Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused ?
  • Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel ?
  • Mis aspektist aitab empiiriline majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise ?
  • Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks ?
  • Milline roll on juhtimissüsteemis täita tagasisidel ?
  • Millistel põhjustel võib tegelik tulemus otsustamisel kavandatust hälbida ?
  • Millist rolli täidab majandusanalüüs juhtimissüsteemi toimimise tagamisel ?
  • Milles seisneb otsuse normatiivne funktsioon ?
  • Milliseid normatiivseid otsuseid võetakse vastu: indiviidi tasandil; ettevõtte tasandil; ühiskonna tasandil ?
  • Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat (deskriptiivset) funktsiooni ?
  • Milles seisneb otsuse deskriptiivse funktsiooni tähtsus ?
  • Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme ?
  • Millised etapid tuuakse välja otsuse analüütilises otsustusprotsessis ?
  • Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi iteraktiivne olemus ?
  • Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi ?
  • Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui konkurentsiprobleemi ?
  • Millele suunatakse probleemsituatsiooni empiiriline analüüs ?
  • Kui detailselt esitada eesmärkide süsteem ?
  • Millega lõppeb probleemsituatsiooni analüüsi etapp otsuse ettevalmistusprotsessis ?
  • Kelle huvidest lähtub juhtimisel püstitatav eesmärk ?
  • Millest oleneb eesmärgi mõõtmelisus ?
  • Mis mõttes ja millistel asjaoludel räägitakse eesmärgi sisemisest vastuolulisusest ?
  • Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga ?
  • Millised probleemid tekivad eesmärgi segiajamisel seda kirjeldavate näitajatega ?
  • Miks peab eesmärgi püstitamine eelnema tegevusvariantide (alternatiivide) kogumi väljaselgitamisele ?
  • Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks ?
  • Millistest tingimustest (piirangutest) peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel ?
  • Kelle huvidest lähtudes koostatakse alternatiivide kogum ?
  • Millise kahe tunnusega määratletakse väliskeskkonna tegur ?
  • Mida tähendab asjaolu, et väliskeskkonna seisundid välistavad üksteist ?
  • Millistest asjaoludest sõltub teguri juhitavus ?
  • Millised analüüsi etapid tuleb läbida väliskeskkonna tegurite väljaselgitamisel ?
  • Miks on oluline otsuse ettevalmistamisel arvestada väliskeskkonna tegurite määramatusega ?
  • Millised neli väliskeskkonna määramatuse astet võib välja tuua ?
  • Miks on väliskeskkonna seisundite tekkimistõenäosuste summa alati 100% ?
  • Mis on alternatiivi elluviimise tulemus ?
  • Kuidas sundida otsustajat oma huvisid järgides ka teiste subjektide huvidega arvestama ?
  • Mis mõttes me saame rääkida positiivsetest või negatiivsetest alternatiivi elluviimise tulemustest ?
  • Kui pikal perioodil tulemus avaldub) ja koht. 72. Mis aspektidest tuleb tulemuse analüüsimisel arvestada ajategurit ?
  • Mis rolli mängivad alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel kriteeriumid ?
  • Miks ei investeerita keskkonnakaitsesse ?
  • Milliseid probleeme tekitab parima alternatiivi valimisel mitmekomponendiline eesmärksüsteem ?
  • Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi ?
  • Millised elemendid kuuluvad otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudelisse ?
  • Millised kaks elementi peavad ilmtingimata olemas olema, et moodustuks lihtsaim otsustusülesanne ?
  • Kui alusinfoks on alternatiivide paremusjärjestused osakomponentide lõikes ?
  • Millised tähtsad omadused on otsuse ettevalmistamisel alternatiivide kasulikkuse pallhinnangutel ?
  • Milliste võtete abil saab korrastada ja kooskõlastada mitmekomponendilist eesmärksüsteemi ?
  • Kuidas mõjutab otsuse ettevalmistust otsustaja suhtumine määramatusse (riskikartlikkus, riskijulgus) ?
  • Mille alusel määrata otsuse vastuvõtmise optimaalne ajamoment ?
  • Kui palju kasulikkuse välju tuleks otsuse ettevalmistusprotsessis koostada ?
  • Millised põhinõuded esitatakse eesmärksüsteemile, et tagada selle parim kvaliteet ?
  • Kuidas formuleerida eesmärk, et neid probleeme ei tekiks ?
  • Mis funktsioone täidavad eesmärksüsteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid ?
  • Millised nõudmised esitatakse alternatiivide kompleksile selle kvaliteedi tagamiseks ?
  • Kuidas sõltub jaotus juhtimistasandist ja püstitatud juhtimisülesandest ?
  • Kuidas sõltub tegurite juhitavus juhtimistasandist ja otsustaja käsutuses oleva ajaperioodi pikkusest ?
  • Milles seisneb kvalitatiivse analüüsi sisemise ja välise komplekssuse tähtsus ?
  • Milliste tingimuste täitmisel saab juht langetada ratsionaalse otsuse ?
  • Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest ?
  • Milles seinseb otsustamise ratsionaalsuse objektiivse ja käitumusliku käsitluse olemus ?
  • Millist mõju avaldab väliskeskkonna määramatus alternatiivide kasulikuse võrdlevale analüüsile ?
  • Mida väljendab alternatiivide kasulikkuse hindamise subjektiivne kasulikkusefunktsioon ?
  • Milles seisneb kasutatava mudeli adekvaatsus juhitava objektiga ja püstitatud juhtimisülesandega ?
  • Millistesse tüüpklassidesse jagatakse otsuste ettevalmistamisel kasutatavaid mudeleid ?
  • Millised etapid tuuakse välja alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivses analüüsis ?
  • Kuidas aitab süntees analüüsi täiustada ?
  • Mis aspektist mudelid toetavad juhti otsuse ettevalmistamisel ?
 
Säutsu twitteris
Otsustusprotsesside küsimuste vastused 
jaanuar, 2013 
Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on 
toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, 
puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 

1. peatükk 
1.  Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? 

Sisemised  põhjused   peituvad   tööjaotuse  arengus,  mille  tulemusena  jaotub  ettevõttemajanduslik 
protsess  üha  spetsialiseeritumateks  allosadeks.  Riigi  majanduslik  arengutase  ehk  töö  ühiskondlik 
lõpptulemus  sõltub  juhtide  oskusest  kujundada  parimal  võimalikul  viisil  inimtegevuse 
spetsialiseerunud  osadest  soovitud  hüve  näol  tarbija  poolt  nõutud  ühtne  tervik.  Pakutavas  hüves 
tuleb  tasakaalustada   ühelt   poolt  kvaliteet  ja   teiselt   poolt  selle  saavutamiseks  tehtavad  kulutused
Majandusedu saavutamine nõuab eesmärksüsteemi kõigist aspektidest lähtudes majandustegevuse 
allosade  optimaalset valikut,  kombineerimist  ja kooskõlastamist. Majanduses peab taotlema oma 
tegevuse  tulemuse  pidevat  paranemist,  et  konkurentsis  ellu  jääda.  Juhtimise   aspektist   tähendab 
tulemuse   paranemise    taotlemine   süsteemset  tegevust  kõigi  protsessi  kaasatavate  subjektide 
suunamist
  püstitatud  eesmärgi  teenistusse  ning   tegutsemist   vastavuses  väliskeskkonna 
tingimustega, mis otsuste ettevalmistamise ajal ning otsustamise  momendil  on sageli ainult ligikaudu 
ennustatavad. 

Välised  põhjused  tulenevad  majandustegevuse  väliskeskkonnast  (kultuurilistest,  poliitilistest, 
õiguslikest,  sotsiaalsetest,  looduslikest  tingimustest
).  Väliskeskkond  muutub   olemuselt   üha 
komplitseeritumaks  ja  otsuse  teostamise  lõpptulemuse  suhtes  üha  mõjukamaks.  Väliskeskkonna 
mõju  arvestamise  nõue  muudab  majanduslike  juhtimisotsuste   analüütilise   põhistamise 
keerukamaks mitte ainult arvestatava info hulga ja mitmekesisuse suurenemise tõttu. Ühiskonna ja 
looduskeskkonna  vastastikused  mõjud  majandusega  on  sageli  isegi   kvalitatiivselt   raskesti 
määratletavad
, rääkimata  siis nende mõjude intensiivsuse ja  ulatuse  kvantitatiivsest hindamisest. 
2.  Selgitage juhtimisinfo kahe komponendi – alginfo ja otsustusinfo olemust. 

Majandusprotsesside  seoste  tihendes  ja  komplitseerudes  suureneb  majandustegevuse  juhtimisel 
järjest  info  osatähtsus.  Info  hankimiseks,  töötlemiseks,  säilitamiseks  ja  asjaosalistele  edastamiseks 
tuleb teha kulutusi, mille peab korvama info kasutamisest tulenev majandamise tulemuslikkuse tõus. 
Samas,  infol  on  majanduses  siiski  täita  ainult  tugifunktsioon,  st  info  täidab  majanduse 
põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise  teenindaja  rolli. Otsustuse ettevalmistamise 
seisukohalt tuleb infost rääkides eristada  sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. 


Alginfo  ülesandeks  on  vaatlusaluste  nähtuste  ja  protsesside  adekvaatne   peegeldamine .  Alginfo 
kujutab  endast  üldiselt  raamatupidamise  või  statistika  andmeid  ja  see  on  infotöötluse  sisendiks
Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. 

Otsustusinfo  on  otsuste  ettevalmistamise   formaalne   alus,  millele   otsustaja   lisab  teadmised 
infosüsteemis  kajastamata  jäänud  mitteformaliseeritavatest  või  ebastandardsetest  juhitava 
protsessi omadustest. 
3.  Millest tuleneb ja milles seisneb alginfo ja otsustusinfo mahtude kasvu vaheline vastuolu ning kuidas saab 
seda vastuolu lahendada? 

Isegi  suhteliselt  väikese  progressiooniteguri  korral  hakkab  majandusprotsesside  kajastamiseks 
vajaliku  alginfo  maht  paratamatult  järsult  suurenema.  Otsuse  ettevalmistamisel   kasutatava   info 
maht  peab  aga  suurenema  protsesse  peegeldava  alginfo  mahust  palju  aeglasemalt.  Otsustusinfo 
mahule  esitab  üsna  ranged  piirid  otsustaja  võime  info  vastuvõtmisel  ja   kasutamisel .  Tööviljakuse 
tõus  juhtimises  on  tunduvalt   aeglasem   kui  tootmises.  Otsustusinfo  kogus  ei  tohi  ületada  juhi 
võimalusi  seda  sihipäraselt  kasutada,  vastasel  korral  juhtimise  kvaliteet  ja   juhtimiseks   tehtud 
kulutuste  efektiivsus  langeb.  Alginfo  mahu  kiire  kasvu  ja  otsustusinfo  mahu  kasvu  piiratuse  vahel 
valitseb vastuolu, mida tuleb otsuse ettevalmistusprotsessi täiustamise teel pidevalt uuesti ületada. 

Alginfo ja otsustusinfo mahtude vahelise vastuolu ületamiseks on kaks lähenemisviisi – ekstensiivne 
ja intensiivne. 
  Ekstensiivse lähenemisviisi  valikul  suurendatakse otsust ettevalmistavate inimeste hulka
Need  võimalused  on  aga  praktiliselt  ammendatud.   Infotehnoloogia   võimsuse  ja  kiiruse 
kasutamine  tööviljakuse  tõstmiseks  on  samuti  jõudnud  oma  mõistliku  piirini.  Samas 
suurenev infohulk segab  juhi otsuse tegemiseks vajaliku info leidmisel ja kasutamisel. 
  Jääb  üle  vaid  parandada  otsustusinfo  kvaliteeti  selle  mahtu  oluliselt  suurendamata 
(intensiivne).  Mida  keerulisema  protsessi  juhtimisega  on  tegemist,  seda  kõrgema 
abstraktsiooniastmega infot tuleb juhtimisel kasutada. Tuleb appi võtta isegi  statistilised  
ja  matemaatilised  meetodid

4.  Kuidas  iseloomustada  juhte  (otsustajaid)  lähtudes  analüütiliste  ülesannete  tähtsuse  ja  pakilisuse 
mõistmisest?
 
5.  Selgitage  infotöötlussüsteemis  lahendatavate  ülesannete  olemust  majandusprotsesside  juhtimisel  ning 
juhitava protsessi mudeli kohta selles süsteemis. 

Otsustusprotsessi 
lähtepunktiks 
on 
juhtimisülesande 
püstitus, 
millega 
määratakse 
majandustegevuse taotletav lõppeesmärk, selle saavutamiseks kasutada olevad aeg ja materiaalsed 
ressursid .  Infotöötluse  aluseks  on  püstitatud  ülesande  seisukohalt  tähtsaid  elemente  ja   seoseid  
kajastav  juhitava  protsessi  mudel,  mis  hõlmab  ka  otsuse  elluviimise  tulemustele  olulist  mõju 
avaldavaid  väliskeskkonna  tegureid.  Infotöötlusprotsessis  võetakse  vajadusel  kasutusele 
spetsiifilised   töövahendid  
nagu  matemaatilised  meetodid.  Otsuse  analüütilise  ettevalmistamise 
organisatsioon   ja  vastavate  tegevuste  kogum  moodustab  kokku  juhtimise  infotöötlussüsteemi. 
Infotöötlussüsteemis  ettevalmistatud  otsustusinfo  peegeldab  juhitavat  protsessi  püstitatud 
ülesande  lahendamiseks  vajalikul  viisil.  Juhi  huvidest,  kogemusest  ja  intuitsioonist  lähtuvalt 
analüüsitakse  seda  infot,  et  välja  tuua  konkreetse  juhtimisotsuse  tegemiseks  olulised  aspektid  ja 
seosed. 

Esiteks on juhtimisülesande püstitus, siis leitakse alginfo juhitava protsessi seisundi kohta, andmeid 
sise-  ja  välistingimustest.  Võetakse  kasutusele  matemaatilised  modeleerimismeetodid,   luuakse  
juhitava  protsessi  mudel,  kasutatakse  erinevaid  matemaatilisi  eksperimenteerimismeetodeid, 
tehakse  majandusanalüüs
6.  Tooge  näiteid  majandusprotsesside  mudelite  koostamise  ja  nende  mudelitega  eksperimenteerimise 
meetoditest

Regressioonanalüüs (abiks juhitava protsessi mudeli koostamisel, võimaldades kvalitatiivselt hinnata 
näiteks tegevuse tulemuste ja neid kujundavate tegurite vahelisi seoseid). 

Lineaarse 
planeerimise 
meetod, 
ahelasendusmeetod 
(võimaldavad 
eksperimenteerida 
konstrueeritud juhitava protsessi mudelitega). 
7.  Selgitage otsustussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel. 

Majandusprotsessid , mida on tarvis juhtida on näiteks  prognoosimineplaneerimine , reguleerimine, 
kontroll ja hinnang. Enne seda on aga välja sõelutud juhtimisotsuste tegemiseks vajalik analüütiline 
info, mis on saadud majandusanalüüsi etappi läbides. 

2. peatükk 
8.  Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel? 

Juhtimise  võimaluste  ja  meetodite  aspektist  iseloomustavad  ühiskonnaelu  eri  valdkondi  olulised 
kvalitatiivsed erinevused, mis võivad tuleneda: 
  juhitavate protsesside olemuse erinevustest 
  protsesside toimimise/ kulgemise  sisemise  loogika  erinevustest 
  tegevuse välistingimuste erinevustest 
  inimeste koha ja rolli erinevustest protsessides. 
9.  Milline  on  olnud  otsustusteooria  arenguloogika  ja  miks  ei  ole  see  teooria  leidnud  laia  rakendust 
otsustusülesannete lahendamisel? 

Otsustusteooria  otsustusprotsessi  tervikliku  süsteemse  käsitlusena  ei  arenenud  induktiivselt 
praktiliste  juhtimiskogemuste  järjekindla  ja   astmelise   üldistamise  teel  kuni  kõige  abstraktsemate 
seisukohtade  ja järelduste formuleerimiseni. Otsustusteooria aluseks on  deduktiivne  arengutee , st 
püütakse  kirjeldada  otsustusprotsessi  tähtsamaid  sõlmi  ja  seoseid  abstraktsete  formaliseeritud 
meetodite  ning  formaalse  loogika  abil  ja  leida  väljatöötatud  meetoditele  praktilisi  rakendusi. 
Otsustusteoreetiliste  uuringute  lähtepunktiks  on  kõige  üldisemad  ettekujutused  majanduslike 
juhtimisülesannete  lahendamise  olemusest  ning  nende  ülesannete  formaalse   kirjeldamise  
( modelleerimise )  ja  mudelitega  eksperimenteerimise  võimalustest.  Otsustusteoreetiliste  uuringute 
tulemusena  on  välja  arendatud  paljurahuline  ja  hästi  formaliseeritud  otsustusprotsessi  seoste 
kirjeldus.  Nende  fundamentaaluuringute  tulemuste  juhtimise  praktikas  raknedamiseks  tuleb 
formaalsel käsitlusel ühendada juhtimisülesannete lahendamine praktiliste tingimustega

Ühiskonna  tasandil  toimub  juhtimise   spetsialiseerumine   allsüsteemide  lõikes.  Majandus  ühiskonna 
ühe tähtsama allsüsteemina on perspektiivikamaid otsustusteooria  rakendamise  valdkondi. Põhjus ei 
peitu üksnes majanduse ühiskondlikus tähtsuses.  Majandusprobleemid  on oma olemuselt lihtsamini 
formaliseeritavad  ja  kvantifitseeritavad  
kui   juhtimisprobleemid   mõnes  teises  ühiskonnaelu 
valdkonnas.  Peale  selle  on  majanduse  juhtimise  arendamise  probleemid  piisavalt  läbi  uuritud  ning 
üldistes  ja  spetsiaalsetes  majandusteadustes   käsitletud ,  mis  aitab  kaasa  probleemide 
interpreteerimisele  mingi  uue  teooria  raames.  Seetõttu  on  otsustusteooria  välja  töötatud 
majanduse  problemaatikale  toetudes
,  arvestades  majanduse  spetsiifilisi  omadusi  ning  lähtudes 
konkreetsetest näidetest majanduse juhtimisel. Saksa keeleruumis nimetatakse ettevõttemajandust 
tihti  isegi  rakenduslikuks  otsustusteooriaks.  Majandus  on  keeruline  paljutahuline  süsteem,  mille 
juhtimise  pideva  täiustamise  nõue  loob  vajaduse  uute  tõhusamate  metodoloogiliste 
lähenemisviiside  rakendamiseks.  Seetõttu  eraldataksegi  üldisest  otsustusteoorias  edasiseks 
käsitluseks osa, mis tegeleb majandusotsustuste ettevalmistamie ning vastuvõtmise probleemiga. 
10. Mis aspektist aitab  empiiriline  majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise? 

Parimal  viisil  tagab  otsustusteooria  lülitamise  majanduse  juhtimise  praktiliste  probleemide 
lahendamisse majandustegevuse empiiriline analüüs: 
  esiteks,  empiirilise  majandusanalüüsi  eesmärgiks  on  majandamise  konkreetsete 
protsesside  iseloomulike  omaduste   tunnetamine   ja  järelikult  on  tema  kaudu  võimalik 
ühendada  otsustusteooria  formaalne  skeem  lahendatava  majandusprobleemi 
konkreetse olemusega; 
  teiseks, empiirilisel analüüsil on majanduse juhtimisel otsustusteooriast laiem kasutusala
Analüüs  peab   osalema   mitte  ainult  kõigi  majandusotsuste  ettevalmistamisel  ,  vaid  ka 
nende praktiliste rakendamise tulemuste ootustele vastavuse hindamisel. Otsustusteooria 
ja  empiirilnie  majandusanalüüs  tugevdavad  vastastikku  teineteise  mõju  juhtimise 
kvaliteedile

11. Selgitage laia ja kitsa käsitlusviisi olemust ning puudusi otsustamise rollis majanduse juhtimisel. 

Erialakirjanduses  võib  kohata  nii  laia  kui  kitsast   käsitlust   otsustamise  kohast  ja  rollist  majanduse 
juhtimisel.  Laia  käsitluse  kohaselt  samastatakse  otsustamine  majanduse  juhtimisega   tervikuna
Kitsa  käsitluse  korral,  mis  on  omane  just  formaalsele  matemaatilisele  suunale,  mõistetakse 
otsustamisena   parima   lahendusvariandi  valikut  alternatiivsete  tegutsemisvariantide  kogumist. 
Otstarbekaks ei saa hinnata ei ülemäära laia ega liiga kitsast otsustamise käsitlust. 
  Laia  käsitluse  kohaselt  hõlmaks   otsustusprotsess   ka  motivatsiooni-,   täite -,  ja 
kontollimehhanismide  rakendamist.  Selline    tõlgendus  läheb  vastuollu  loogilise 
ettekujutusega  otsustusprotessist,  mille  tulemuseks  on   otsustus .  Samas  ei  kujune 
motivatsiooni-,  täite-  ja  kontrollimehhanismid  iseenesest,  vaid  vajavad  sellekohaste 
otsuste  vastuvõtmist.  Selles  mõttes  puudutab  otsustamine   tõepoolest   kogu 
juhtimissüsteemi. 
  Kitsa lähenemisviisi peamiseks puuduseks on asjaolu, et otsustusprotseduuriga hõlmatud 
alternatiivsed   lahendusvariandid   ja  nende  hindamise  kriteeriumid  ei  teki  iseenesest
Otsustusprotsess  ei  koosne  ainult  ja  eelkõige  parima   variandi   valimisest,  vaid  peamiselt 
valimise  ettevalmistamisest,  selle  teostamiseks  vajaliku  informatsiooni  kogumisest  ja 
töötlemisest  eesmärgi  operatsionaliseerimisel  valikukriteeriumideks,  juhitavate  tegurite 
väärtuste  kombineerimisel   alternatiivideks   ja  väliskeskkonna  tegurite  mõju 
prognoosimisel erinevate otsusevariantide rakendamise tulemustele. 
12. Milline  probleem  muudab  keeruliseks  otsustamise  olemuse  määratlemise  otsustusprotsessi   etappide  
kogumi abil? 

Otsustuse kategooria ühest määratlust ei ole seni välja kujunenud. Rakenduslikus aspektist tundub 
kõike lihtsam määratleda otsustusprotsess selle peamiste etappide kogumina: „Otsustamine kujutab 
endast  protsessi,  mis  algab  probleemsituatsiooni   tekkimisega   ja  lõppeb  otsuse  ehk 
probleemsituatsiooni  kõrvaldamisele  suunatud  tegevuse  valikuga.  Probleemiks  kujuneb  aga 
otsustusprotsessi  jaotamine   etappideks .  Kolm  etappi  –  ülesande  püstitamine,  lahendusvariantide 
kogumi  kujundamine,  optimaalse  variandi  valik  –  on  liiga  agrereeritud,  et  kaasa  aidata 
otsustusprotsessi  sisu  igakülgsele  sügavale  analüüsile.    Enamus   autoreid   eristab   viit   kuni  seitset 
otsustusprotsessi  etappi
.  Otsustusprotsess  kujutab  endast   komplitseeritud   tegevuste  kompleksi, 
millest ainult väikese osa hõlmab juhi poolt otsuse langetamine. Peamine osa otsustusprotsessist on 
suunatud otsuse ettevalmistamisele ehk selle põhistamisele. 
13. Selgitage juhtimissüsteemi üldstruktuuri komponentide olemust ja nende vastastikuste seoste süsteemi. 

Funktsionaalselt määratleb otsustusprotsessi olemuse tema koht juhtimisprotsessi üldstruktuuris.  

Näide:  Tudengitel  tuleb  valitud   õppekava   raames  läbida  otsustusteooria  aine,  sest  selle  ainega 
pakutavaid  teadmisi  peetakse  oluliseks  majanduspetsialisti  kvalifikatsiooni  koostisosaks.  Hoolimata 
õppekava  ja  –aine  pakkumise  üldisest  ja  ühisest  mõttest  kõigile  üliõpilastele  püstitavad  erinevad 
tudengid  erineva  eesmärgi  ja  võtavad  vastu  erineva  otsuse.  Vastuvõetud  otsus  nõuab  otsustajalt 
endalt sihipärast järjekindlat tegevust. Täitevtegevus kujuneb viljakaks üldjuhul siis, kui vastuvõetud 
otsust  toetab  mõjus  motivatsioonisüsteem.  Eksami  läbimise  järel  saab  eksamitulemuse 
eneseanalüüsi  abil  välja  selgitada  tegeliku  tulemuse  oodatavast  erinevuse  põhjused,  et  edaspidi 
oma otsuseid ja tegevusi paremini kujundada.
 
14. Selgitage  sisemisi  (juhtimissüsteemist  tulenevaid)  põhjuseid,  miks  üksikisikul  võib  ebaõnnestuda  oma 
tegevuse kavandamisel vastuvõetud otsuse täitmine. 

Isegi  üksikisiku  puhul  ei  ole  tagatud  süsteemi  edukas   toimimine ,  seda  ka  negatiivsete  välismõjude 
puudumisel. Põhjused võivad olla järgmised: 
  vastuvõetud otsus ei vasta isiku enda tegelikele perspektiivsetele huvidele
  kavandatud  täitevtegevused  võivad  osutuda  iseenesest  õige  otsuse  täitmise  tagamise 
seisukohalt ebaadekvaatseteks ( sisult  valed, mahult ebapiisavad); 
  õige  otsuse  adekvaatsed  täitevtegevused  jäävad  osalt  teostamata  motivatsiooni 
puudumise tõttu või muudel isiklikel põhjustel (terviserike); 
  väliskontrollis ilmneb, et  sisekontroll  osutus ebaadekvaatseks
15. Millised  asjaolud  muudavad otsuse elluviimise keerulisemaks, kui sellega seotud subjektide arv suureneb 
ja nende koosseis mitmekesistub? 

Loomulikult muutub juhtimisseoste süsteem oluliselt  keerukamaks, kui käsitleme  üksikisiku asemel 
koostoimivate  isikute  kogumit  (ettevõtet,  organisatsiooni  koos  partneritega).  Otsustamine  kui 
tegevuse  mõttelise  plaani  koostamine  ja  vastuvõtmine  juhi  poolt  on  suunatud  praktilise  tegevuse 
kujundamisele vastuvõetud otsuse täitmiseks. Seejuures tuleb kooskõlla viia kõigi asjassepuutuvate 
subjektide huvid ja püüdlused. Iga otsuse  elluviimine  on alati seotud sellest puudutatud subjektide 
otsustuste   vastuvõtmisega  omapoolse  tegevuse  kujundamiseks.  Paljude  otsustuste   realiseerimine  
viivitub  või  ei  teostu,  sest  otsuse   osatäitjad   ei  ole  valmis  neile  ettenähtud  funktsiooni  täitma
Ettevõtte oma töötajate või partnerite hea  tahe  ja initsiatiiv mõjuvad aga üldjuhul positiivselt otsuse 
elluviimise tulemustele. 
16. Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks? 

Otsuse  ettevalmistamist  ja  vastuvõtmist  kui  juhtimissüsteemi  elementi  seob  otsuse  elluviijatega 
otsuse täitmise tagamisele suunatud informatsiooni ja juhtimisimpulsside  voog . Informatsioon peab 
kõigile seotud subjektidele looma selguse tegutsemise: 
  eesmärkide (tööde mahu ja kvaliteedi) kohta; 
  vahendite (aja ja materiaalsete ressursside) kohta; 
  tingimuste (hinna ja tähtaegade) kohta. 

Otsuse elluviijatele antakse teada ka informatsioon rakendatavast: 
   motivatsioon imehhanismist; 
  kontrollmehhanismist; 
  vajaduse korral isiklikest ning ühiskondlikest väärtushinnangutest ja hoiakutest. 

Iga otsuse elluviimises osaleja peab täpselt teadma, millised tagajärjed teda personaalselt ühe- või 
teistsuguse  protsessi  arengu  juures   ootavad .  Juhi  üheks  tähtsamaks  ülesandeks  on  kujundada 
juhtimisimpulsside  terviklik  harmooniline  süsteem,  mis  suudab  tagada  vastuvõetud  otsuse 
elluviimise. 
17. Milline roll on juhtimissüsteemis täita tagasisidel? 

Ladusalt  toimiva  juhtimissüsteemi  tähtsaks  komponendiks  on  tõhus  tagasiside  ehk  tulemuste 
kontroll  ja  hindamine,  mille  kujundamine  on  juhi   kolmandaks   tähtsaks  ülesandeks. 
Kontrollprotsessis  kõrvutatakse  otsuse  elluviimisel  saavutatud  tegelikke  tulemusi  oodatutega
Analüüsiprotsessis leitakse tegelikkuse ja ootuste lahknevuse põhjused. Erilise hoolega tuleb uurida 
suurte hälvete põhjusi
18.  Millistel  põhjustel võib tegelik tulemus  otsustamisel  kavandatust hälbida?  

Analüüsiga tuleb välja selgitada eelkõige see, kas hälvete põhjuseks on: 
  otsustamisel tehtud vead (kasutati ebaadekvaatset infot, sõlmitud  lepingud  olid vigased) – 
hälvete eest kannavad vastutust otsuse ettevalmistajad ja otsuse  vastuvõtja
  otsuse täitmist  tagava  tugisüsteemi vead (täitjateni jõudis ebaadekvaatne info, sõlmitud 
lepingud  olid  vigased,  motivatsioonimehhanismid  olid  vastuolulised  või  ebatõhusad)  – 
hälvete eest kannab vastutust tugisüsteemi loomise ja toimimise eest  vastutav  juht; 
  otsuse täitmisel tehtud vead (täitjate vead, viivitused, tegematajätmised) – hälvete eest 
vastutavad ettenähtud sanktsioonide ulatuses hälbe tekitajad; 
  otsuse  ellurakendamisel   ilmnenud   väliskeskkonna  mõju,  mis  kutsus  esile   hälbed  
kavandatust  –  tuleb  analüüsida,  kas  mõju  ei  olnud  tõepoolest  võimalik  otsuse 
ettevalmistamisel  prognoosida  ja  maandada  või  jäeti  väliskeskkonnast  tulenevad   riskid  
otsuse ettevalmistamisel põhjendamatult tähelepanu alt välja; 
  tagasisides  ( kontrollis )  ilmnenud  vead,  mistõttu  otsuste  ettevalmistajatel  ja  vastuvõtjal 
puudus adekvaatne info juhitavast protsessist – hälvete eest vastutab tagasiside loomise ja 
toimimise eest vastutav juht. 

Peamiselt tuleb põhjusi otsida juhtimissüsteemi ülesehituse ja toimimise puudustest, mitte otsuse 
täitjate   halvast   tööst.  Edu  tagamiseks  peab   ettevõtetes   ja  organisatsioonides  pidevalt  tegelema 
eelkõige  just  juhtimissüsteemi  tervikliku  kooskõlastatud  arendamisega,  et  see   vastaks   üha  enam 
komplitseeruvate  juhitavate  protsesside  poolt  asitatavatele  väljakutsetele.  Hälvete  põhjuste 
objektiivse  analüüsi  tulemused  on  juhtidele  abiks  juhtimissüsteemi,  sh  otsustusprotsessi 
täiustamisel.  
19. Millist rolli täidab majandusanalüüs juhtimissüsteemi toimimise  tagamisel

Majandusanalüüs  täidab  tähtsat  rolli  nii  otsustusprotsessi   osana   kui  ka  iseseisva 
juhtimisfunktsioonina
  (tegelike  tulemuste  kavandatule  vastavuse  hindamisel,  ressursside 
kasutamise  tõhususe  kindlaksmääramisel  otsuse  täitmise  käigus,  sisemiste  reservide  leidmisel, 
väliskeskkonna mõju hindamisel jms). Ei ole õige suurendada ühekülgselt otsustuse ettevalmistamise 
ja  vastuvõtmise  rolli  juhtimisprotsessis.  Juhtimise  täiustamine  ei  seisne  ainult  otsustusprotsessi 
parandamises.  Kõiki  juhtimissüsteemi  komponente  ja  juhtimisfunktsioone  tuleb  arendada 
kooskõlastatult ja terviklikult.
 Mis puudutab majanduse juhtimise üldisi funktsioone – planeerimine, 
organiseerimine , motiveerimine,  koordineerimine , kontroll –, siis otsustamine on nende kõigi üheks 
koostisosaks.  Otsustamise  roll  on  selles  mõttes  kitsam  analüüsi  rollist,  sest  viimane  osaleb  samuti 
kõigi  teiste  juhtimisfunktsioonide  teostamisel,  kuid  tal  on  ka  iseseisev  roll  ja  tähtsus.  Kõrvutades 
otsustusteooria  ja  empiirilise  majandusanalüüsi  kohta  ning  rolli  juhtimisprotsessis,   selgub   nende 
funktsioonide  teatud  sarnasus.  Otsustusteooria  ja  empiirilise  majandusanalüüsi  teooria  areng 
kujutab  endast  lähenemist  ühele  ja  samale  juhtimise  aspektile  ehk  juhtimisotsuste 
ettevalmistamisele, aga kahest erinevast küljest: abstraktsest ja konkreetsest (empiirilisest). Nende 
kahe  lähenemisviisi  süntees,  mis seisneks  ühelt  poolt  otsustusteooria  abstraktsete  seisukohtade  ja 
skeemide   konkretiseerimises  ning  teiselt  poolt  empiirilise  majandusanalüüsi  metoodikate 
üldistamises  otsuste  ettevalmistamiseks  vajalikule   tasemele ,  tooks  kaasa  kvalitatiivse  hüppe 
juhtimisteaduses ning majanduse juhtimise praktikas. 

Majandusanalüüsis  vaadeltakse  majanduse  üldistatud  näitajaid  iseloomustamaks  konkreetseid 
juhitavaid  protsesse  majanduspraktikas.  Sarnaselt  otsustusteooriale  on  majandusanalüüsi 
eesmärgiks juhtimisotsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni töötlemine, et välja selgitada  parimat  
alternatiivi.  Majandusanalüüsis  tegeletakse  aga  konkreetsele  juhtimisprobleemile  lahenduse 
leidmisega kasutades selleks üldistatud majandusandmeid
20. Selgitage  operatsioonanalüüsi  olemust  ja  ülesandeid  ning  selle  peamisi  arengusuundi.  Miks  ei  leia 
operatsioonanalüüs majandusotsuste ettevalmistamisel laia kasutust? 

Operatsioonanalüüs  integreerib  analüüsi  otsustusprotsessi.  Sellele  teadusdistsipliinile  on  aluse 
pannud   F.   Mors   ja  D.  Kimbell.  Operatsioonanalüüs  on  teaduslik  meetod,  mis  annab  sõjalise 
juhtkonna või mõne muu juhtorgani käsutusse kvantitatiivse põhjenduse vastu võtta otsus vägede 
või mõne muu juhitava organisatsiooni tegevuse kohta. Operatsioonanalüüs on  rakendusteadus , mis 
kasutab kõiki teadaolevaid teaduslikke  meetodeid  spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, mis on 
aluseks otsuste vastuvõtmisele juhtorgani poolt. Kofman määratleb operatsioonanalüüsi juba selgelt 
majanduslikust  aspektist:  operatsioonanalüüs  on  meetodite  kogum,  mis  on  ette  nähtud  kõige 
efektiivsemate või ökonoomsemate otsustuste leidmiseks

Kui  algselt  oli  tegu  kvantitatiivseid  ja  kvalitatiivseid  meetodeid  ühendada  püüdva  distsipliiniga,  siis 
hiljem keskenduti juhtimisülesannete matemaatilisele formaliseerimisele

Täna on raske teha vahet juhtimisteooria ja operatsioonianalüüsi vahel. Antud juhul on probleemiks 
ka  teadusdistsipliini  piirid,  kuna  näib,  et  vastavalt  ülesandele  võetakse  igast  teadusdistsipliinist 
vajalik  osa  ülesande  lahendamiseks.  Operatsioonanalüüsi  nõrkuseks  otsustusprotsessi   käsitlemisel  
tuleb tunnistada ka subjektiivse teguri ignoreerimine: inimest võetakse külmalt  arvestava  olendina, 
kel  puuduvad  inimlikud  tunded.  Operatsioonanalüüs  ei  ole  suunatud  tegelike   majandussubjektide  
huvidest  tulenevate  eesmärkide   saavutamisele ,  vaid  lähtub  otsustusprotsessi  formaliseerides 
mingitest abstraktsetest üldtunnustatud sihtidest
3. peatükk 
21. Milles seisneb otsuse  normatiivne  funktsioon? 

Otsuse  normatiivne  ehk  reguleeriv  funktsioon   kerkib   esiplaanile  eelkõige  juhtimissüsteemi 
ülesehitamisele  ja  ladusa   funktsioneerimise   tagamisele  suunatud  otsuste  puhul  nii  üksikisiku, 
ettevõtte  kui  ka  ühiskonna  kui  terviku  tasandil.  Normatiivne  otsustusteeoria  tegeleb   vaatlusaluse  
subjekti  otsuse  ettevalmistamise  ja  vastuvõtmise  objektiivse  aluse  uurimisega.  Uurija  asetab  end 
uurimisaluse  subjekti  rolli,  uurides,  kuidas  saaks  paremini  kasutada  tema   käsutuses   olevaid 
ressursse
.  Normatiivsete  oskustega  püütakse  välja  töötada  niisugused  tegutsemise    juhised,  mille 
järgimine   tagaks  juhitava protsessi seisukohalt parimad tulemuseni jõudmise. 
22. Milliseid normatiivseid otsuseid võetakse vastu: indiviidi tasandil; ettevõtte tasandil; ühiskonna tasandil? 

Indiviidi tasandil
  kõige   üldisemalt   omaksvõetud  tõekspidamiste  ja  väärtushinnangute  kujul  (normid 
perekonnas, sõpruskonnas, koolis), need normid  saadavad  inimest kogu tema elu
  otsustena, millega isik võtab endale lühema- või pikemaajalisi lepingulisi kohustusi teiste 
ees; 
  pehmete “  otsustena  oma  aja  ja  rahaliste  vahendite  kasutamise  suhtes  ( säästuplaan
tervisesport) 

Ettevõtte tasandil
  omaniku ettekirjutustena ettevõtte tegevuse eesmärgi ja põhimõtete kohta; 
  otsustena 
ettevõtte 
organisatsiooni
juhtimisstruktuuri
motivatsiooni- 
ja 
kontrollmehhanismide kohta
  lepingud, millega ettevõte võttis endale kohustusi lepingupartneri ees
  konkreetsete tegevuskavadena

Ühiskonna tasandil
  riigi poolt sõlmitud välislepingutena, mis on ülimuslikud siseriiklike õigusaktide suhtes; 
  rahvahääletusel heakskiidetud põhiseadusena
  Riigikogu  poolt  vastuvõetavad  riigi  ülesehitust  ja  riigiasutuste  toimimist  tagavate 
seadustena; 
  Riigikogu poolt vastuvõetavad ühiskonnaelu reguleerivad seadused; 
  valitsussektori toimimist tagavad seadused; 
  ministrite  määrused  konkreetsete  küsimuste  reguleerimiseks  nendele  seadusega  antud 
volituste piires; 
  riigi keskpika eelarvestrateegiana
23. Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat (deskriptiivset) funktsiooni? 

Kirjeldav funktsioon kerkib esiplaanile,  kui uuritakse empiiriliselt  üksikute inimeste ja  inimgruppide  
käitumist   otsustusprotsessis .  Eesmärgiks  on  leida  otsuste  kujunemise  seaduspärasused 
juhtimisprotsessis  lahendatavat  probleemi   iseloomustavate   parameetrite  ja  otsust   vastuvõtva  
individuaalse  või  kollektiivse  subjekti  iseloomujoonte  vastastikuses  toimes.  Selliste  uuringute 
tulemusena  saab  kindlaks  teha,  milliste  omadustega  inimesed  ja  kollektiivsed  otsustajad  sobivad 
erinevat tüüpe protsesse  juhtima . Inimeste puhul võivad  otsustavaks  saada sellised omadused nagu 
reageerimise kiirus, stressitaluvus,  sobivus  tiimitööks jms. Kollektiivse otsustaja puhul tuleb käsitleda 
tööjaotust, õiguste ja vastutuse jaotus, kooskõlastamismehhanisme, hääletuskorda, aga ka kollektiivi 
liikmete personaalseid suhteid. 

Deskriptiivse  otsustusteooria  ülesandeks  on  süsteemselt  kirjeldada  juhtide  praktilist  tegevust
Kõrvutades  ja  võrreldes  praktilisi  otsustusi  ratsionaalsetega,  tuuakse  välja  lahknevused,  mis 
iseloomustavad  juhtimissüsteemi  põhjendatust  ja  tõhusust.  Lahknevused  tulenevad  nii  vigadest 
otsustuse  optimaalsuse  hindamisel  kui  ka  vaatlusaluse  subjekti  käitumise  ebaratsionaalsusest 
(emotsionaalsusest)

24. Milles seisneb otsuse deskriptiivse funktsiooni tähtsus? Millega aitavad  kirjeldavad  otsuseuuringud kaasa 
otsuse normatiivse funktsiooni parandamisele? 

Deskriptiivse  otsustusuuringute  arendamisel  on  suur  iseseisev  tähtsus  üldises  juhtimistöö  olemuse 
tunnetamise  süvendamisel.  Juhi   isikuomadused   ja  tööstiil  ei  ole  otsustusprotsessis  sugugi 
teisejärgulise tähtsusega, vaid kujundavad oluliselt optimaalse otsuseni jõudmise võimalusi. Ennast 
eksimatuks pidav ja vastuvaidlemist mittesalliv juht jääb otsustamisel sisuliselt enda vaimuannete ja 
teadmiste  vangiks,  samas  kollektiivse  arutelu   vajalikkust   ülehindav  juht  võib  otsustamisel  kaotada 
vajaliku  operatiivsuse.  Nõrk  juht  satub  nõunike  meelevalda,  tugev  juht  ei  kasuta  aga  piisavalt  ära 
organisatsiooni liikmete intellektuaalset potentsiaali

Otsuste  uurimise  kirjeldav  suund  aitab  kaasa  otsuse  normatiivse  funktsiooni  arengule  –  otsust 
vastuvõtva  subjekti  käitumise   uurimine   reaalsetes  tingimustes  võimaldab   avastada   otsustajat 
tegelikult liikumapanevad varjatud jõud
25. Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme? 

Otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse määravad järgmised asjaolud: 
  probleemsituatsiooni  olemus  (raskuse  ületamine  või  ennetamine,   konkurentsieelise  
loomine); 
  eesmärksüsteemide  olemus  (ühemõõtmeline;   mitmemõõtmeline :  alternatiivide 
paremusjärjestus on muutuv); 
  tegevusvariantide arv ( binaarne , standarne, paljuvariandiline, lõpmatuvariandiline); 
  oluliste  väliskeskkonna  tegurite  arv  (mõjud  puuduvad,  üks  mõjur,  mitu  mõjurit,  mitu 
koostoimes mõjurit); 
  väliskeskkonna  määramatus  (ühesele määratud, objektiivsed tõenäosused, subjektiivsed 
tõenäosused, väliskeskkonna täielik määramatus); 
  tegutsemise tulemuste ruumi omadused (ühe- või mitmemõõtmeline,  otsesed  ja  kaudsed  
tulemused,  eesmärgipärased  ja  kõrvaltulemused,  lühi-  ja  pikaajalised,  oodatud  ja 
ootamatud tulemused); 
  hindamiskriteeriumite  arv  ja  olemus  (üks  või  mitu  kriteeriumit,   kvantitatiivsed   või 
kvalitatiivsed kriteeriumid); 
  otsustaja suhtumine riski (riskineutraalne, riskijulge või - kartlik). 
26. Kuidas sõltub otsuse ettevalmistamise keerukuse aste: probleemsituatsiooni olemusest; eesmärksüsteemi 
mõõtmelisusest;  alternatiivide  arvust;  oluliste  välismõjurite  arvust;  välismõjutite  tulevikusseisundi 
määramatuse   astmest ;  otsuse  elluviimise  tulemuste  ruumi  olemusest;  otsustuskriteerumite  arvust  ja 
olemusest; otsustaja riskikalduvusest? 


probleemsituatsiooni olemus – mida raskemini on mõistetav probleemsituatsiooni olemus ja mida 
vähem on kasutada ressursse, seda keerulisem on otsuse ettevalmistamise aste; 

eesmärksüsteemi  mõõtmelisus  –  mida  suurem  on  eesmärkide  arv,  seda  kompleksemaks  muutub 
eesmärksüsteem ja sellest tulenevalt ka otsuse ettevalmistamise protsess; 

alternatiivide arv – mida rohkem alternatiive, seda keerulisem on otsuse ettevalmistamise protsess; 

oluliste välismõjurite arv – välismõjurite arvust sõltub väliskeskkonna  seisundite  arv, mis tähendab, 
et mida rohkem on olulisi välismõjureid, seda keerulisem on otsuse ettevalmistamise protsess; 

välismõjurite  tulevikuseisundi  määramatuse  aste  –  igasugune  määramatus  teeb  otsustamise 
keerulisemaks, sest muudab raskemaks tulemuse ennustamise; 

otsuse  elluviimise  tulemuste  ruumi  olemus  –  omadused:  tulemuse  mõõtmelisus,  otsesed  ja/või 
kaudsed  tulemused,  eesmärgipärased  ja/või  kõrvaltulemused,  lühi-  ja  pikaajalised  tulemused, 
oodatud ja ootamatud tulemused; 

otsustuskriteerumide arv ja olemus – mida suurem on otsustuskriteeriumide arv, seda keerulisem 
on otsust vastu võtta, sest eri kriteeriumide alusel võivad paremaks osutuda erinevad alternatiivid. 
Kui  korraga  esinevad  nii  kvantitatiivsed  kui  ka  kvalitatiivsed  hindamiskriteeriumid,  siis  neid  on 
keeruline kombineerida; 

otsustaja   riskikalduvus   –  ühest  küljest  muudab  riskialtim  otsustaja  otsuse  keerulisema,  kuna  ta 
suhtub riskidesse   teatava  üleolekuga. Samas annab see võimaluse valida ka neid alternatiive, mille 
puhul on risk kõrgem ja annab selle võrra rohkem valikuvariante. 
27. Selgitage otsuse ettevalmistusprotsessi  organisatsioonilise , informatsioonilise ja tehnoloogilise struktuuri 
olemus. 

Otsustusprotsessi  organisatsiooniline  struktuur  on  kõige  üldisem  –  tuuakse  välja  ainult  üksikud 
suured töö organisatsioonilt erinevad etapid. 

Otsustusprotsessi   informatsiooniline   struktuur  toob  esile  etapid,  mis  erinevad  kasutatava  info 
iseloomult


Otsustusprotsessi tehnoloogilises struktuuris eristatakse etapid, mis on erinevad sarnase sisuga info 
töötlemise   tehnoloogiliste   organisatsioonide  seisukohalt.  Selle  skeemi  võib  täpsustada  kuni 
otsustusinfo töötlemise protseduurideni (algoritmideni). 
28. Millised etapid tuuakse välja otsuse analüütilises otsustusprotsessis? 

Analüütilises otsustusprotsessis tuuakse välja järgmised etapid: 
  (1) otsustusülesande püstitamine (lähteolukorra  selgitamine ); 
  (2) probleemsitusatsiooni lahendamise eesmärgi püsitamine (lähteolukorra selgitamine); 
  (3)  eesmärgi  saavutamise  alternatiivide  väljatoomine  ja  –töötamine  (lähteolukorra 
selgitamine); 
  (4) väliskeskkonna võimalike seisundite kirjeldamine (väliskeskkonna analüüs); 
  (5)  väliskeskkonna  konkreetsete  seisundite  tekkimise  tõenäosuste  hindamine 
(väliskeskkonna analüüs); 
  (6)  tegutsemise  võimalike  tulemuste  väljatoomine  (otsuse  elluviimise  tagajärgede 
väljaselgitamine ); 
   (7)  alternatiivide  teostamise  tulemuste  kirjeldamine  ja  hindamine  konkreetsete 
väliskeskkonna tingimustes (otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine); 
   (8)  tegutsemise  tulemuste  eesmärkidele  vastavuse  hindamise  kriteeriumide  valik 
(otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine); 
   (9)  tegutsemise  tulemuste  eesmärkidele  vastavuse  hindamine  (otsuse  elluviimise 
tagajärgede väljaselgitamine); 
   (10)  tegutsemise  oodatava  tulemuse  hindamine  (otsuse  elluviimise  tagajärgede 
väljaselgitamine); 
  (11) alternatiivide võrdlemine nende teostamise oodatavate tulemuste alusel ja parima 
valik (otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine); 
  (12) otsustuse vastuvõtmine, plaani kinnitamine (otsuse lõppanalüüs juhi poolt). 
29. Milliste  elementide  lõikes  struktueeritakse  igal  otsuse  ettevalmistamise  etapil  teostatav 
majandusanalüüs? 

Otsuse ettevalmistusprotsessi analüütilise struktuuri  etappe  ei tohi segi ajada igal etapil teostatava 
analüüsi struktuursete elementidega: 
  analüüsiülesande lahendamise kava koostamine; 
  analüüsiülesande lahendamiseks vajaliku info kogumine ja kvaliteedi kontroll; 
  analüütiliste näitajate valik ja nende väärtuste väljaarvutamine; 
  näitajate analüüs ja võrdlus; 
  analüüsi tulemuste  üldistamine  ja lahendusvariantide väljapakkumine. 
30. Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi iteraktiivne olemus? ( iteratiivne  – korduv?) 

Otsustusprotsessi  etappide  iteratiivne  olemus  seisneb  selles,  et  kuigi  analüütiline  otsustusprotsess 
toob välja otsuse tegemise järjekorra, siis ei tulene sellest veel tegelik etappide järjestus. Igal etapil 
toob  analüüs  tavaliselt  välja  erinevad  võimalused  ja  tuleb  teha  valik  edasiliikumise  mingi  variandi 
kasuks. 
31. Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi? 

Juhitava protsessi lähteolukorra väljaselgitamine (3 esimest etappi); 

Väliskeskkonna analüüs (etapid 4 ja 5); 

Otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine (etapid 6-11). Vt lisaks 28. vastus! 
32. Kas otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi koosseisu peaks  kuuluma  ka otsuse elluviimisele suunatud 
motivatsioonisüsteemi  ja  otsuse  elluviimise  tulemuste  ootustele  vastavuse  analüüs?  Põhjendage  oma 
seisukohta. 


Otsuse  elluviimisele  suunatud  motivatsioonisüsteemi  ja  otsuse  elluviimise  tulemuste  ootustele 
vastavuse  analüüs  ei  peaks  kuuluma  analüütilise  otsustusprotsessi  ettevalmistusprotsessi  etappide 
hulka.  Esiteks  ei  ole  siin  enam  tegu  otsuse  vastuvõtmise,  vaid  elluviimisega.  Teiseks  tuleb  silmas 
pidada seda, et antud teema suhtes puudub teadusringkonnas kindel arusaam, kuid isegi, kui neid 
aspekte  on arvesse võetud, siis eraldiseisvate etappidena otsustusprotsessis, mida ei tuleks  lugeda 
otsuse ettevalmistusprotsessi osaks. 
4. peatükk 
33. Mis  aspektist  tuleb  juhtimisülesande  püstitamist  (probleemsituatsiooni  analüüsi)  käsitleda 
otsustusprotsessina? 

Juba  ülesande  püstitamine  on  otsustus  –  lähtuvalt  probleemsituatsiooni  tähtsusest  ning  otsustaja 
käsutuses  olevatest  aja-,  töö-  ja  muudest  ressurssidest  otsustatakse  probleemi  lahendamine 
käivitada või peatada (edasi lükata)
34.  Määratlege  probleemsituatsiooni kui juhtimisülesande lähtepunkti olemus. 

1920.  –  1930.  aastatel  valitses  seisukoht,  mille  kohaselt  probleem  kujutab  endast  raskust,  mis 
inimesi,  ettevõtteid  või  riike  majandustegevuses  tabavad  ja  mille  nad  ladusama  ja  kergema 
tegutsemise  nimel  tulevikus  ületama  peaksid.  Raskus  on   mõjukas   probleem,  mille  lahendamiseks 
tuleb  viivitamatult   abinõusid   rakendada.  Raskus  tekib  ootamatult  ja  enamasti  mittekontrollitavate 
välistegurite  mõjul.  Samas  aga  ei  tohiks  unustada,  et  raskus  on   terav    konfliktsituatsioon ,  mis  on 
tekkinud peamiselt siiski vastuolude või lahendamata jäänud probleemide kuhjumisel. Sihiks peaks 
olema märgata raskuste tekkimise võimalikke  allikaid .  

Teise maailmasõja järel tunnetati üha teravamalt majanduse sihipärase arendamise vajadust. Sellest 
tulenevalt  levis  üha  laiemalt  seisukoht,  et  probleemsituatsiooni  tuleb  mõista  üldise  arengu 
vajadusest
  lähtudes,  nii  et  raskuste  ületamine  kujutab  endast  ainult  selle  üht  erandjuhtu.  Samas 
puudub  sellisel  lähenemisel  süsteemne  iseloom  ja  tegevuse  suunatakse  üksikküsimuste 
lahendamisele
, mitte süsteemi kui terviku arendamisele

Viimastel  aastakümnetel  rõhutatakse,  et  juhtimise  eesmärgiks  on  konkurentsieelise  saavutamine, 
millest tulenevalt kujutab probleemsituatsioon  endast abinõude kompleki rakendamist jätkusuutliku 
arengu
 tagamiseks. 
35. Mis  mõttes  võib  probleemsituatsiooni  määratleda  kui  arenguprobleemi  ja  mis  puudused  on 
probleemsituatsiooni samastamisel raskusega? 

vt 34. vastus! 
36. Mis  mõttes  võib  probleemsituatsiooni  määratleda  kui  arenguprobleemi  ja  mis  puudused  on 
probleemsituatsiooni samastamisel arenguprobleemiga? 

vt. 34. vastus! 
37. Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui konkurentsiprobleemi? 

vt. 34. vastus! 
38. Millele suunatakse probleemsituatsiooni empiiriline analüüs? 

Ei  ole  õige  rääkida  eesmärgist  ainsuses,  vaid  eesmärkide   süsteemist ,  milles  tuleb  tagada 
alaeesmärkide   kooskõlalisus .  Majandusliku  probleemsituatsiooni  analüüsimisel  tuleks   kõigepealt  
vastata  küsimusele:  kui  detailselt  esitada  eesmärkide  süsteem?  See  oleneb  eelkõige  lahendatava 
probleemsituatsiooni  iseloomust,  abstraheerituse  ja  määramatuse  astmest.  Mõnel  juhul  võib 
osutuda  otstarbekaks  piirduda  üheainsa  eesmärgi  seadmisega.  Otsustamise  mõte  taandatakse 
olemasolevast  alternatiivide  kogumist  eesmärgi  saavutamise  astme  järgi  hinnatuna  parima 
leidmisele. Seega suunatakse empiirline analüüs probleemsituatsiooni lõppseisundile. 
39. Mis mõttes võetakse juhtimisotsused üldjuhul vastu „ajahädas“ ja milliste võtetega „ajahäda“ probleem 
lahendada? 

Peaaegu  kõik  majandusotsused  võetakse  vastu  ajahädas,  st  praktikas  eraldatakse  otsuse 
ettevalmistamiseks  üldjuhul  vähem  aega,  kui  oleks  tarvis  probleemsituatsiooni  kohta  vajalike 
teadmiste  ja  info  kasutamiseks  otsuse  ettevalmistamise  kõige  ökonoomsemal  režiimil.  Otsuse 
ettevalmistamise  vajaliku  ja   lubatava   ajavaru  vastavusse   viimiseks   võib  kasutada  kaht 
lähenemisviisi: 
  Esiteks,  võib  kontsentreerida  ressursid  lühemale  ajavahemikule.  Selle  tulemusena 
väheneb  ressursside  kasutamise  tõhusus .  Esiteks  väheneb  kontsentreerimisel  ressursside 
kasutamise   piirkasulikkus   otsuse  ettevalmistamise,  sest  täiendava  ressursiühiku  lisamisel 
loob  eelmisest  ühikust  vähem  kasulikkust,  töötajad  suunatakse  täitma  nende 
kvalifikatsioonile  või  spetsialiseerumisele  mittevastavaid  ülesandeid.  Teiseks,  teravneb 
ressursside defitsiit valdkondades, mille arvel ressursside kontsentreerimine kiireloomulise 
probleemi  lahendamisele  toimub,  võivad  tekkida  probleemid  ressursside   defitsiidi  
olukorda sattunud valdkondades. Ressursside kaustamise maksimaalse tõhususe tagamise 
aluseks  on  probleemsituatsiooni   väljatoomise   õigeaegsus.  Kõiki  probleeme  pole  kunagi 
võimalik  korraga  lahendada.  Väiksemat  kahju  tekitavad  probleemid  peavad ootama  oma 
järge, kuni ressursipiirangud jätavad nende lahendamiseks võimaluse. 
  Otsuse ettevalmistamiseks vajaliku ja võimaliku aja vahe ületamise teine võimalus peitub 
ettevalmistustööde  ja  uuringute  ulatusele,  sügavusele  ja  kvaliteedile   esitatavate   nõuete 
langetamises
,  st  ainult  mõistlike  nõudmiste  esitamises  probleemi  kajastavale  infole  ning 
selle  töötlemise  meetoditele.  Samas  langeb  siis  paratamatult  ettevalmistava  otsuse 
kvaliteet.  Otsuse  madalamast  kvaliteedist  tulenevad  kahjud  loodetakse  kompenseerida 
otsuse  varasemast  elluviimisest tuleneva positiivse tulemusega. 
40. Millega lõppeb probleemsituatsiooni analüüsi etapp otsuse ettevalmistusprotsessis? 

Kui probleem tunnistatakse tähtsaks ja on prioriteediks ka ressursside jaotamisel probleemide vahel, 
siis  asutakse   otsima   probleemile  optimaalset  lahendust,  st  optimaalset  otsust  analüütiliselt  ette 
valmistama
.  Probleemsituatsiooni  analüüsi  etapp  lõppeb  otsusega  probleemi  suunamisest  või 
mittesuunamisest lahendamisele

41. Selgitage juhtimisülesande eesmärgi olemus juhitava protsessi aspektist vaadatuna. 

Eesmärk  kirjeldab  kavandatava  tegevuse  soovitavat  lõpptulemust.  Eesmärgis  tuuakse  välja 
probleemse  protsessi  tuum  ja  kirjeldatakse  juhitava  protsessi  uut  probleemideta  stabiilset 
seisundit
.  Tuleb  rääkida  eesmärkide  süsteemist,  mitte  üksikust  eesmärgist.  Juhitava 
probleemsituatsiooni  iseloomust,  abstraheerituse  ja  määramatuse  tasemest  sõltub,  kui  detailselt 
peaks  esitama  eesmärkide  süsteemi.  Eesmärk  on  edasise  tegevuse  hindamise  mõõdupuu  või 
mõõdusüsteem
42. Kelle huvidest lähtub juhtimisel püstitatav eesmärk? 

Tihti  puudutab  vastuvõetav  otsus  mitmeid  huvigruppe,  kuid  otsustusteooria  kohaselt  tuleb 
probleemi  vaadelda  siiski  otsustaja  huvidest  lähtudes.  Seda  tuleks  jälgida  eelkõige  eemärgi 
püstitamist käsitledes. Ettevõtte  juhtkond  püstitab eesmärgi oma huvidest, mitte ettevõtte omaniku, 
kliendi vms huvidest lähtudes. Kõik subjektid  peavad enda eest ise hoolitsema ja teistele sellist mõju 
avaldama, et need eesmärke seades arvestaksid teiste subjektide  huvidega . Omanik peab ettevõtte 
juhtkonnale looma motivatsiooni- ja kontrollsüsteemi, mis sunnib tema huvisid arvestama. Kliendid 
loovad tarbijakaitseorganid, mis  kaitsevad  nende huvisid. 
43. Millest oleneb eesmärgi mõõtmelisus? Tooge näiteid ühe- ja mitmemõõtmelisest eesmärgist. 

Sõltuvalt  lahendatava  probleemi  keerukusest  ja  mõõtmelisusest  on  ka  otsuse  ettevalmistamisel 
püstitatav eesmärk enam või vähem keeruline  ettekujutuste  süsteem soovitavast  juhiava  protsessi 
lõppseisundist.  Tuleb  rääkida  eesmärksüsteemist.  Tuleb  küsida,  kui  detailselt  esitada  eesmärkide 
süsteem? 

Näide:  Isik  tahab  asutada  ettevõtte.  Ta  on  leidnud   tegevusala ,  perspektiivse  turuniši  ning  al  on 
rahalised  vahendid  oma  ettevõttega  startimiseks.  Probleem  seisneb  selles,  kas  juhtida  ettevõtet 
lihtsa  või  keerulise  eesmärgi  alusel.  Alustava  ettevõtte  puhul  on  kõige  olulisem  tagada  ettevõtte 
ellujäämine   esimestel  aastatel,  st  kliendibaasi  arendamine  kahjumist  hoidumine  tingimusel. 
Kliendibaasi   arendamist   käsitletakse  ühemõõtmelise  eesmärgina:  klientide  arvu   maksimeerimine
Mitmemõõtmelisena: klientide arvu suurendamise kõrval võib teise komponendina eesmärksüsteemi 
kuuluda  püsiklientide  osatähtsuse   suurendamine   ja  kolmanda  komponendina  välisklientide 
osatähtuse  suurendamine.  Lõppsihiks  on  igal  juhul   turupositsiooni   kindlustamine  ja  see  võib  üle 
minna kasumi maksimeerimise eesmärgile  kliendibaasi kvaliteedi hoidmise tingimusel.
 
44. Mis mõttes ja millistel asjaoludel räägitakse eesmärgi sisemisest vastuolulisusest? 

Eesmärksüsteemi  komponendid  ei  pruugi  alati  olla  komplementaarsed  (üksteist  täiendavad)
Konkureerivad  komponendid  (positiivse  muutumisega  ühe  osas  kaasneb  negatiivne  muutus  teise 
osas) toovad eesmärksüsteemi vastuolu. Vastuolulisi komponente tasakaalustava variandi leidmine 
on sageli keeruline optimeerimisülesanne. Kui otsustajaks ei ole tippjuhtkond, vaid ettevõtte kindla 
valdkonna  juht,  võib  eesmärk  olla  väga  konkreetne,  sest  otsustaja  kompetentsivaldkond  on   kitsas
Tippjuht peab kõik valdkonnajuhid suunama ettevõtte parima tulemuse saavutamisele. 
45. Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga? 

Otsus  kui  selline  ei  ole  eesmärgiks.  Eesmärgi  püstitamisel  tuleb  lähtuda  probleemsituatsioonist.  
Seda  ei  tohiks  segi  ajada  nõupidamislaua  taga  istuvate  juhtide  või  otsustusülesannet  koostava 
tudengi  isikliku  eesmärgiga  –  saaks  otsus  ometi  vastu  võetud!  Otsustusteooria  kohaselt  tuleb 
probleemi vaadelda  otsustaja  huvidest  lähtudes.  Seda  tuleks  eelkõige  jälgida eesmärgi  püstitamise 
juures. Otsustusteooria üheks peamiseks puuduseks on asjaolu, et eesmärke vaadeldakse selles kui 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #1 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #2 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #3 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #4 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #5 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #6 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #7 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #8 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #9 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #10 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #11 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #12 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #13 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #14 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #15 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #16 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #17 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #18 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #19 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #20 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #21 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #22 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #23 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #24 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #25 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #26 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #27 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #28 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #29 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #30 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #31 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #32 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #33 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #34 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #35 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #36 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #37 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #38 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #39 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #40 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #41 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #42 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #43 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #44 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #45 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #46 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #47 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #48 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #49 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #50 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #51 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #52 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #53 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #54 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #55 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #56 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #57 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #58
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ekke92 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

30
docx
Otsustusprotsessi kordamisküsimused
343
pdf
Maailmataju uusversioon
161
pdf
Juhtimise alused
1072
pdf
Logistika õpik
105
doc
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
108
doc
Organisatsioon ja juhtimine
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun