= E(Z,P); · erinevate eesm.rgisusteemi komponentide alusel saadud oodatava kasulikkuse hinnanguid sunteesiv komplekshinnangu mudel optimaalse alternatiivi väljavalimiseks x* = KA{E(X)} · Sk juhitamatu tegur k · m vaatlusaluste juhitamatute tegurite arv; · Yj alternatiivide elluviimise tulemuste vektori komponent j; · r alternatiivide elluviimise tulemuste vektori vaatlusaluste komponentide arv; · fji Yj sõltuvust Xi-st kirjeldav võrrand; · Fjk Yj sõltuvust Sk-st kirjeldav võrrand; · Zoj alternatiivide elluviimise tulemuste komponendi Yj kasulikkusehinnang eesm.rksusteemi komponendi Ao alusel; · t eesm.rksusteemi komponentide arv; · Koj Zoj sõltuvust Yj-st kirjeldav võrrand;
x piirangud (aeg, ressursid, juriidilised, sotsiaalsed jne); x resultaadid ehk tulemused y; x seosed juhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x seosed mittejuhitavate tegurite ja resultaatide vahel; x kriteeriumid, et hinnata resultaatide vastavust eesmärkidele (protsent, hälve, pall); x resultaatide kasulikkuse hindamise näitajad (kriteeriumid, meetodid); x optimaalne juhtimisotsus. Otsustusmaatriks kus eij ea i S j on tulemus. Alternatiivid a i on kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid S j on otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=e*Pi Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs Tegutsemisalternatiivide analüüs
.. Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus P1 SP2 ...Pj... Pn a1 e11 e12 ...e1j... e1n a2 e21 e22 ...e2j... e2n ai ei1 ei2 ...eij... ein am em1 em2 ...emj... emn eij tulemus; eij = e (ai Sj) Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisund otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsuste väljatöötamise lähenemisviisid. Struktuurne lähenemisviis Struktuurset lähenemist kasutatakse laialdaselt majanduses, nt kulude struktuuri tundmaõppimisel.
tegutsemisvaldkondi; eesmärke; juhtimistasandeid; mastaapsust; otsuse väljatöötamise 4.taandamise meetod R=a/b=(a/l)/(b/l)=x1/x2 osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida; *valida alternatiiv, mis sai enim korraldust; otsuse toimimise kestust; mõjutusobjekte; formaliseerimismeetodeid; 2.3 Simulatsiooni Modelleerimise etapid (skeem) 1.probleemi määretlemine punkte. Tasuvusanalüüsi meetod: Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga esitamisvorme; keerukust; üleandmisviise. (sõnastamine); 2
Tootmisjuht peab neid teadma ja ABC-analüüs võimaldab neid leida. Juhtkonna ülesandeks on ülesannete, protsesside, materjalide, tootegruppide prioriteetide määramine. Ülesandeid jagatakse A, B ja C ülesanneteks, lähtudes tähtsuse ja tähtajalisuse kriteeriumidest. Sellest klassifikatsioonist jäävad välja ülesanded, mis ei ole tähtsad ega tähtajalised. Tootmise alternatiivide analüüs vastab küsimusele ,,Kas toota mõni toote koosseisu kuuluv komponent ise või osta tarnijalt?". Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid: Sisu Meetod Uute eesmärkide püstitamine, olemasolevate Kas otsus on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega? eesmärkide korrigeerimine Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul
süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. KMH ülesandeks on leida võimalused kavandatava tegevusega taotletud eesmärkide saavutamiseks, integreerides ekspertide ja avalikkuse hinnangud selle tegevuse ning tema reaalsete alternatiivide keskkonnamõju kohta, ning edastada saadud tulemused otsustajatele ja avalikkusele. KMH annab ettevõtjale ning avalikkusele võimaluse teada saada, milliseid keskkonnakaitselisi kaalutlusi on otsustaja otsuse langetamisel arvesse võtnud KMH annab üldsusele võimaluse protsessis osaleda ning tehtavaid otsuseid mõjutada. Sellega loob KMH arendajale ja otsustajale eeldused olla teadlik oma otsusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale ning muudab need mõjud üldsuse jaoks aktsepteeritavateks. KMH taotleb pakutud tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivsete keskkonnamõjude sellist kompromissi, mis hoiaks negatiivsed keskkonnamõjud võimalikult madalad. /3/ 2.2
Tootmisjuht peab neid teadma ja ABC-analüüs võimaldab neid leida. Juhtkonna ülesandeks on ülesannete, protsesside, materjalide, tootegruppide prioriteetide määramine. Ülesandeid jagatakse A, B ja C ülesanneteks, lähtudes tähtsuse ja tähtajalisuse kriteeriumidest. Klassifikatsioonist jäävad välja ülesanded, mis ei ole tähtsad ega tähtajalised. Tootmise alternatiivide analüüs vastab küsimusele ,,Kas toota mõni toote koosseisu kuuluv komponent ise või osta tarnijalt?". Kasutatakse järgmisi hindamismeetodeid: Sisu Meetod Uute eesmärkide püstitamine, olemasolevate Kas otsus on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega? eesmärkide korrigeerimine Kui suured on kapitalikulud tootmise ja hangete puhul
Otsustamine annab kavandamisele rakendusliku jõu, viib selle ellu. Otsustamine on vastuolusid lahendav ja ületav tegevus. Otsustamine Miks peab otsustama ? Organisatsiooni ja inimeste tegevustingimused muutuvad pidevalt. Jätkata vana toimimisviisi või alustada midagi uut. Vahend, mis tagab organisatsiooni tegevuse õige sisu ning eesmärkide saavutamise Miks uurida protsessi lähemalt? Et täiendada otsustaja oskusi ja seega otsuste taset. Näidata, missugused probleemid kerkivad siis, kui otsustamine on mitme inimese vahel ära jaotatud. Näidata, et mõningad juhi poolt vastuvõetud otsustusteisendid nõuavad juhilt nende hindamiseks kõrget erialast professionaalsust Otsuste liigid Mille alusel liigtada? Koht, korduvus, ulatus ja tähtsus. Tegevusalased Tehnilised, juhtimislikud, asutuslikud Esinemissageduselt Kordumatu, korduv
Eriti palju selliseid otsuseid tuleb vastu võtta marketing strateegiate puhul, sest muutuvad tooted, konkurendid, hinnad ja muud tingimused. 8. Koosolekute läbiviimise viisid: avatud arutelu, ajurünnak, nominaalgrupi tehnika, delfi otsustamine, dialektiline otsustamine. Rühmaotsustamine on otsuste vastuvõtmine mitmekesi, mille käigus võetakse vastu otsuseid ja lahendatakse probleeme. Eelised:ideede ja ettepanekute mitmekesisus; alternatiivid pakutakse välja erinevate kogemuste ja taustadega inimeste poolt erinevast vaatenurgast nähtuna, on võimalik koguda ja läbi vaadata suur hulk informatsiooni, töötajate otsustamisse kaasamine tagab otsuste aktsepteerimise nende poolt, osavõtjatel on võimalik heita pilk probleemi kõige erinevatele tahkudele. Puudused: otsustamine võtab kauem aega, mõned grupi liikmed ei pruugi otsust toetada, dominantsed isikud võivad otsuste vastuvõtmist mõjutada,
2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne; Enamsti antakse valida 3 kuni 10 erineva alternatiiivi vahel erineva tehnilise, planeeringu lahendusega, et saada parim tulemus. 5. Mõjude ennustamine, hinnang - Keskkonnamõjude ja nende allikate ennustamine; Mõju
Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab alternatiivsete võimalustega ning annab nende prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet Arendaja, reaalselt aga ekspert. paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline sätestatud nõuded. keskkonnamõjust ja hüvedest; arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise,
12.2002, 99, 579). 4. Milleks ja millal on vaja keskkonnamõju hinnata, näited Juhud, millal KMH teostamine on vajalik, on sätestatud KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUSES. KHjKJS seaduses. Need on: 1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist või olemasoleva loa muutmist. (2) Planeeringu, riikliku arengukava või programmi alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu, riikliku arengukava või programmi koostamise või nende hilisema muutmise käigus strateegiline keskkonnamõju hindamine. (3) Keskkonnamõju hinnatakse täiendavalt, kui: 1) soovitakse muuta keskkonnamemorandumis kirjeldatud tegevust; 2) on ilmnenud uued asjaolud, mida ei oldud arvesse võetud;
Kaasaegne ettevõte võtab enda ülesehitamiseks vajalikud põhielemendid väliskeskkonnast ja tegutseb selle vajaduste rahuldamiseks. b. Väliskeskkonna mõjutegurid Majanduslikud (majanduskeskkond) Kapital Tööjõud Materiaalsete resursside ja mittemateriaalsete teenuste tarnijad Riik kui majandamise subjekt ja selle organid, valitsuse rahandus ja majanduspoliitika Ostjad Konkurendid Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilised (tehnoloogiline keskkond) Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid
*Eesmärkide ja kriteeriumide määratlemine *Alternatiivide väljatöötamine ja hindamine vastavalt kriteeriumidele *Ühe alternatiivi valik *Alternatiivi elluviimine *Tulemuste hindamine *Tulemuste mittesaavutamisel probleemi ümberdefineerimine, uute alternatiivide välja töötamine ja hindamine Ratsionaalne otsustamine toimub siis, kui on: Probleemi selgus; üheselt mõistetavus, selged eesmärgid; adekvaatne, terviklik informatsioon, alternatiivid ja kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus(S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud: Probleemide keerukus; piiratud ressursid, aeg, informatsioon, alternatiivid, juhi piiratud kognitiivsed võimed; erinevad eesmärgid ja ootused soovitud tulemuste osas (H. Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) Ratsionaalset otsustamist on nimetatud ka otsustusprotsessi klassikaliseks mudeliks.
eeskujule tuginev otsus. Ratsionaalse otsustamisprotsessi etapid on järgmised: 1. probleemi tunnetamine ja analüüs; 2. eesmärkide määratlemine; 3. piirangute ja mõjurite määratlemine; 4. lahendusvõimaluste uurimine (teooriad, võimalikud valikud); 5. alternatiivide hindamine; 6. valik (otsus). Protsessi ei tohi lugeda lõppenuks enne, kui tagasiside kaudu on selgunud, kuidas valik õnnestus. Otsuse tegijate seisukohalt võib eristada: * individuaalne otsus otsustaja on üks isik; kollektiivne otsus otsustaja on isikute grupp. Kas organisatsioonis kasutatakse rohkem individuaalset või kollektiivset otsustamist, see sõltub eeskätt juhtimisstiilist. Otsustamisel tuleb meeles pidada, et: iga otsus on kompromiss positiivsete ja negatiivsete valikute vahel; iga otsus kutsub esile teatud madalamete otsuste tegemise vajaduse (ahela). Organisatsiooni siseses otsustamisahelas on oluline, mis tasandil otsus tehakse.
1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). • Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). Protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Juhi tegevusvaldkonnad on vähem inimestega seotud. Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega
Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi Delegeerida ei saa, kui: Juht ei suuda oma tegevust plaanida Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt Delegeerimise tähtsaim komponent on suhtlemine. Alluv peab aru saama, mille eest ta vastutab ja aru peab andma. Alluvaid tuleb arendada org. soodsaid otsuseid vastu võtma Vastutus lõpptulemuste eest lasub juhil Õiguste delegeerimise eeliseks on, et otsustamine toimub kohapeal, seega hoiab kokku nii ülemuse kui alluva tööaega Alluva otsus ei pruugi sarnaneda juhi otsusega, kuid kui see aitab lõppeesmärgini jõuda niisamuti kui juhi oma, on kõik korras.
Otsustamine · Kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine · Annab kavandamisele rakendusliku jõu, viib selle ellu · Vastuolusid lahendav ja ületatav tegevus Miks? · Organisatsiooni ja inimeste tegevustingimused muutuvad pidevalt. · Jätkata vana toimimisviisi või alustada midagi uut · Vahend, mis tagab organisatsiooni tegevuse õige sisu ning eesmärkide saavutamise Miks uurida protsessi lähemalt? · Et täiendada otsustaja oskusi ja seega otsuste taset · Näidata, missugused probleemid kerkivad siis, kui otsustamine on mitme inimese vahel ära jaotatud · Näidata, et mõningad juhi poolt vastuvõetud otsustusteisendid nõuavad juhilt nende hindamiseks kõrget erialast professionaalsust Otsuste liigid: tegevusalased, strateegilised, taktikalised, operatiivsed, lihtsad, keerulised. Otsustuskäik: 1. Probleemi kindlaksmääramine · Küsimuse tuuma väljaselgitamine · Diagnoosimine e
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. kontrolltööks 1. Strateegilise juhtimise olemus Edukate ettevõtete edu tugineb alati heale ja läbimõeldud strateegiale. Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises. Strateegia väljatöötamisele eelneb tavaliselt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna analüüs. Mõneti võib strateegiat käsitleda kui üldist kirjeldust käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Strateegia seisneb püüdest mõista, kus sa tahaksid olla, realistlike võimaluste hindamises, kuidas liikuda ühest punktist teise 2. Strateegia kui: perspektiiv, positsioon, plaan, tegevusmall strateegia kui positsioon langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; strateegia kui plaan määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse läbi saavutada; strateegia kui perspektiiv �
JUHTIMINE KT2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuuriks nimetatakse organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudelit. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Tagab firma tegevuse efektiivsuse; Koordineerib organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagab paindlikkuse ja kohanemisvõime; Määratleb ametikohtade aruandekohustused. 3. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel. 4. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimiseks nimetatakse tööjaotust, kus kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Näide: Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lah
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus
võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. Delegeerida ei saa järgmistel juhtudel, kui: · Juht ei suuda oma tegevust plaanida; · Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; · Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; · Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; · Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. Delegeerimise sisu: · Delegeerimise tähtsaim komponent on suhtlemine. Alluv peab aru saama, mille eest ta vastutab ja aru peab andma. · Alluvaid tuleb arendada organisatsioonile soodsaid otsuseid vastu võtma. · Vastutus lõpptulemuste eest lasub juhil. · Õiguste delegeerimise eeliseks on, et otsustamine toimub kohapeal, seega hoiab kokku nii ülemuse kui alluva tööaega. · Alluva otsus ei pruugi sarnaneda juhi otsusega, kuid kui see aitab lõppeesmärgini jõuda
Et selle ülesande täitmisega edukalt hakkama saada, on ühest küljest vaja omada teadmisi eri lähenemisviisidest juhtimisele (klassikalised, käitumuslikud, tehnoloogilised jt), teisest küljest aga vallata juhi töös vajalikke oskusi (kavandamine, suhtlemine, otsustamine jt). Juhi huvide ja toimingute raskuspunkt sõltub tema asukohast organisatsioonis. Organisatsiooni juhtimine, samuti juhtimine organisatsioonis lähtub inimesest ja on suunatud inimesele, st juhtimise subjekt on inimene ning objekt on tegevus (protsess). Juhtimine tekib seal, kus inimeste vahel esineb tööjaotus ning sellest tulenevad võimu- ja alluvussuhted. Keskne on asjaolude ettenägemine, sündmustesse sekkumine, nende sobiv suunamine, uuenduste läbiviimine ja väärsammude ennetamine. Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses, juhtimine ei ole eesmärk omaette. Juhtimisel tuleb alati silmas pidada organisatsiooni varade seisundit ja kasutamist.
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim (juhtimine) Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda (eestvedamine) Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina. Juhid saavutavad tulemusi, suunates töötajate tegevusi, samas, kui liidrid loovad visiooni ja inspireerivad teisi seda visiooni saavutama ja ennast pingutama. Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? ülesande olemus liidristiil rühmatöönormid ko
mõni teine ei kavatse samuti tõrjet teha ning seetõttu oleks kahjurid õige varsti tagasi. Kollektiivselt jääbki sellisel juhul tõrje tegemata (mis on irratsionaalne), kuna individuaalselt ei ole selle tegemine mõistlik ehk tõrje mittetegemine on ratsionaalne. 78. Millised on kooskõlalise ühiskondliku otsustusprotsessi (eelistuste jada) kujunemise võimalused? Otsedemokraatia korral oleneb lõpptulemus sellest, kuidas valijatele alternatiivid otsustamiseks esitatakse. Äärmuslike alternatiivide esitamise korral on suur tõenäosus kooskõlalise eelistuste jada saamiseks. Selgelt mitteeristatavate alternatiivide kahekaupa
Töötajate edukus ja eetilisus võib tagada kogu süsteemi edukuse mõlema osapoole ebaeetilisus ja ebaedukus hävitavad süsteemi. 32. Eetiline otsustamine. Valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Lahendamist nõudvad elulised situatsioonid, tekkinud konfliktid. Tekib siis kui ühe osapoole tegevus või tegevusetus võib kahjustada teise huve ja eesmärke. Kui: ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel, lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad, tagajärjed on huvilistele väga olulised. Valed otsused. Lojaalsuse puudumine -võib esineda tähtajaliste töötajate hulgas ning kiire kaadri voolavusega. Juhtkonna surve ,,olla edukas" -ebareaalne eelarve täitmine. Uskumus, et reeglid minu jaoks ei kehti ma olen parem kui teised. Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik infopuudus. Ressursside vähesus ,,otsetee"
- tehnilised oskused - oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid - üldistamisoskus (toime tulla terve organisatsiooniga) Suhtlemiskanalid: - kirjalik suhtlemine - telefonikõne - plaanipärane koosolek ja nõupidamine - planeerimata koosolek (kiire lahendamine ja info jagamine) - reis ja ringkäik Juhi töö edukus on paljuski seotud efektiivse ja säästliku organisatsiooni loomiseja käigushoidmisega. - Viga - ebatäpne või väär käitumine, tegutsemine, tajumine, arvamus, arvestus ja otsustus. 4 Pankroti seaduse järgi onraskeks juhtimisveaks: 1) Juriidilise isiku vara (активы) kasutamine enda huvides. 2) Juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine. 3) Juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides. 4) Juriidilise isiku vara varjamine. 5) Juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine.
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuoluko
pannakse paika muutunud olukorrast tulenevad uued sihid ja tegutsemisviisid · Operatiivsed otsused on seotud ülesannete täitmisega ning nende mõju on lühiajaline · Tähtsusetud otsused mõjutavad ainult üksikuid inimesi, on odavad rakendada ning mõjutavad ettevõtte tegevust ainult lühikest aega · Tähtsad otsused mõjutavad paljusid inimesi ja allüksusi, nõuavad evitamiseks suurt hulka raha ning toimivad pikka aega, avaldavad suurt mõju ka otsustaja seisundile ja teenistuskäigule Otsustuskäik on omavahel seotud ning kindlalt järjestatud sammud, mis tuleb otsustamisel teha Otsustuskäik: · Probleemi väljaselgitamine · Põhiküsimuste väljaselgitamine · Lahenduste koostamine · Valiku tegemine · Otsuse langetamine Otsuste langetamine praktikas: · Ajurünnak vaba ideede ,,vabrik" ilma igasuguste piiranguteta ( ainult teema valdkond) · Avatud ringi meetod
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada orga
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötaja
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi saavutamiseks suhtlemise abil 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Sõnastavad eesmärke Loovad usaldussuhteid Oskavad kuulata Oskavad anda positiivset tagasisidet Tuginevad prognoosidele Rõhutavad isiklikku arengut 4. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; • Oskus kaastöötaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
