Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv (0)

5 Hindamata
 

Otsustusprotsesside küsimuste vastused
jaanuar, 2013

Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on
toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu,
puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy!

1. peatükk

1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik
protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik
lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse
spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves
tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt poolt selle saavutamiseks tehtavad kulutused.
Majandusedu saavutamine nõuab eesmärksüsteemi kõigist aspektidest lähtudes majandustegevuse
allosade optimaalset valikut, kombineerimist ja kooskõlastamist. Majanduses peab taotlema oma
tegevuse tulemuse pidevat paranemist, et konkurentsis ellu jääda. Juhtimise aspektist tähendab
tulemuse paranemise taotlemine süsteemset tegevust kõigi protsessi kaasatavate subjektide
suunamist püstitatud eesmärgi teenistusse ning tegutsemist vastavuses väliskeskkonna
tingimustega, mis otsuste ettevalmistamise ajal ning otsustamise momendil on sageli ainult ligikaudu
ennustatavad. - Välised põhjused tulenevad majandustegevuse väliskeskkonnast (kultuurilistest, poliitilistest,
õiguslikest, sotsiaalsetest, looduslikest tingimustest ). Väliskeskkond muutub olemuselt üha
komplitseeritumaks ja otsuse teostamise lõpptulemuse suhtes üha mõjukamaks. Väliskeskkonna
mõju arvestamise nõue muudab majanduslike juhtimisotsuste analüütilise põhistamise
keerukamaks mitte ainult arvestatava info hulga ja mitmekesisuse suurenemise tõttu. Ühiskonna ja
looduskeskkonna vastastikused mõjud majandusega on sageli isegi kvalitatiivselt raskesti
määratletavad, rääkimata siis nende mõjude intensiivsuse ja ulatuse kvantitatiivsest hindamisest.
2. Selgitage juhtimisinfo kahe komponendi – alginfo ja otsustusinfo olemust. - Majandusprotsesside seoste tihendes ja komplitseerudes suureneb majandustegevuse juhtimisel
järjest info osatähtsus. Info hankimiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja asjaosalistele edastamiseks
tuleb teha kulutusi, mille peab korvama info kasutamisest tulenev majandamise tulemuslikkuse tõus.
Samas, infol on majanduses siiski täita ainult tugifunktsioon , st info täidab majanduse
põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise teenindaja rolli. Otsustuse ettevalmistamise
seisukohalt tuleb infost rääkides eristada sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. - Alginfo ülesandeks on vaatlusaluste nähtuste ja protsesside adekvaatne peegeldamine . Alginfo
kujutab endast üldiselt raamatupidamise või statistika andmeid ja see on infotöötluse sisendiks.
Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. - Otsustusinfo on otsuste ettevalmistamise formaalne alus, millele otsustaja lisab teadmised
infosüsteemis kajastamata jäänud mitteformaliseeritavatest või ebastandardsetest juhitava
protsessi omadustest.
3. Millest tuleneb ja milles seisneb alginfo ja otsustusinfo mahtude kasvu vaheline vastuolu ning kuidas saab
seda vastuolu lahendada? - Isegi suhteliselt väikese progressiooniteguri korral hakkab majandusprotsesside kajastamiseks
vajaliku alginfo maht paratamatult järsult suurenema. Otsuse ettevalmistamisel kasutatava info
maht peab aga suurenema protsesse peegeldava alginfo mahust palju aeglasemalt. Otsustusinfo
mahule esitab üsna ranged piirid otsustaja võime info vastuvõtmisel ja kasutamisel . Tööviljakuse
tõus juhtimises on tunduvalt aeglasem kui tootmises. Otsustusinfo kogus ei tohi ületada juhi
võimalusi seda sihipäraselt kasutada, vastasel korral juhtimise kvaliteet ja juhtimiseks tehtud
kulutuste efektiivsus langeb. Alginfo mahu kiire kasvu ja otsustusinfo mahu kasvu piiratuse vahel
valitseb vastuolu, mida tuleb otsuse ettevalmistusprotsessi täiustamise teel pidevalt uuesti ületada. - Alginfo ja otsustusinfo mahtude vahelise vastuolu ületamiseks on kaks lähenemisviisi – ekstensiivne
ja intensiivne.
 Ekstensiivse lähenemisviisi valikul suurendatakse otsust ettevalmistavate inimeste hulka.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #1 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #2 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #3 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #4 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #5 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #6 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #7 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #8 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #9 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #10 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #11 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #12 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #13 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #14 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #15 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #16 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #17 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #18 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #19 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #20 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #21 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #22 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #23 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #24 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #25 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #26 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #27 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #28 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #29 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #30 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #31 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #32 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #33 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #34 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #35 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #36 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #37 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #38 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #39 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #40 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #41 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #42 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #43 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #44 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #45 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #46 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #47 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #48 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #49 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #50 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #51 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #52 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #53 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #54 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #55 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #56 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #57 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #58
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ekke92 Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused ?
  • Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel ?
  • Mis aspektist aitab empiiriline majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise ?
  • Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks ?
  • Milline roll on juhtimissüsteemis täita tagasisidel ?
  • Millistel põhjustel võib tegelik tulemus otsustamisel kavandatust hälbida ?
  • Millist rolli täidab majandusanalüüs juhtimissüsteemi toimimise tagamisel ?
  • Milles seisneb otsuse normatiivne funktsioon ?
  • Milliseid normatiivseid otsuseid võetakse vastu: indiviidi tasandil; ettevõtte tasandil; ühiskonna tasandil ?
  • Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat (deskriptiivset) funktsiooni ?
  • Milles seisneb otsuse deskriptiivse funktsiooni tähtsus ?
  • Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme ?
  • Millised etapid tuuakse välja otsuse analüütilises otsustusprotsessis ?
  • Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi iteraktiivne olemus ?
  • Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi ?
  • Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui konkurentsiprobleemi ?
  • Millele suunatakse probleemsituatsiooni empiiriline analüüs ?
  • Kui detailselt esitada eesmärkide süsteem ?
  • Millega lõppeb probleemsituatsiooni analüüsi etapp otsuse ettevalmistusprotsessis ?
  • Kelle huvidest lähtub juhtimisel püstitatav eesmärk ?
  • Millest oleneb eesmärgi mõõtmelisus ?
  • Mis mõttes ja millistel asjaoludel räägitakse eesmärgi sisemisest vastuolulisusest ?
  • Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga ?
  • Millised probleemid tekivad eesmärgi segiajamisel seda kirjeldavate näitajatega ?
  • Miks peab eesmärgi püstitamine eelnema tegevusvariantide (alternatiivide) kogumi väljaselgitamisele ?
  • Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks ?
  • Millistest tingimustest (piirangutest) peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel ?
  • Kelle huvidest lähtudes koostatakse alternatiivide kogum ?
  • Millise kahe tunnusega määratletakse väliskeskkonna tegur ?
  • Mida tähendab asjaolu, et väliskeskkonna seisundid välistavad üksteist ?
  • Millistest asjaoludest sõltub teguri juhitavus ?
  • Millised analüüsi etapid tuleb läbida väliskeskkonna tegurite väljaselgitamisel ?
  • Miks on oluline otsuse ettevalmistamisel arvestada väliskeskkonna tegurite määramatusega ?
  • Millised neli väliskeskkonna määramatuse astet võib välja tuua ?
  • Miks on väliskeskkonna seisundite tekkimistõenäosuste summa alati 100% ?
  • Mis on alternatiivi elluviimise tulemus ?
  • Kuidas sundida otsustajat oma huvisid järgides ka teiste subjektide huvidega arvestama ?
  • Mis mõttes me saame rääkida positiivsetest või negatiivsetest alternatiivi elluviimise tulemustest ?
  • Kui pikal perioodil tulemus avaldub) ja koht. 72. Mis aspektidest tuleb tulemuse analüüsimisel arvestada ajategurit ?
  • Mis rolli mängivad alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel kriteeriumid ?
  • Miks ei investeerita keskkonnakaitsesse ?
  • Milliseid probleeme tekitab parima alternatiivi valimisel mitmekomponendiline eesmärksüsteem ?
  • Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi ?
  • Millised elemendid kuuluvad otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudelisse ?
  • Millised kaks elementi peavad ilmtingimata olemas olema, et moodustuks lihtsaim otsustusülesanne ?
  • Kui alusinfoks on alternatiivide paremusjärjestused osakomponentide lõikes ?
  • Millised tähtsad omadused on otsuse ettevalmistamisel alternatiivide kasulikkuse pallhinnangutel ?
  • Milliste võtete abil saab korrastada ja kooskõlastada mitmekomponendilist eesmärksüsteemi ?
  • Kuidas mõjutab otsuse ettevalmistust otsustaja suhtumine määramatusse (riskikartlikkus, riskijulgus) ?
  • Mille alusel määrata otsuse vastuvõtmise optimaalne ajamoment ?
  • Kui palju kasulikkuse välju tuleks otsuse ettevalmistusprotsessis koostada ?
  • Millised põhinõuded esitatakse eesmärksüsteemile, et tagada selle parim kvaliteet ?
  • Kuidas formuleerida eesmärk, et neid probleeme ei tekiks ?
  • Mis funktsioone täidavad eesmärksüsteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid ?
  • Millised nõudmised esitatakse alternatiivide kompleksile selle kvaliteedi tagamiseks ?
  • Kuidas sõltub jaotus juhtimistasandist ja püstitatud juhtimisülesandest ?
  • Kuidas sõltub tegurite juhitavus juhtimistasandist ja otsustaja käsutuses oleva ajaperioodi pikkusest ?
  • Milles seisneb kvalitatiivse analüüsi sisemise ja välise komplekssuse tähtsus ?
  • Milliste tingimuste täitmisel saab juht langetada ratsionaalse otsuse ?
  • Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest ?
  • Milles seinseb otsustamise ratsionaalsuse objektiivse ja käitumusliku käsitluse olemus ?
  • Millist mõju avaldab väliskeskkonna määramatus alternatiivide kasulikuse võrdlevale analüüsile ?
  • Mida väljendab alternatiivide kasulikkuse hindamise subjektiivne kasulikkusefunktsioon ?
  • Milles seisneb kasutatava mudeli adekvaatsus juhitava objektiga ja püstitatud juhtimisülesandega ?
  • Millistesse tüüpklassidesse jagatakse otsuste ettevalmistamisel kasutatavaid mudeleid ?
  • Millised etapid tuuakse välja alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivses analüüsis ?
  • Kuidas aitab süntees analüüsi täiustada ?
  • Mis aspektist mudelid toetavad juhti otsuse ettevalmistamisel ?

Mõisted

Sisukord

  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk
  • peatükk

Teemad

  • Otsustusprotsesside küsimuste vastused
  • jaanuar, 2013
  • Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on
  • toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu
  • puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy!
  • peatükk
  • Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused?
  • spetsialiseeritumateks allosadeks
  • nõutud ühtne tervik
  • kulutused
  • kooskõlastamist
  • pidevat paranemist
  • süsteemset tegevust kõigi protsessi kaasatavate subjektide
  • suunamist
  • kultuurilistest, poliitilistest
  • õiguslikest, sotsiaalsetest, looduslikest tingimustest
  • mõjukamaks
  • info hulga
  • raskesti
  • määratletavad
  • Selgitage juhtimisinfo kahe komponendi – alginfo ja otsustusinfo olemust
  • Majandusprotsesside seoste tihendes ja komplitseerudes suureneb majandustegevuse juhtimisel
  • järjest info osatähtsus. Info hankimiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja asjaosalistele edastamiseks
  • tuleb teha kulutusi, mille peab korvama info kasutamisest tulenev majandamise tulemuslikkuse tõus
  • Samas, infol on majanduses siiski täita ainult tugifunktsioon, st info täidab majanduse
  • põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise teenindaja rolli. Otsustuse ettevalmistamise
  • seisukohalt tuleb infost rääkides eristada sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot
  • adekvaatne peegeldamine
  • infotöötluse sisendiks
  • töötlemise
  • otsuste ettevalmistamise formaalne alus
  • mitteformaliseeritavatest
  • Millest tuleneb ja milles seisneb alginfo ja otsustusinfo mahtude kasvu vaheline vastuolu ning kuidas saab
  • seda vastuolu lahendada?
  • progressiooniteguri
  • alginfo maht paratamatult järsult suurenema
  • palju aeglasemalt
  • otsustaja võime
  • juhtimise kvaliteet
  • inimeste hulka
  • Infotehnoloogia
  • parandada otsustusinfo kvaliteeti
  • intensiivne
  • statistilised
  • ja matemaatilised meetodid
  • Kuidas iseloomustada juhte (otsustajaid) lähtudes analüütiliste ülesannete tähtsuse ja pakilisuse
  • mõistmisest?
  • Selgitage infotöötlussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel ning
  • juhitava protsessi mudeli kohta selles süsteemis
  • Otsustusprotsessi
  • lähtepunktiks
  • vajadusel kasutusele
  • spetsiifilised töövahendid
  • peegeldab juhitavat protsessi
  • püstitus
  • Tooge näiteid majandusprotsesside mudelite koostamise ja nende mudelitega eksperimenteerimise
  • meetoditest
  • Regressioonanalüüs
  • Lineaarse
  • planeerimise
  • meetod
  • ahelasendusmeetod
  • Selgitage otsustussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel
  • Majandusprotsessid, mida on tarvis juhtida on näiteks prognoosimine, planeerimine, reguleerimine
  • kontroll ja hinnang. Enne seda on aga välja sõelutud juhtimisotsuste tegemiseks vajalik analüütiline
  • info, mis on saadud majandusanalüüsi etappi läbides
  • peatükk
  • Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel?
  • olemuse
  • sisemise loogika
  • välistingimuste
  • koha ja rolli
  • Milline on olnud otsustusteooria arenguloogika ja miks ei ole see teooria leidnud laia rakendust
  • otsustusülesannete lahendamisel?
  • ei arenenud induktiivselt
  • deduktiivne arengutee
  • üldisemad ettekujutused
  • formaalsel käsitlusel ühendada juhtimisülesannete lahendamine praktiliste tingimustega
  • lihtsamini
  • formaliseeritavad ja kvantifitseeritavad
  • otsustusteooria välja töötatud
  • majanduse problemaatikale toetudes
  • rakenduslikuks otsustusteooriaks
  • Mis aspektist aitab empiiriline majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise?
  • majandamise konkreetsete
  • protsesside iseloomulike omaduste tunnetamine
  • ühendada otsustusteooria formaalne skeem lahendatava majandusprobleemi
  • laiem kasutusala
  • juhtimise
  • kvaliteedile
  • Selgitage laia ja kitsa käsitlusviisi olemust ning puudusi otsustamise rollis majanduse juhtimisel
  • juhtimisega tervikuna
  • Kitsa käsitluse
  • parima lahendusvariandi valikut
  • motivatsiooni-, täite-, ja
  • kontollimehhanismide rakendamist
  • Kitsa lähenemisviisi
  • ei teki iseenesest
  • informatsiooni kogumisest
  • väliskeskkonna tegurite mõju
  • Milline probleem muudab keeruliseks otsustamise olemuse määratlemise otsustusprotsessi etappide
  • kogumi abil?
  • otsustusprotsessi jaotamine etappideks
  • liiga agrereeritud
  • eristab viit kuni seitset
  • otsustusprotsessi etappi
  • Selgitage juhtimissüsteemi üldstruktuuri komponentide olemust ja nende vastastikuste seoste süsteemi
  • Näide: Tudengitel tuleb valitud õppekava raames läbida otsustusteooria aine, sest selle ainega
  • pakutavaid teadmisi peetakse oluliseks majanduspetsialisti kvalifikatsiooni koostisosaks. Hoolimata
  • õppekava ja –aine pakkumise üldisest ja ühisest mõttest kõigile üliõpilastele püstitavad erinevad
  • Vastuvõetud otsus nõuab otsustajalt
  • kujuneb viljakaks üldjuhul siis, kui vastuvõetud
  • Eksami läbimise järel saab eksamitulemuse
  • et edaspidi
  • oma otsuseid ja tegevusi paremini kujundada
  • Selgitage sisemisi (juhtimissüsteemist tulenevaid) põhjuseid, miks üksikisikul võib ebaõnnestuda oma
  • tegevuse kavandamisel vastuvõetud otsuse täitmine
  • tegelikele perspektiivsetele huvidele
  • ebaadekvaatseteks
  • jäävad osalt teostamata
  • sisekontroll osutus ebaadekvaatseks
  • Millised asjaolud muudavad otsuse elluviimise keerulisemaks, kui sellega seotud subjektide arv suureneb
  • ja nende koosseis mitmekesistub?
  • kooskõlla viia
  • huvid ja püüdlused
  • osatäitjad ei ole valmis neile ettenähtud funktsiooni täitma
  • hea tahe ja initsiatiiv
  • Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks?
  • eesmärkide
  • vahendite
  • tingimuste
  • motivatsioon
  • kontroll
  • väärtushinnangutest
  • millised tagajärjed
  • juhtimisimpulsside terviklik harmooniline süsteem
  • Milline roll on juhtimissüsteemis täita tagasisidel?
  • tõhus tagasiside
  • kontroll ja hindamine
  • tegelikke tulemusi oodatutega
  • lahknevuse põhjused
  • suurte hälvete põhjusi
  • Millistel põhjustel võib tegelik tulemus otsustamisel kavandatust hälbida?
  • otsustamisel tehtud vead
  • otsuse täitmist tagava tugisüsteemi vead
  • otsuse täitmisel tehtud vead
  • otsuse ellurakendamisel ilmnenud väliskeskkonna mõju
  • tagasisides (kontrollis) ilmnenud vead
  • ülesehituse ja toimimise puudustest
  • Millist rolli täidab majandusanalüüs juhtimissüsteemi toimimise tagamisel?
  • nii otsustusprotsessi osana kui ka iseseisva
  • juhtimisfunktsioonina
  • Kõiki juhtimissüsteemi komponente ja juhtimisfunktsioone tuleb arendada
  • kooskõlastatult ja terviklikult
  • konkreetsest (empiirilisest)
  • üldistatud näitajaid
  • vajaliku informatsiooni töötlemine
  • üldistatud majandusandmeid
  • Selgitage operatsioonanalüüsi olemust ja ülesandeid ning selle peamisi arengusuundi. Miks ei leia
  • operatsioonanalüüs majandusotsuste ettevalmistamisel laia kasutust?
  • integreerib analüüsi otsustusprotsessi
  • teaduslik meetod
  • kvantitatiivse põhjenduse
  • rakendusteadus
  • spetsiifiliste probleemide
  • meetodite kogum
  • otsustuste leidmiseks
  • matemaatilisele formaliseerimisele
  • teadusdistsipliini piirid
  • subjektiivse teguri ignoreerimine
  • üldtunnustatud sihtidest
  • peatükk
  • Milles seisneb otsuse normatiivne funktsioon?
  • reguleeriv
  • kuidas saaks paremini kasutada tema käsutuses olevaid
  • tegutsemise juhised
  • Milliseid normatiivseid otsuseid võetakse vastu: indiviidi tasandil; ettevõtte tasandil; ühiskonna tasandil?
  • Indiviidi tasandil
  • tõekspidamiste ja väärtushinnangute
  • saadavad inimest kogu tema elu
  • lühema- või pikemaajalisi lepingulisi kohustusi
  • pehmete“ otsustena
  • Ettevõtte tasandil
  • ettevõtte tegevuse eesmärgi ja põhimõtete
  • organisatsiooni
  • struktuuri
  • mehhanismide kohta
  • kohustusi lepingupartneri ees
  • tegevuskavadena
  • Ühiskonna tasandil
  • välislepingutena
  • põhiseadusena
  • riigi ülesehitust ja riigiasutuste toimimist
  • ühiskonnaelu
  • valitsussektori toimimist
  • ministrite määrused
  • eelarvestrateegiana
  • Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat (deskriptiivset) funktsiooni?
  • käitumist otsustusprotsessis
  • iseloomujoonte
  • kirjeldada juhtide praktilist tegevust
  • lahknevused
  • subjekti käitumise ebaratsionaalsusest
  • emotsionaalsusest)
  • Milles seisneb otsuse deskriptiivse funktsiooni tähtsus? Millega aitavad kirjeldavad otsuseuuringud kaasa
  • otsuse normatiivse funktsiooni parandamisele?
  • nõunike meelevalda
  • intellektuaalset potentsiaali
  • tegelikult liikumapanevad varjatud jõud
  • Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme?
  • keerukuse määravad
  • probleemsituatsiooni olemus
  • eesmärksüsteemide
  • olemus
  • tegevusvariantide arv
  • oluliste väliskeskkonna tegurite arv
  • väliskeskkonna määramatus
  • tegutsemise tulemuste ruumi omadused
  • hindamiskriteeriumite arv ja olemus
  • otsustaja suhtumine riski
  • Kuidas sõltub otsuse ettevalmistamise keerukuse aste: probleemsituatsiooni olemusest; eesmärksüsteemi
  • mõõtmelisusest; alternatiivide arvust; oluliste välismõjurite arvust; välismõjutite tulevikusseisundi
  • määramatuse astmest; otsuse elluviimise tulemuste ruumi olemusest; otsustuskriteerumite arvust ja
  • olemusest; otsustaja riskikalduvusest?
  • probleemsituatsiooni olemus
  • eesmärksüsteemi mõõtmelisus
  • alternatiivide arv
  • oluliste välismõjurite arv
  • välismõjurite tulevikuseisundi määramatuse aste
  • otsuse elluviimise tulemuste ruumi olemus
  • otsustuskriteerumide arv ja olemus
  • otsustaja riskikalduvus
  • Selgitage otsuse ettevalmistusprotsessi organisatsioonilise, informatsioonilise ja tehnoloogilise struktuuri
  • olemus
  • kõige üldisem
  • info
  • iseloomult
  • töötlemise protseduurideni
  • Millised etapid tuuakse välja otsuse analüütilises otsustusprotsessis?
  • otsustusülesande püstitamine
  • eesmärgi püsitamine
  • alternatiivide väljatoomine ja –töötamine
  • väliskeskkonna võimalike seisundite
  • tekkimise tõenäosuste hindamine
  • võimalike tulemuste
  • ja hindamine konkreetsete
  • väliskeskkonna tingimustes
  • tegutsemise tulemuste eesmärkidele vastavuse hindamise kriteeriumide valik
  • eesmärkidele vastavuse hindamine
  • oodatava tulemuse hindamine
  • alternatiivide võrdlemine nende teostamise oodatavate tulemuste alusel ja parima
  • valik
  • otsustuse vastuvõtmine
  • Milliste elementide lõikes struktueeritakse igal otsuse ettevalmistamise etapil teostatav
  • majandusanalüüs?
  • iteratiivne – korduv?)
  • Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi?
  • Juhitava protsessi lähteolukorra väljaselgitamine
  • Väliskeskkonna analüüs
  • Vt lisaks 28. vastus!
  • Kas otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi koosseisu peaks kuuluma ka otsuse elluviimisele suunatud
  • motivatsioonisüsteemi ja otsuse elluviimise tulemuste ootustele vastavuse analüüs? Põhjendage oma
  • seisukohta
  • peatükk
  • Mis aspektist tuleb juhtimisülesande püstitamist (probleemsituatsiooni analüüsi) käsitleda
  • otsustusprotsessina?
  • otsustus
  • käivitada või peatada (edasi lükata)
  • Määratlege probleemsituatsiooni kui juhtimisülesande lähtepunkti olemus
  • raskust
  • tekib ootamatult
  • kuhjumisel
  • arengu
  • vajadusest
  • üksikküsimuste
  • süsteemi kui terviku arendamisele
  • konkurentsieelise saavutamine
  • jätkusuutliku
  • arengu
  • Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui arenguprobleemi ja mis puudused on
  • probleemsituatsiooni samastamisel raskusega?
  • Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui arenguprobleemi ja mis puudused on
  • probleemsituatsiooni samastamisel arenguprobleemiga?
  • Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui konkurentsiprobleemi?
  • Millele suunatakse probleemsituatsiooni empiiriline analüüs?
  • eesmärkide süsteemist
  • Seega suunatakse empiirline analüüs probleemsituatsiooni lõppseisundile
  • Mis mõttes võetakse juhtimisotsused üldjuhul vastu „ajahädas“ ja milliste võtetega „ajahäda“ probleem
  • lahendada?
  • vähem aega
  • vastavusse viimiseks
  • kontsentreerida ressursid lühemale ajavahemikule
  • probleemsituatsiooni väljatoomise õigeaegsus
  • kvaliteedile esitatavate nõuete
  • langetamises
  • kvaliteet
  • Millega lõppeb probleemsituatsiooni analüüsi etapp otsuse ettevalmistusprotsessis?
  • analüütiliselt ette
  • probleemi suunamisest või
  • mittesuunamisest lahendamisele
  • Selgitage juhtimisülesande eesmärgi olemus juhitava protsessi aspektist vaadatuna
  • lõpptulemust
  • stabiilset
  • kui detailselt
  • mõõdusüsteem
  • Kelle huvidest lähtub juhtimisel püstitatav eesmärk?
  • otsustaja huvidest lähtudes
  • mõju
  • avaldama
  • Millest oleneb eesmärgi mõõtmelisus? Tooge näiteid ühe- ja mitmemõõtmelisest eesmärgist
  • probleemi keerukusest ja mõõtmelisusest
  • Näide: Isik tahab asutada ettevõtte. Ta on leidnud tegevusala, perspektiivse turuniši ning al on
  • rahalised vahendid oma ettevõttega startimiseks. Probleem seisneb selles, kas juhtida ettevõtet
  • lihtsa või keerulise eesmärgi alusel. Alustava ettevõtte puhul on kõige olulisem tagada ettevõtte
  • ellujäämine esimestel aastatel, st kliendibaasi arendamine kahjumist hoidumine tingimusel
  • Kliendibaasi arendamist käsitletakse ühemõõtmelise eesmärgina: klientide arvu maksimeerimine
  • Mitmemõõtmelisena: klientide arvu suurendamise kõrval võib teise komponendina eesmärksüsteemi
  • kuuluda püsiklientide osatähtsuse suurendamine ja kolmanda komponendina välisklientide
  • osatähtuse suurendamine. Lõppsihiks on igal juhul turupositsiooni kindlustamine ja see võib üle
  • minna kasumi maksimeerimise eesmärgile kliendibaasi kvaliteedi hoidmise tingimusel
  • Mis mõttes ja millistel asjaoludel räägitakse eesmärgi sisemisest vastuolulisusest?
  • üksteist täiendavad)
  • Konkureerivad komponendid
  • keeruline optimeerimisülesanne
  • Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga?
  • Eesmärgi püstitamisel tuleb lähtuda probleemsituatsioonist
  • Millised probleemid tekivad eesmärgi segiajamisel seda kirjeldavate näitajatega? Tooge mõni sellekohane
  • näide
  • analüütiliseks kirjeldamiseks
  • sisemistele seostele
  • Kui ettevõte seab eesmärgiks tegeleda kasumlikult ja suudaks toota investeeringuteks raha
  • siis ajades selle segamini lihtsalt kontole raha panemisega olemegi üldsüsteemi segamini ajanud. Me
  • nt võtame laenu ja saamegi raha investeeringuteks, kuid peaeesmärk muuta ettevõte kasumlikuks
  • jääb kõrvale
  • Miks peab eesmärgi püstitamine eelnema tegevusvariantide (alternatiivide) kogumi väljaselgitamisele?
  • Millised kaks tingimust peavad olema täidetud alternatiivide aspektist, et me saaksime rääkida
  • otsustamisest?
  • vahendite kombinatsioone
  • vabadus valida
  • Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks?
  • välistavad üksteist
  • Millistest tingimustest (piirangutest) peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel?
  • alternatiivide vastastikune sõltumatus
  • kirjeldamine ühtedes ja samades tingimustes
  • alternatiivide kogumi täielikkus
  • Kelle huvidest lähtudes koostatakse alternatiivide kogum?
  • peatükk
  • Millise kahe tunnusega määratletakse väliskeskkonna tegur?
  • mõjutatav
  • olulist mõju
  • Selgitage väliskeskkonna seisundi määratlust. Tooge näiteid kahe teguri väärtuste kombinatsioonidena
  • kujunenud väliskeskkonna seisunditest
  • väliskeskkonna tegurite analüüs
  • juhitamatute tegurite
  • majandussubjekti tegutsemise tervikliku ruumi
  • mis mõjutavad tegevusvariantide kogumi koosseisu: keskkonnaseadused, tervisekaitse
  • seadused, mis välistavad teatud tegevusvariandid; mis mõjutavad alternatiivide elluviimise tulemusi
  • ilmastikutingimused, mis soodsal juhul kujundavad hea saagi
  • Kaks väliskeskkonna tegurit: inimeste ostujõud (jääb samaks või kasvab) ning turukonkurents
  • tuleb turule juurde või ei tule konkurente juurde). Võimalikke väliskeskkonna seisundeid on 4
  • Selgitage diskreetse ja pideva muutumispiirkonnaga väliskeskkonna tegurite olemust. Tooge näiteid
  • mõlema teguritüübi iseloomustamiseks
  • piiratud
  • Astmelise tulumaksu määrad: maksuvabastus, 25%, 33%, 50%
  • väärtusi lõpmatu hulk
  • nõudluse muutus toodangu
  • müügiturul avaldab mõju ettevõtte majandusotsustele. Nõudluse muutumine vahemikus -10% kuni
  • 30% - selles vahemikus asub põhimõtteliselt lõpmatu hulk turunõudluse muutumise võimalikke
  • väärtusi. Mõju erinevuse seisukohalt hinnatuna võiksid väliskeskkonna seisunditeks olla: S1 – nõudlus
  • suureneb enam kui 3%; S2 – nõudlus jääb samaks (nõudlus ei muutu palju); S3 – nõudlus väheneb
  • enam kui 3%
  • Mida tähendab asjaolu, et väliskeskkonna seisundid välistavad üksteist?
  • ainult
  • alati olemas
  • Selgitage tegurite piiratud juhitavuse olemust. Millistest asjaoludest sõltub teguri juhitavus?
  • piiratud juhitamatust
  • juhtimise tasemest
  • otsuse elluviimiseni jääva perioodi pikkusest
  • Mõnikord on raske määratleda, kas mingit tegurit käsitleda vastuvõetava otsuse seisukohalt
  • juhitavana või mittejuhitavana. Majanduse juhtimise täiustamise seisukohalt osutub see sageli
  • oluliseks
  • Millised analüüsi etapid tuleb läbida väliskeskkonna tegurite väljaselgitamisel?
  • kogumi määratlemine
  • kvalitatiivse analüüsiga
  • seaduspärasuste analüüs
  • prognoosimine;
  • intensiivsuse mõõtmine
  • Selgitage väliskeskkonna määramatuse olemust. Kas määramatus on objektiivse reaalsuse või reaalsuse
  • subjektiivse tunnetamise omadus?
  • oluliselt muutuda
  • puudub
  • täpne info
  • Selgitage determineeritud juhitamatute tegurite olemust. Tooge näiteid
  • üheselt määratud
  • ette teada
  • loodusseadused, avaliku võimu õigusaktid
  • Selgitage tõenäosuslike (stohhastiliste) juhitamatute tegurite olemust. Tooge näiteid
  • keeruliseks
  • määramatuse
  • ilmastikutingimused, majanduskriisid, vabalt ujuvad vahetuskursid, seaduserikkumisest
  • tulenevad tagajärjed
  • Miks on oluline otsuse ettevalmistamisel arvestada väliskeskkonna tegurite määramatusega?
  • suurima tõenäosusega parimaid tulemusi andva tegutsemiseesmärgi
  • Millised neli väliskeskkonna määramatuse astet võib välja tuua?
  • Täielik määratus
  • üks kasulikkusehinnang
  • Objektiivsete tõenäosuste jaotus
  • empiirilise
  • analüüsi tulemusena
  • subjektiivsed tõenäosused
  • tähelepanekutele ja intuitsioonile
  • erinemise
  • Täielik määramatus
  • puudub nii varasem info kui ka oma kogemus
  • maskimaalsest tasemest lähtudes
  • Selgitage objektiivsete ja subjektiivsete tõenäosuste olemust ja nende leidmist
  • vt. 62. vastus!
  • Selgitage täieliku määramatuse olemust. Kuidas arvestatakse täielikku määramatust otsuse
  • ettevalmistusprotsessis väliskeskkonna seisundite tekkimistõenäosuste jaotuse iseloomustamisel?
  • Mis tingimus peab olema täidetud, et mitme teguri väärtuste kombineerumisel kujunenud väliskeskkonna
  • seisundi tõenäosuse võib leida tegurite väärtuste tõenäosusi korrutades?
  • väliskeskkonna tegurid on vastastikku sõltumatud
  • Omaloominguline vastus
  • tervikliku süsteemi
  • peatükk
  • Mis on alternatiivi elluviimise tulemus? Selgitage tulemuse olemust ja mõõtmelisust
  • Alternatiivide elluviimise tulemuste kvantifitseerimisele peab eelnema põhjalik kvalitatiivne analüüs
  • Seetõttu
  • piirdutakse otsuse ettevalmistamisel ainult juhi seisukohalt oluliste nähtuste ja protsesside
  • käsitlemisega. Otsustaja seisukohalt oleks ideaalne olukord, kui ta saaks keskenduda ainult
  • probleemsituatsioonist tulenevat juhitava süsteemi muutmise vajadust kajastava eesmärksüsteemi
  • komponentide käsitlemisele. Eelkõige huvitavad otsuse ettevalmistamise seisukohalt analüütikut ja
  • millest selgub, kui lähedale
  • püstitatud eesmärgile vaatlusalune tegevusvariant võib meid viia
  • eesmärgi suunas
  • liikumine
  • kasulikkust
  • maksimeeriv kompromiss
  • kvalitatiivselt mitmemõõtmeline nähtus
  • ilmnemise aeg ja koht
  • elluviimise kiirusest
  • mitte ühel momendil
  • Kuidas sundida otsustajat oma huvisid järgides ka teiste subjektide huvidega arvestama?
  • Õiguslike ja eetiliste raamide abil
  • sundima
  • Selgitage kaudsete tulemuste arvestamist raskendavaid asjaolusid. Illustreerige vastust asjakohaste
  • näidetega
  • teistes valdkondades ilmnevad
  • õigusaktidesse sisse viia
  • Näiteks
  • Mis mõttes me saame rääkida positiivsetest või negatiivsetest alternatiivi elluviimise tulemustest?
  • vt. 67. vastus!
  • Selgitage alternatiivi elluviimise tulemuse kvalitatiivse mitmemõõtmelisuse olemust
  • Mis aspektidest tuleb tulemuse analüüsimisel arvestada ajategurit?
  • Mis aspektist teeb väliskeskkonna seisundite määramatuse arvestamine tulemuste analüüsi
  • keerulisemaks?
  • elluviimise
  • perioodil
  • Mis tähtsus on otsuse tulemuste prognoosi täpsustamise seisukohalt väliskeskkonna seisundite
  • tekkimistõenäosuste adekvaatsel hindamisel?
  • täpsemaks
  • tekkimistõenäosuste analüüsiks
  • Mis tekitab probleeme väliskeskkonna määramatuse vähendamiseks vajaliku info hankimisel ja
  • töötlemisel?
  • prognoosimise keerukaks
  • komponentide tähtsuse
  • kaalumise probleem
  • Mis rolli mängivad alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel kriteeriumid? Tooge
  • näiteid
  • vastavuse hindamise
  • vahend
  • Kriteeriumid „tõlgivad“ tulemused eesmärkide keelde
  • Ettevõtte eesmärksüsteem koosneb kahest komponendist: lühiajalist kasulikkust väljendav
  • aastakasum ja pikaajalist kasulikkust väljendav ettevõtte imago. Alternatiivide elluviimise
  • tulemusvektoril on järgmised komponendid: toodetud aastakasum, kahjulike ainete emissioon;
  • häired tarbijate teenindamisel; töötraumad. Toodetud aastakasum on esimese eesmärksüsteemi
  • komponendi kvantitatiivne väljendaja ehk kriteerium. Samas on vaja leida kriteerium kasumi mõju
  • väljendamiseks ettevõtte imagole (loodust reostava ettevõtte liiga suur kasumimaht tekitab
  • halvakspanu – miks ei investeerita keskkonnakaitsesse?). Normatiive ületava kahjulike ainete
  • emissioon tõlgib kasuminumbri vähenemiseks makstud trahvide summa. Kahjulike ainete
  • koguemissioon kahjustab aga ettevõtte imagot, mille mõõtmiseks on vaja välja töötada spetsiaalne
  • kriteerium. Häired tarbijate teenindamisel avaldab kasumile mõju tarnimata jäänud toodangust
  • tuleneva kasumi vähenemise näol, ebameeldivused kajastavad aga ettevõtte imagot ja ka selle
  • mõõtmiseks vajatakse kriteeriumi. Ja lõpuks, töötraumade vastavust eesmärksüsteemi
  • kasumikomponendile mõõdab otseselt makstud hüvitiste summa, kriteeriumi on vaja ka
  • töötraumade mõju hindamiseks ettevõtte imagole
  • Metallitööstusettevõte on uue tootmisjuhi valikul üheks eesmärksüsteemi komponendiks
  • määratlenud tulevase juhi töökogemuse. Kvalitatiivse eesmärkkomponendi „töökogemus“
  • kvantifitseerimisel tuuakse välja järgmised töökogemust iseloomustavad kriteeriumid: valdkondlik
  • kogemus (aastates); juhtimiskogemus (aastates); tootmistöö kogemus (aastates)
  • Selgitage eesmärksüsteemi komponendi samastamise võimalust ja eristamise vajadust tulemuste
  • hindamise kriteeriumist lähtudes
  • kvantitatiivse mõõdetavuse korral
  • otsustusülesande eesmärgi
  • kvantifitseerimist majandusnäitajate abil
  • ei haara tagajärgede kõiki aspekte
  • Millest sõltub tulemuste eesmärkidele vastavuse hindamise kriteeriumide arv. Milline on teoreetiline
  • maksimaalne vajalik kriteeriumide arv?
  • eesmärksüsteemi keerukusest
  • tulemusvektori mõõtmelisusest
  • eesmärksüsteemi komponentide arvu ja
  • tulemusvektori komponentide arvu korrutisega
  • Selgitage alternatiivide paariviisilise võrdlemise olemus, selle lähenemisviisi tugevad ja nõrgad küljed
  • korrastamise protseduur
  • paariviisilised võrdlevhinnangud
  • standardülesannete
  • Lavastusse otsitakse näitlejat. Vaatluse alla on jäänud kolm äärmiselt eriilmelist kandidaati
  • kelle hulgast peaks parima valima. A ja B võrdluses antakse eelistus A-le, B ja C võrdluses B-le ning A
  • ja C võrdluses C-le. Eelistuste kogum on vastuoluline, mistõttu ei ole võimalik välja tuua parimat
  • valikut. Selline olukord tekib paljukomponendilise eesmärksüsteemi korral, kui erinevate paaride
  • võrdluses said eelise andmisel otsustavaks erinevad eesmärksüsteemi komponendid. Tuleb kõik
  • soovitavad omadused täpselt välja tuua ja nende tähtsus ära hinnata, seejärel omistada
  • kandidaatidele kõigi omaduste alusel väärtushinnangud ja leida koondhinnang, mille alusel valik
  • teha
  • Selgitage üldise kasulikkusefunktsiooni olemust, võimalusi ja
  • probleeme alternatiivide elluviimise
  • tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel
  • maksimaalse kasulikkusehinnanguga
  • normatiivsele otsustusteooriale
  • objektiivset põhjendamist
  • varjatud huvid
  • Kuidas arvestada määramatust alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel
  • unikaalse otsuse puhul; korduva (pikaajalise) otsuse puhul?
  • Alternatiivide
  • kasulikkuse
  • keskmise
  • ootuse
  • leidmine
  • kasulikkusehinnangute
  • tõenäosustega kaalumise teel
  • Juhi riskikalduvuse mõju arvestamine kordumatu (unikaalse) otsuse ettevalmistusele
  • Milliseid probleeme tekitab parima alternatiivi valimisel mitmekomponendiline eesmärksüsteem?
  • parimaks erinevad alternatiivid
  • kasulikkuse koondhinnang
  • lihtsustamise
  • alluvussuhted
  • muutumiseks
  • kitsendusteks
  • komplekshinnangu meetmeid
  • Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi?
  • vaatluse alt välja jätta
  • sanktsioonidega kõrvaldada
  • domineeriva tähtsusega
  • sünteesitakse uus kriteerium
  • erinev tähtsus
  • Iseloomustage juhi rolli otsuse ettevalmistuprotsessi tasakaalustamisel ja otsuse vastuvõtmisel
  • tervikut
  • napid ressursid
  • Ressursside jaotusotsuse
  • Otsuse võtab aga vastu juht
  • kvalitatiivset iseloomu
  • kogemustest
  • intuitsioonist
  • tagasi ettevalmistusprotsessi
  • peatükk
  • Millised elemendid kuuluvad otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudelisse?
  • probleemsituatsioon
  • vajalik aeg
  • vajalikud ressursid
  • eesmärksüsteem
  • tegurite süsteem
  • väliskeskkonna tegurid
  • esinemistõenäosuste jaotused
  • piirangute
  • süsteem
  • tulemuste kompleks
  • seoste süsteem
  • seoste süsteem
  • kasulikkusefunktsioonide) süsteem
  • kvantitatiivsete hinnangute
  • kogum
  • alternatiivi elluviimise oodatava tulemuse
  • komplekshinnangu funktsioon
  • probleemsituatsiooni lahendamise optimaalne variant
  • Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi mudeli koostamisel mudeli komplekssuse suurendamise
  • nõude ja mudeli sisukuse suurendamise nõude vastuolulisus?
  • mitmemõõtmelised süsteemid
  • keeruliseks
  • sisu
  • lihtsustamine
  • täpsuse kaotus
  • Määratlege otsuse ettevalmistusprotsessi olemus baasmudeli elementidest lähtudes
  • Millised kaks elementi peavad ilmtingimata olemas olema, et moodustuks lihtsaim otsustusülesanne?
  • Millised puudused on mitmekomponendilise eesmärksüsteemi korral alternatiivide vahel valiku tegemisel
  • kui alusinfoks on alternatiivide paremusjärjestused osakomponentide lõikes?
  • formaalne kaasamine
  • vaheliste vastuolude
  • avaldumise vorm
  • vastuolude sisulise ületamise mehhanism
  • alternatiivide järjestus erinev
  • erinevuste suurus
  • Millised tähtsad omadused on otsuse ettevalmistamisel alternatiivide kasulikkuse pallhinnangutel? Kuidas
  • kujundada pallhinnangute abil eesmärksüsteemi osakomponentidele võrdsed mõõtskaalad?
  • Millist rolli mängivad ja millest lähtudes kujunevad eesmärksüsteemi osakomponentide tähtsuskordajad
  • kaalud)?
  • Z( A ) = 4 + 8 + 7 + 5 + 2 = 26
  • Z( B ) = 5 + 5 + 4 + 3 + 6 = 23
  • Z( C ) = 6 + 6 + 2 + 4 + 8 = 26
  • Z( D ) = 7 + 1 + 3 + 8 + 5 = 24
  • Hoolimata osakriteeriumide tähtsuskordajate võrdsusest, ei ole erinevate kriteeriumide panus
  • komplekshinnangus kujunevatesse erinevustesse võrdne. Kvaliteedikriteeriumi pallhinnangute
  • maksimaalne erinevus on 8 – 1 = 7 ühikut, hinnakriteeriumi puhul aga ainult 7 – 4 = 3 ühikut. Seega
  • on kvaliteedikriteeriumi panus komplekshinnangu erinevustesse enam kui kaks korda suurem
  • hinnakriteeriumi panusest. Need erinevused panuses on aga „loomulikud“ – alternatiivide erinevuste
  • ulatus on erinevate kriteeriumide alusel erinev
  • Milliste võtete abil saab korrastada ja kooskõlastada mitmekomponendilist eesmärksüsteemi?
  • võib vaatluse alt välja jätta
  • domineeriva
  • tähtsusega
  • komponentide kombinatsioon
  • erinev tähtsus
  • Millised asjaolud muudavad väliskeskkonna määramatuse analüüsi vajalikuks alternatiivide elluviimise
  • oodatava kasulikkuse hindamisel?
  • loteriiks
  • kasulikkuse kaotamist
  • otsuse kvaliteedi parandamisel
  • Miks peab väliskeskkonna määramatust arvestama erinevalt unikaalse otsuse ja rutiinse otsuse
  • ettevalmistamisel?
  • esinemissagedused
  • Mida suurem on kordumiste arv
  • pikaajaline seaduspärasus
  • tõenäosused võrdseks
  • Kuidas (mille alusel) hinnata väliskeskkonna määramatuse vähendamiseks täiendava info hankimise
  • otstarbekust?
  • info hankimise kuludega
  • võimalikult hilja
  • piisavalt vara
  • otsus tuleb langetada optimaalsel ajal
  • Kuidas mõjutab otsuse ettevalmistust otsustaja suhtumine määramatusse (riskikartlikkus, riskijulgus)?
  • riskikalduvus
  • Riskialtid
  • Riskikartlikud
  • Mille alusel määrata otsuse vastuvõtmise optimaalne ajamoment?
  • Selgitage alternatiivide elluviimise tulemuste välja olemust. Kui palju neid väljasid peaks otsuse
  • ettevalmistusprotsessis koostama?
  • tegutsemise tulemuste väli riski oludes
  • Kuidas saadakse alternatiivide elluviimise tulemuste väljadest alternatiivide elluviimise kasulikkuse
  • väljad? Kui palju kasulikkuse välju tuleks otsuse ettevalmistusprotsessis koostada?
  • kasulikkuse välja riski oludes
  • komponentide summaga võrdne arv kasulikkusevälju
  • Selgitage
  • otsuse
  • ettevalmistusprotsessi
  • baasmudeli
  • elemente
  • olemust
  • pideva
  • muutumispiirkonnaga tegurite mõju analüüsimisel
  • Vt lähemalt õpikust lk 69!
  • peatükk
  • Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste – eksogeenne; endogeenne – olemust
  • passiivsete käsutäitjatena
  • vabadeks isiksusteks
  • Selgitage eesmärgi käsitluse erinevusi juhtiva ja juhitava subjekti poolt juhtimise verikaalsetes
  • ahelates (erinevate juhtimistasandite vahelistes suhetes)
  • protsessiga seotud
  • Selgitage eesmärgi käsitluse suhtelisuse olemust otsustaja seisukohalt eesmärgipuu hierarhilise
  • ülesehituse näitel
  • Selgitage eesmärgi ja alternatiivide ressurissidest vahendatud seoste erinevaid aspekte
  • ressursside kasutamise variant
  • puudub
  • illusoorseks soov-unelmaks
  • tähtsuse tõstmine
  • eelisarendamist
  • välja kurnata
  • tasakaalustatud süsteemina
  • õigeaegses
  • tunnetamises
  • suhteline tähtsus
  • juhtimishierarhia tasemel
  • Selgitage objektiivse ja subjektiivse külje kokkupuutepunkte otsuse infobaasi loomisel;
  • ettevalmistamisel; täitmisele suunamisel
  • Infosüsteemi loomine
  • Piiratud materiaalsed ressursid
  • teadmistest, kogemustest, riskijulgusest ja teistest isikuomadustest
  • Otsustusprotsessi sisulisest küljest
  • näiliselt probleeme pole
  • raskustest oma kasulikkuse tunnetamisel
  • emotsioonid
  • lepingutingimuste
  • tegelikest huvidest
  • aktiivsed kaasa- või vastumängijad
  • Mida tähendab eeldus, et otsustaja samastab end juhitava protsessiga ja millised juhtimise
  • seisukohalt tähtsad probleemid lülitatakse selle eeldusega otsustusprotsessi käsitlusest välja?
  • juht
  • samastab end juhitava protsessiga
  • peatükk
  • Millised probleemid takistavad otsustajal oma põhilistele olemuslikele huvidele vastava
  • eesmärksüsteemi formuleerimist?
  • huvidele ja püüdlustele
  • piisava selgusega
  • ei ole ratsionaalne
  • emotsionaalne olevus
  • ressurssidega
  • väliskeskkonnast
  • Millised põhinõuded esitatakse eesmärksüsteemile, et tagada selle parim kvaliteet? Selgitage
  • nende nõudmiste olemust ja täitmise võimalusi
  • Komplekssus
  • uued vastuolud
  • kogu süsteemi kompleksne täiustamine
  • Kooskõlastatus
  • Süsteemsus
  • trajektooreesmärgid
  • punkteesmärgid
  • Reaalsus
  • visandi ehk ideega
  • Milliste võtetega saavutatakse eesmärksüsteemi kooskõlalisus (sisemiste vastuolude
  • kõrvaldamine)?
  • tähtsuse (olulisuse) alusel
  • koefitsientide (kaalude) süsteem
  • Millised probleemid on seotud eesmärgiga, mis on formuleeritud kujul maksimaalsete tulemuste
  • saavutamine minimaalsete kuludega? Kuidas formuleerida eesmärk, et neid probleeme ei tekiks?
  • maksimaalseid tulemusi minimaalsete kulutustega
  • saavutatav tulemus on null
  • miinimumtaset ületavat
  • maksimaalsete tulemuste saavutamine kindlaksmääratud kulutuste taseme juures
  • kindlaksmääratud tulemuste saavutamine minimaalsete kulutustega
  • eesmärgiks seatakse tulemuse ja kulutuste või rakendatud ressursside mahu parima
  • suhte saavutamine
  • hinna ja kvaliteedi parim suhe
  • Selgitage, millisel juhul on õigustatud optimaalse tulemuse ja efektiivse tulemuse saavutamise
  • lülitamine eesmärksüsteemi komponentide hulka?
  • efektiivne
  • optimaalsest lahendusest
  • tulemustele vastandlikud
  • hinnangud
  • parimat koondtulemust
  • efektiivsest tulemusest
  • punkteesmärgi
  • trajektooreesmärgi
  • olemust
  • funktsioone
  • täidavad
  • eesmärksüsteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid?
  • Trajektooreesmärgid
  • lõpmatult
  • tulemust maksimeerivat
  • alternatiivi
  • Punkteesmärgid
  • taseme saavutamist
  • minimaalsete
  • kuludega
  • pseudoeesmärkidena
  • piirangutena
  • täitmisele
  • kuuluvate
  • tingimustena
  • Milliste vahendite abil saab kõrgema juhtimistasandi subjekt tagada olukorra, milles madalama
  • taseme subjektid seavad oma tegevuse eesmärgiks kõrgemal tasandil formuleeritud organisatsiooni
  • üldiste eesmärkide saavutamise?
  • kooskõlastamise probleem
  • motivatsioonisüsteemide
  • omakasupüüdlike eesmärkide kooskõla süsteemi
  • lepingutingimuste
  • väliskeskkonna tingimustel
  • samastaks oma isikliku heaoluseisundi
  • Millised probleemid on seotud tegevuse mahu eesmärgina formuleerimisega või eesmärksüsteemi
  • komponentide hulka lülitamisega?
  • lihtsustatud operatsionaliseerimiseks
  • eesmärkide asendamine tööde mahuga
  • tõhususe
  • Millised nõudmised esitatakse alternatiivide kompleksile selle kvaliteedi tagamiseks? Selgitage
  • nende nõudmiste täitmisega seotud probleeme
  • Alternatiivide vastastikune välistatus (sõltumatus)
  • Elementide
  • kattumine alternatiivide lõikes on lubatud
  • komplekssed alternatiivid
  • Kõigi alternatiivide kirjeldamine ühtedes ja samades tingimustes
  • võrdse
  • stardipositsiooni
  • teisi majandussubjekte
  • moonutada kasulikkusehinnanguid
  • Alternatiivide kogumi täielikkus
  • muuta ebaolulisemaks juhi eelarvamused
  • peatükk
  • Selgitage organisatsiooni kui terviku eesmärgi saavutamiseks erinevate juhtimistasandite töö
  • korraldamisel tekkivate probleemide olemust
  • maksimeerida oma heaolu
  • Selgitage käskude ja reeglite abil juhtimise süsteemide olemust, erinevusi ja probleeme
  • Selgitage majanduslike tegurite ja tegurnäitajate ning tulemuste ja tulemusnäitajate olemust
  • Kuidas sõltub jaotus juhtimistasandist ja püstitatud juhtimisülesandest?
  • Tulemusnäitajatega
  • Tegurnäitajad
  • vaatlusalusest juhtimisaspektist
  • juhtimisülesande
  • püstitusest
  • Selgitage tegurite juhitavuse olemust ja tegurite jaotumist juhitavateks ja mittejuhitavateks
  • Kuidas sõltub tegurite juhitavus juhtimistasandist ja otsustaja käsutuses oleva ajaperioodi pikkusest?
  • juhitavatseks (reguleeritavateks)
  • juhitamatuteks (mittereguleeritavateks)
  • juhitavad tegurid
  • tinglikult juhitavad tegurid
  • juhitamatud tegurid
  • kõrgemal positsioonil
  • juhitavatena
  • elluviimise periood
  • Selgitage alternatiivide kujunemist tegurnäitajatest lähtudes. Selgitage alternatiivide ruumi
  • olemust ja juhitavate tegurite rolli alternatiivide ruumi kujunemisel
  • Alternatiivid kujundatakse juhitavate
  • tegurite konkreetsete väärtuste kombinatsioonidena
  • võimaliku muutumise piirkonnad
  • juhitavate tegurite muutumise intervallid
  • Selgitage juhitavate tegurite muutumise iseloomu (pidev, diskreetne, kvalitatiivselt erinevad
  • väärtused) mõju alternatiivide kogumi kujunemisele
  • pidev
  • ligilähedaselt pidev
  • ühtlaselt diskreetne
  • kvalitatiivselt erinevate üksikväärtusteg
  • Selgitage tegurite omavaheliste seoste tähtsust alternatiivide kujunemisele ja
  • alternatiivide
  • kogumile
  • See kitsendab alternatiivide kogumi suurust
  • Selgitage alternatiivide ruumi siseseoste analüüsimist struktuurivõrrandite süsteemi abil ja selle
  • lähenemisviisi puudusi
  • tegurnäitaja on pandud sõltuma tegurnäitajale vastavast vektorist vastava
  • tegurruumi osas
  • tegurnäitajad on üksteisega seotud põhjuslike seoste kaudu
  • statistilised raskused koostamisel
  • analüütilised raskused
  • objektiivsed ja subjektiivsed raskused otsustuse ettevalmistamisel
  • informatsioonilised raskused
  • Selgitage komponentanalüüsi võimalusi alternatiivide ruumi siseseoste analüüsimisel
  • vt 123. vastus!
  • sõltumatute sünteetiliste tegurnäitajate väljatoomine
  • komponentanalüüsi meetoditega
  • alternatiivi määratlusele lähemal
  • paremini interpreteeritavad
  • peatükk
  • Selgitage väliskeskkonna mõju erinevusi erinevate alternatiivide suhtes ja alternatiivide elluviimise
  • tulemuste suhtes
  • mõjuvad erinevad tegurid
  • Selgitage väliskeskkonna määramatuse erinevate liikide olemust
  • põhimõtteline määramatus
  • elementide üldarv
  • informatsiooni ebapiisavus ja ebausaldatavus
  • hinna
  • tõttu
  • ebapiisavate teadmiste
  • ei tunne piisavalt hästi tegureid
  • piirangutest otsustusprotsessis
  • vastase tegevus
  • Selgitage väliskeskkonna laia ja kitsa käsitluse olemust
  • laias
  • tähenduses
  • väliskeskkonna kitsas käsitlus
  • Selgitage väliskeskkonna seisundite väljatoomise etappide olemust
  • väärtuste kombinatsioonid
  • Milles seisneb otsuse elluviimisele järgnev analüüs väliskeskkonna mõjust ja selle vastavusest
  • otsuse ettevalmisemisel prognoositule?
  • amorfse massina
  • väliskeskkonna tegurite negatiivsele mõjule
  • otsuse vastuvõtmisel tehtud vigu
  • Selgitage väliskeskkonnale lähenemise erinevusi sõltuvalt sellest, kas juhitamatud tegurid on
  • looduslikud või ühiskondlikes institutsioonides või läbirääkimistel kujundatud?
  • Looduslikud
  • tuleb ennast kohandada
  • Institutsioonilised
  • mõjutamise võimalusi
  • kohaneja kõrval ka osalisena
  • Läbiräägitavad
  • Selgitage majanduse ja ühiskonna teiste allsüsteemide vastastikuste seoste olemust ja nende
  • dünaamilise ja struktuurse tasakaalustamise eeldusi
  • võimalused
  • arenguvariantide raamistiku
  • lokaalse optimumi
  • oskus kujundada lühiajalised
  • oskus hinnata
  • Selgitage vertikaalsete juhtimisseoste ja horisontaalsete koostöösuhete olemust juhitava protsessi
  • väliskeskkonna kujundamisel
  • Majanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks
  • peatükk
  • Tooge välja juhitava protsessi väliskeskkonna analüüsi etapid
  • juhitamatud tegurid
  • muutumistendentsid
  • väärtused alternatiivide elluviimise ajal
  • tulemuste objektiivselt tingitud tase
  • Selgitage väliskeskkonna teoreetilise kvalitatiivse analüüsi olemust ja probleeme väliskeskkonna
  • piiritlemisel. Milles seisneb kvalitatiivse analüüsi sisemise ja välise komplekssuse tähtsus?
  • kvalitatiivse analüüsiga
  • sisemine komplekssus
  • Välise komplekssuse
  • Milles seisneb väliskeskkonna kvantitatiivse analüüsi olemus ja tähtsus väliskeskkonna
  • piiritlemisel?
  • muutumistendentside ja mõju intensiivsuse
  • muutumatuteks
  • nullilähedane
  • peatükk
  • Milles seisneb juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste muutumise prognoosimise vajalikkus
  • otsuse ettevalmistamisel?
  • ligikaudsed piirid
  • määramatus raskendab
  • Millised on peamised lähenemisviisid juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste muutumise
  • prognoosimisel?
  • prognoos ajateguri alusel
  • tegurite ruumilistele erinevustele
  • kombineeritud prognoosimisviis
  • Selgitage nähtuse sisemisele intertsile toetuva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi
  • puudusi
  • aegridade kujul
  • muutumine
  • üle aja
  • trendide
  • sesoonsed kõikumised
  • mitmemõõtmelisesse
  • eelnevate tasemete mõju
  • järgnevatele tasemetele
  • püsivaid põhjus-tagajärg-suhteid
  • täpne prognoos pole võimalik
  • Selgitage juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste ja selle determinantide aegridadele
  • tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi
  • aegridadena
  • Iga determinandi muutumist minevikus ja oodatavat muutumist tulevikus käsitletakse eraldi
  • keskosale iseloomulikud seaduspärasused
  • Selgitage väliskeskkonna tingimuse ja selle determinantide väärtustele vaatlusaluste
  • majandusprotsesside kogumis tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi
  • värskemad ja usaldusväärsemad
  • sisemist varieerumist
  • Milliseid võimalusi pakub väliskeskkonna tingimuste muutumise prognoosimine täpsustamiseks
  • erinevate metoodikate kombineerimine?
  • Kombineeritud käsitlusviisiga
  • trendid ja/või tsüklilised kõikumised
  • teguranalüüsi mudel
  • elementide muutumise
  • aegread
  • põhjendatust
  • muutumise usalduspiirid
  • peatükk
  • Selgitage alternatiivide kasulikkuse hindamise erinevusi ühe- ja mitme hindamiskriteeriumi alusel
  • Alternatiivi elluviimise tulemuste kasulikkust ei hinda aga ainult juht, vaid ka selle
  • elluviimisest mõjutatud teised subjektid
  • negatiivse tagasiside ärahoidmise kasulikkusest
  • juhile endale
  • vaadeldavast aspektist
  • Selgitage alternatiivide kasulikkuse võrdlevhinnangu väljatöötamise etappide sisu
  • Selgitage alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodite olemust
  • järjestamine
  • paariviisiline võrdlus
  • vahetu hindamine
  • järjekindel võrdlemine
  • Milliste abinõudega ja kes saab suunata juhti otsust ette valmistades arvestama ühiskonna üldiste
  • huvidega?
  • Normatiivne otsustusteooria
  • stimuleerimis- ja motiveerimismehhanismide
  • Milliseid abinõusid ja miks tuleb rakendada, et muuta alternatiivide kasulikkuse hindamise
  • kriteeriumid sobilikuks kompleksse kriteeriumi sünteesimiseks?
  • ühtlustamine
  • puhastamine
  • korduarvestuse elimineerimine
  • tähtsuse kordajate omistamine
  • Selgitage, miks ei tohi näitajat samastada reaalse nähtusega ja konkreetset kriteeriumnäitajat
  • alternatiivkasulikkuse hindamise kriteeriumiga?
  • Samuti nagu näitajat ei saa samastada tema abil iseloomustatava nähtusega, ei saa ka kasulikkuse
  • hindamise kriteeriumi esitada subjekti tegutsemise eesmärgina. Igale alternatiivi elluviimise tulemusi
  • iseloomustava näitaja väärtusele vastandatakse hindamiskriteeriumi abil selle väärtuse
  • kasulikkusehinnang vaatlusaluse subjekti seisukohalt. Tulemusvektori igale seisundile antakse
  • kasulikkuse hinnang kõigi kriteeriumide alusel. Kasulikkusehinnangu saavad ainult need alternatiivi
  • teostamise tulemused, mis muudavad otsust vastuvõtva subjekti olukorda
  • peatükk
  • Milliste tingimuste täitmisel saab juht langetada ratsionaalse otsuse?
  • huvide ühtsuse ja
  • vastandlikkuse olukorras
  • Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest?
  • Millal
  • on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes
  • intuitiivne lähenemine otsusele?
  • määramatuse tingimustes
  • adekvaatne tunnetamine
  • kes ja mille pärast vastutama peaks
  • suhteline
  • kategooria
  • Milles seinseb otsustamise ratsionaalsuse objektiivse ja käitumusliku käsitluse olemus?
  • Objektiivsest aspektist
  • Käitumuslikust aspektist
  • Millistest ebareaalsetest ootustest otsuse ratsionaalsuse tagamise suhtes oleks vaja loobuda, et
  • tagada otsuse ettevalmistusprotsessi käsitluse suurem reaalsus?
  • emotsionaalsus inimlik nõrkus
  • suuri kahjusid
  • Selgitage otsustamise ratsionaalsusele ja subjektiivsusele lähenemise erinevusi lähtudes
  • normatiivsest ja dekriptiivsest lähenemisviisist
  • Normatiivne otsustusteooria
  • objektiivse aluse uurimisega
  • ratsionaalsele alusele
  • ratsionaalse aluse
  • adekvaatsest tunnetamisest
  • praktilist tegevust
  • peatükk
  • Selgitage majandusliku koostöö olemust partnerite poolt tegevusvariantide kasulikkuse hindamise
  • probleemina
  • tervikuks integreeritud tööde tulemusena
  • koostöö häire
  • lõpptulemuse halvenemise
  • häirete
  • tekkepõhjuste kõrvaldamiseks
  • tegutsemisvariantide kasulikkuse analüüsile
  • suhteline kasulikkusehinnang
  • Selgitage koostöö kujutamise mõtet partnerite panuste korrutisena
  • tihedat vastastikust seost
  • Selgitage subjekti õiguste ja vastutuse tasakaalustatuse tagamise vajadust eduka koostöö alusena
  • positiivsetest stiimulitest
  • karistusi
  • koostööalternatiiv jääb kõigi partnerite jaoks parimaks
  • Selgitage subjekti õiguste ja kohustuste tasakaalustamise erinevusi horisontaalsetes ja
  • vertikaalsetes koostöösuhetes
  • subjektide tegevuse kooskõlastamine
  • õiguste ja kohustuste tasakaalustamisel
  • Horisontaalsuhetes
  • Vertikaalsetes seoseahelates
  • Kuidas tulenevad koostööprotsessis ühe subjekti kohustused teise subjekti õigustest ning kuidas
  • need õigused ja kohustused koostööahelas edasi kanduvad?
  • Õigused on kohustuste täitmise hädavajaliuks vahendiks
  • Subjekti õigused peavad olema ekvivalentsed tema
  • kohustustega
  • Koostöö peab olema kooskõlastatud kõigis õiguste ja kohustuste kokkupuutepunktis
  • jõupingutusi rütmihäirete kõrvaldamiseks
  • Kuidas ehitada üles subjektide kohustusi ja vastutust ühendades (tekkinud) häireid summutav
  • subjektide koostöösuhete süsteem?
  • laekuvate kompensatsioonide
  • Selgitage subjektide koostöömehhanismi komplekssuse, süsteemsuse ja tõhususe nõude olemust
  • Tõhusus
  • peatükk
  • Kuidas iseloomustada alternatiivi elluviimise kasulikkust väliskeskkonna seisundite määramatuse
  • korral? Millist mõju avaldab väliskeskkonna määramatus alternatiivide kasulikuse võrdlevale analüüsile?
  • intervallist
  • tõenäosustele
  • Selgitage väliskeskkonna informatsioonilise iseloomustamise erinevate sitsuatsioonide olemust
  • Selgitage passiivse ja aktiivselt vastutegutseva väliskeskkonna olemust alternatiivide elluviimise
  • seisukohalt. Mis teooria tegeleb parima alternatiivi väljaselgitamisega aktiivselt vastutöötava
  • väliskeskkonna tingimustes?
  • Passiivne keskkond
  • Majandussubjekti tegevusele aktiivselt reageeriv
  • mänguteooria
  • Selgitage ühekordselt elluviidava unikaalse alternatiivi ja korduvrakendusega alternatiivi olemuse
  • erinevust elluviimise oodatava kasulikkuse võrdleva hindamise seisukohalt
  • arvata võrdseks
  • oluliselt ja pika aja jooksul
  • keskmine kasulikkus
  • katastroofini viivad
  • harva
  • oodatava keskmise
  • kasulikkuse
  • Millised meetodid on välja töötatud parima ühekordselt rakendatava unikaalse alternatiivi
  • leidmiseks nende elluviimise kasulikkusehinnangute alusel erinevates väliskeskkonna tingimustes?
  • Selgitage nende meetodite (valikureeglite) olemust ja omadusi
  • maxminreegel
  • maximaxireegel
  • Hurwiczi reegel
  • pessimismi-optimismi suhte
  • Laplace’i reegel
  • Savage-Niehansi reegel
  • kumulatiivsete tõenäosuste meetod
  • Millised meetodid on välja töötatud parima korduvrakendusega alternatiivi leidmiseks nende
  • elluviimise kasulikkusehinnanfute alusel erineva tekkimise täenäosusega väliskeskkonna tingimustes?
  • Selgitage nende meetodite olemust ja omadusi
  • reegel)
  • müü’
  • müü-sigma
  • Kuidas mõjutab alternatiivide oodatavat võrreldavat kasulikkusehinnangut juhi subjektiivne
  • suhtumine riski?
  • Mida väljendab alternatiivide kasulikkuse hindamise subjektiivne kasulikkusefunktsioon? Selgitage
  • lineaarse, kumera, nõgusa ja kombineeritud subjektiivse kasulikkusefunktsiooni sisu
  • ületab teatud taseme
  • tundlikkuse läve
  • Lineaarne kasulikkusfunktsioon
  • Kumer kasulikkusfunktsioon
  • Nõgus kasulikkusfunktsioon
  • Kasulikkusfunktsioon koosneb erineva iseloomuga osadest
  • eri piirkondades lahkneva tempoga
  • Millise erineva suhtumise juhi poolt võib esile kutsuda alternatiivi elluviimise hinnangulise
  • kasulikkuse suurenemine üle teatava tunnetusliku piiri?
  • vt 167. vastuse algus!
  • peatükk
  • Selgitage subjekti töö tulemuslikkuse kujunemist väliskeskkonna tingimustega määratud
  • objektiivse baastaseme ja subjekti enda tööpanuse mõjul
  • baastaseme
  • keskmistele jõupingutustele
  • tegevuse tulemuste kõrvalekalde
  • Selgitage subjekti tööpanuse hindamise vajalikkust ühiskonnas kujunenud keskmise taseme suhtes
  • subjekti materiaalse stimuleerimise süsteemi ülesehitamise seisukohalt
  • mõtet pingutada
  • Selgitage töö tulemuslikkuse determineeritud ja stohhastilise osa kujunemise aluseid. Milliste
  • tegurite mõju tulemusena kujunevad töö tulemuslikkuse determineeritud ja stohhastiline osa?
  • determineeritult kirjeldatav osa
  • hinnata valemiga
  • stohhastilise osa
  • Selgitage objektiivsete väliskeskkonnatingimuste, teadlikult kujundatud väliskeskkonnatingimuste
  • ja turutingimuste rolli subjekti töö tulemuslikkuse kujundamisel
  • objektiivselt juhitamatute tegurite
  • turu nähtamatu käe kujundatavad tingimused
  • käitumisreeglid
  • õige metoodika valik
  • Selgitage objektiivsete ja subjektiivsete tõenäosuste olemust ja nende rolli subjekti töö
  • tulemuslikkuse analüüsimisel
  • objektiivsed
  • tõenäosused
  • subjektiivsed tõenäosused
  • Objektiivsed tõenäosused
  • piisavalt empiirilist informatsiooni
  • Subjektiivsed tõenäosused
  • kogemustele ja intuitsioonile toetudes
  • peatükk
  • Selgitage, millistest aspektidest käsitletakse otsuse ettevalmistamisel kasutatava mudeli
  • adekvaatsust (vastavust kasutamise tingimustele)
  • struktuurile ja omadustele
  • nõudmistele
  • võimalustele ja eeldustele
  • omadustele ja
  • võimalustele
  • teadmistele
  • sihipäraselt kasutada
  • Selgitage kasutatava mudeli subjektiivse adekvaatsuse nõude olemust
  • parandada spetsialistide ja juhtide teadmis
  • Milles
  • seisneb
  • kasutatava
  • mudeli
  • adekvaatsus
  • juhitava
  • objektiga
  • püstitatud
  • juhtimisülesandega?
  • Mudel hinnatakse seda kvaliteetsemaks, mida täpsemalt see kirjeldab juhtimisobjekti
  • Kuidas peab kasutatav mudel vastama mudeli koostamise ja mudeliga eksperimenteerimise
  • meetodite omadustele?
  • ei sobi
  • spetsiifilised nõudmised
  • Millistesse tüüpklassidesse jagatakse otsuste ettevalmistamisel kasutatavaid mudeleid? Milliste
  • klassifitseerimistunnuste alusel tuuakse mudelite tüübid välja?
  • Selgitage erinevate mudelitüüpide olemust ja nende kasutamisega seotud probleeme
  • Deskriptiivseid mudeleid
  • Normatiivsed mudelid
  • Induktiivsel mudelikäsitlusel
  • Deduktiivsete mudelite
  • Probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid
  • Ühe- ja mitme-eesmärgilised mudelid
  • Üht ja mitut perioodi haaravad mudelid
  • Determineeritud ja stohhastilised mudelid
  • matemaatilisi ja graafilisi mudelite tüüpe
  • peatükk
  • Selgitage alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivse analüüsi olemust
  • Miks on alternatiivide elluviimise tulemuste analüüsi protsessis õigustatud ühendada otsustaja
  • poolt juhitavad tegurid otsustajale teadaolevate väärtustega (otsuse elluviimise ajal) juhitamatud
  • väliskeskkonna tegurid nn juhi poolt kontrollitavate tegurite grupiks?
  • Millised alternatiivi elluviimise
  • tulemusi kujundavad tegurid jäävad sellest grupist välja?
  • kontrollitavate tegurite kompleksi
  • sama metoodikaga
  • alternatiivi teostamise
  • tulemuseks
  • Millised etapid tuuakse välja alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivses analüüsis?
  • Muutustest puudutatud nähtuste ja protsesside määratlemine
  • Muutuste ulatuse väljatoomine (mõõtmine)
  • Selgitage näitajate erinevate mõõteskaalade olemust ja erinevusi
  • Nimetuste skaala
  • Järjestusskaala
  • Intervallskaala
  • Suhteskaala
  • Vahede skaala
  • Absoluutskaala
  • Selgitage kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete mõõteskaalade eristamise tähtsust alternatiivide
  • elluviimise tulemust analüüsimisel
  • Selgitage juhi poolt kontrollitavate tegurite ja alternatiivide elluviimise tulemuste vaheliste seoste
  • modelleerimise võimalusi ja probleeme juhul kui: nii tegureid kui ka tulemusi iseloomustatakse
  • kvalitatiivse mõõteskaalaga näitajatega; tegurnäitajad iseloomustavad kvantitatiivse mõõteskaalaga
  • näitajad ja alternatiivide elluviimise tulemusi kajastavad kvalitatiivse mõõteskaalaga näitajad;
  • tegurnäitajaid iseloomustavad kvalitatiivse mõõteskaalaga näitajad ja alternatiivide elluviimise tulemusi
  • kajastavad kvantitatiivse mõõteskaalaga näitajad; nii tegureid kui ka tulemusi iseloomsutatakse
  • kvantitatiivse mõõteskaala näitajatega
  • Nii tegureid kui ka tulemusi iseloomustatakse kvalitatiivse mõõteskaala näitajatega
  • Tegurnäitajaid iseloomustavad kvantitatiivse mõõteskaalaga näitajad ja alternatiivide elluviimise
  • tulemusi kajastavad kvalitatiivse mõõteskaalaga näitajad
  • Tegurnäitajaid iseloomustavad kvalitatiivse mõõteskaala näitajad ja alternatiivide elluviimise
  • tulemusi kajastavad kvantitatiivse mõõteskaalaga näitajad
  • Nii tegureid kui ka tulemusi iseloomustatakse kvantitatiivse mõõteskaala näitajatega
  • Selgitage determineerituse ja stohhastilisuse olemust seoste tunnetamisel, sh modelleerimisel
  • peatükk
  • Selgitage mudeli sisu analüüsi ja vormi valiku peamisi probleeme
  • väärtuste koosmuutumist
  • Selgitage seose statistilise funktsiooni ja seose vormi olemust lineaarse, parabool- ja
  • ruutfunktsioonikasutamise korral
  • Lineaarne
  • Hüperboolne
  • Ruutfunktsiooniline
  • lineaarse
  • regressioonimudeli
  • seosekordajate
  • sisu
  • tõlgendus)
  • mittekorreleeruvate tegurnäitajate korral; korreleeruvate tegurnäitajate korral
  • Mittekorreleeruvate tegurnäitajate korral
  • Korreleeruvate tegurnäitajate korral
  • Kuidas võimaldab korreleeruvate tegurnäitajate kompleksilt selle kompleksi sünteetilistele
  • peakomponentidele üleminek lahendada tegurite mõju majandusliku tõlgendamise probleemi?
  • Selgitage näitajate süsteemi sünteetiliste komponentide tõlgendamise olemust
  • Sünteetiliste komponentide olemuse avamine on samuti komplitseeritud probleem, kuid siiski
  • tunduvalt kergem tuletatud näitajate X
  • sisu välja selgitamise ülesandest. Välja on töötatud
  • sünteetiliste komponentide majandusliku tõlgendamise detailne protseduur. Viimane teeb selgeks, et
  • komponentanalüüsi meetod pole üksnes alternatiivide ruumi kirjeldamise tõhus vahend, vaid selle
  • meetodi kasutamine tagab ka võimaluse konstrueerida otsustusprotsessi jaoks sobivad juhi poolt
  • kontrollitavate tegurite mõju tulemuste kujunemise mudelid
  • peatükk
  • Selgitage analüüsi ja sünteesi olemust majandusprotsesside tunnetamisel. Kuidas aitab analüüs
  • kaasa sünteesi täiustamisele ja kuidas aitab süntees analüüsi täiustada?
  • eksperimenteerimisel tuleb integreerida
  • avastatakse juhitava protsessi uusi elemente ja seoseid
  • Analüüsiga väljatoodud
  • informatsioon annab võimaluse sünteesi täiustada ja juhitava protsessi mudelkirjeldust
  • parandada
  • Millist rolli mängib otsuse ettevalmistamise mudelite koostamisel kvalitatiivne ja kvantitatiivne
  • analüüs?
  • kvantitatiivse analüüsiga
  • Kvantitatiivne
  • analüüs aitab kaasa kvalitatiivse analüüsi arengule ja selle kaudu juhtimistöö taseme tõusule
  • Selgitage otsuse ettevalmistamisel kasutatavate mudelite suhet juhi kogemuste ja intuitsiooniga
  • Mis aspektist mudelid toetavad juhti otsuse ettevalmistamisel? Mis tekitab juhtides umbusku uute
  • otsuste ettevalmistamise vahendite suhtes?
  • lisaks kogemusele vajab juht analoogseid teadmisi ja sisemist häält
  • vajab ta pakutavate mudelite, meetodite rakendamise tehnilise baasi suhtes
  • Mudel on juhi toetamiseks
  • Kuidas võimaldavad otsuse ettevalmistamise mudelid levitada majanduse juhtimisel omandatud
  • parimaid kogemusi?
  • parimate juhtide kogemusi
  • Mille poolest erineb otsuse ettevalmistamise mudelite rakendamine kõrgematel ja madalamatel
  • juhtimistasanditel? Milles seisneb nende mudelite kasutamise võimaluste ja milles nende rakendamise
  • tulemuste erinevus erinevatel juhtimistasandeil?
  • pöördumatu iseloom
  • otsuste kvaliteedist
  • juhtimisotsustuse kaal suurem
  • korduvate rakenduste lihvimisele
  • Mille poolest erineb formaliseeritud ja formalistlik lähenemine majanduse juhtimisele üldisel ja
  • otsuse ettevalmistamise mudelite koostamisele ja rakendamisele konkreetselt?
  • Formaliseerimine võib kujuneda
  • formaalseks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

30
docx
343
pdf
161
pdf
1072
pdf
105
doc
214
docx
108
doc
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto