Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid (10)

Sisukord........................................................................
1. Päikesesüsteem- mis see on?...................................
2. Päike..........................................................................
3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid ........................
3. 1. Merkuur...............................................................................
3. 2. Veenus ................................................................................
3. 3. Maa.....................................................................................
3. 4. Marss..................................................................................
3. 5. Jupiter .................................................................................
3. 6. Saturn .................................................................................
3. 7. Uraan ..................................................................................
3. 8. Neptuun ..............................................................................
3. 9. Pluuto ..................................................................................
Kokkuvõte.......................................................................
Kasutatud materjalid.......................................................







1. Päikesesüsteem- mis see on?
Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. „Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast.
Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini . Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. „
Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid , asteroidid ja meteoriidid.
Järgnevalt väike tabel. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist?

• Päike: 99.85%
  
• Planeedid: 0.135%
  
• Komeedid: 0.01%
  
• Satelliidid: 0.00005%
  
• Asteroidid: 0.0000002%
  
• Meteoriidid: 0.0000001%
  
• Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad ): 0.0000001%
  

 
Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv , mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)
Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad ) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat.
Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub.
Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi.
See oli liigitus koostise järgi, kuid Päikesesüsteemi planeete saab liigitada ka avastamise ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes.
Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks . Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool.
2. Päike
Päike on päikesesüsteemi keskpunkt. Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal.
Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera , mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist ning vähemal määral teistest elementidest.
„Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine
kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb sellest, et Päike ei ole tahke keha nagu Maa, vaid koosneb peamiselt gaasidest . Nii pöörleb Päikese väline gaasiline kiht erinevalt Päikese tuumast. Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale Päikese sisemusse , aga Päikese tuum pöörleb nagu tahke keha. Samalaadseid efekte on täheldatud ka gaasilistel planeetidel.
Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15.6 miljonit Kelvin'it ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi.“
 
Andmeid Päikesest:
 

• läbimõõt on 1, 4 miljonit kilomeetrit
  
• kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad
  
• vanus- umbes 4, 5 miljardit aastat
  
• välispinna temperatuur on umbes 6000 °C
  

 
Keemiline koostis:

• vesinikku 92, 1%
  
• heeliumit 7, 8%
  
• hapnikku 0, 061%
  
• süsinikku 0, 03%
  
• lämmastikku 0, 0084%
  
• neooni 0, 0076%
  
• rauda 0, 0037%
  
• räni 0, 0031%
  
• magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03%
  

3. Päikesesüsteemi kuuluvad
planeedid
 
3. 1. Merkuur
„Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest