.
(Wikipedia, 2011)

Röövkärblased (Asilidae)


Röövkärblased on suur, ligikaudu 5 000 liiki hõlmav sugukond valdavalt suurte mõõtmetega ( kehapikkus kuni 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste pea on suhteliselt väike, kuid väga liikuv, varustatud võimsa imikärsaga. Rindmik on väga suur ja tugev. Kogu keha on kaetud pikemate või lühemate karvadega. Röövkärblaste valmikud on väga head lendajad . Nende toiduks on peamiselt teised putukad, keda püütakse lennult. Kuna röövkärbeste sülg on väga mürgine, hukkuvad kättesaadud saakloomad silmapilkselt. Surmatud saakloom imetakse tühjaks. Kuna suurte röövkärbeste imikärss on erakordselt tugev, võivad nad kättevõtmise korral enesekaitseks ka inimese naha läbi hammustada. Tekkiv valu ei jää millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale. Eestis on üheks tavalisemaks röövkärbseks ruuge -küttkärbes (Laphria flava).
Röövkärblaste vastsete toiduspekter on üsna lai. Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised , vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne.
( Zooloogia ja botaanika instituut, 2010)

Kiletiivalised


Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks mesilased , kimalased , herilased, sipelgad , lehevaablased, käguvamplased.
Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Mõnedel vormidel, näiteks töösipelgatel, on tiivad taandarenenud. Tiiva soonestus on hõre. Tiivasooned moodustavad kõige rohkem 20 sulgu. Väikestel vormidel tiivasoonestus tavaliselt kas peaaegu või täielikult puudub.
Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Viimasel juhul on alahuul ja alalõuad pikaks veninud ja moodustavad imikärsa. Taolisi suiseid kasutatakse nektari imemiseks õitest. Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda. Mõningatel sipelgaliikidel on ülalõuad peast pikemad .
Peas on tundlad , mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad .
Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad, vaid mõnedel liikidel on ees- või tagajalad muutunud plaatjateks kaevejalgadeks. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. Osadel liikidel on säärel ja käpal spetsiaalne seadeldis tundlate puhastamiseks – nn. kabetamissälk.
Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks.
Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploidseid kui diploidseid mune. Esimestest arenevad alati isased, teistest ainult emased või ühiselulistel kiletiivalistel ka töölisisendid.
Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Esineb nii jalutuid konusid kui liblikaröövikuid meenutavaid ebaröövikuid.
Sageli esineb kiletiivaliste juures polümorfism, mille puhul esineb emaste mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel (mesilased, herilased, sipelgad) on viljatute emaste – tööliste vorm. Enim on polümorfism arenenud sipelgatel, kelle töölised on alati tiivutud. Mõningatel sipelgaliikidel on töölised veelgi enam jagunenud – nt. sõduriteks, ammedeks jt. Selliseid alamkaste võib olla koguni kuus - kõik kastid täidavad sipelgapesas erinevaid ülesandeid.
Kiletiivaliste mitmekesisuse säilitamiseks on soodsaim viis poollooduslike koosluste majandamine .
(Wikipedia, 2011)

Sise- ja välisparasiidid


Niitudel kariloomade karjatamine toob endaga kaasa eripärase putukarühma- sise- ja välisparasiitide leviku. Tuntumatest siseparasiitidest võib nimetada hobuse maokiini (Gasterophilus intestinalis), lamba-ninakiini(oestrus ovis) ja veise-nahakiini (Hypoderma bovis). Kuigi koduloomadele tüütud ja kohati isegi letaalselt kahjulikud, on paljud kariloomadel parasiteerivad putukaliigid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Pärandkoosluste loomastik #1 Pärandkoosluste loomastik #2 Pärandkoosluste loomastik #3 Pärandkoosluste loomastik #4 Pärandkoosluste loomastik #5 Pärandkoosluste loomastik #6 Pärandkoosluste loomastik #7 Pärandkoosluste loomastik #8 Pärandkoosluste loomastik #9 Pärandkoosluste loomastik #10 Pärandkoosluste loomastik #11 Pärandkoosluste loomastik #12 Pärandkoosluste loomastik #13 Pärandkoosluste loomastik #14 Pärandkoosluste loomastik #15 Pärandkoosluste loomastik #16 Pärandkoosluste loomastik #17 Pärandkoosluste loomastik #18 Pärandkoosluste loomastik #19 Pärandkoosluste loomastik #20 Pärandkoosluste loomastik #21 Pärandkoosluste loomastik #22 Pärandkoosluste loomastik #23 Pärandkoosluste loomastik #24 Pärandkoosluste loomastik #25 Pärandkoosluste loomastik #26 Pärandkoosluste loomastik #27 Pärandkoosluste loomastik #28 Pärandkoosluste loomastik #29 Pärandkoosluste loomastik #30 Pärandkoosluste loomastik #31 Pärandkoosluste loomastik #32 Pärandkoosluste loomastik #33 Pärandkoosluste loomastik #34 Pärandkoosluste loomastik #35
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor toivo ubin Õppematerjali autor

Lisainfo

põhjalik ülevaade putukatest lindudeni, kasutatud kuute kirjalikku teost ja rohkelt materjali internetist.
pärandkooslus , loomastik , karjatamine , matsalu , linnustik , putukad , imetajad , selgroogsed

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

47
doc
Puisniitude loomastik
11
docx
Pärandkoosluste eksamiks
28
docx
Pärandkoosluste eksam
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
16
doc
Pärandkooslused eksam
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
6
doc
Pärandkooslused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun