TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist. Aposterioorne teadmine on sisuliselt empiiriline teadmine, st kogemusele toetuv teadmine (kr. empereia - kogemus, vaatlus) . Kontseptid ja propositsioonid Kontsept oleks kõige rangemas tähenduses m
ka ,,kas...või..." abil (liigitav). Implikatiivne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on ühendatud siduvate sõnadega ,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut. Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus). Otsustuse kvantiteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mis on ära määratud subjekti mahuga. Otsustuse kvaliteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mille määrab koopula ehk side subjekti ja predikaadi vahel. otsustus ja selle eitus p p p
koostoimivate isikute kogumit (ettevõtet, organisatsiooni koos partneritega). Otsustamine kui tegevuse mõttelise plaani koostamine ja vastuvõtmine juhi poolt on suunatud praktilise tegevuse kujundamisele vastuvõetud otsuse täitmiseks. Seejuures tuleb kooskõlla viia kõigi asjassepuutuvate subjektide huvid ja püüdlused. Iga otsuse elluviimine on alati seotud sellest puudutatud subjektide otsustuste vastuvõtmisega omapoolse tegevuse kujundamiseks. Paljude otsustuste realiseerimine viivitub või ei teostu, sest otsuse osatäitjad ei ole valmis neile ettenähtud funktsiooni täitma. Ettevõtte oma töötajate või partnerite hea tahe ja initsiatiiv mõjuvad aga üldjuhul positiivselt otsuse elluviimise tulemustele. 16. Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks?
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; "sidruniturg" informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutamiseks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teise kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. 26. Majanduspoliitiline otsustamine ja tahte kujundamine Otsustamine toimub n-ö otsustuskeskkonnas, mille olulisemad tegurid on järgmised: Õiguslik-institutsionaalsed tegurid (seadused, määrused) Ühiskondlikud tegurid (ühiskonnas valitsevad väärtused, ideoloogiad jms) Tehnilis-majanduslikud tegurid (kapitali struktuur, tootmisvõimsused jne)
Kolmandas faasis toimub täideviimine, st vastuvõetud otsuseid hakatakse ellu viima. Tuleb valmis olla esialgsete lahendusvariantide paindlikuks korrigeerimiseks, lisameetmete kasutamiseks ja vajaduse korral ka varem väljatöötatud alternatiivsete lahendusvariantide hulgast hoopis teiste kasutamiseks. Neljandas faasis tuleb tegeleda kontrolliga. See aitab ennetada võimalikke möödalaskmisi ja selgitada hetkeseisu, samuti teha järeldusi uute majanduspoliitiliste otsustuste vastuvõtmiseks. Majanduspraktikas toimuvad kõik eespool loetletud majanduspoliitilised faasid tavaliselt üheaegselt ja põimuvad tihti omavahel. 26. Majanduspoliitiline otsustamine ja tahte kujundamine Otsustamine toimub n-ö otsustuskeskkonnas, mille olulisemad tegurid on järgmised õiguslik-institutsionaalsed tegurid (seadused, määrused, rahvusvahelised lepingud jms);
Kõik kommentaarid