Otsustuse õpetus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

OTSUSTUSÕPETUS 3.1. - 3.7.

3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema

Filosoofia

44

docx

Loogika konspekt

3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristotelest polnud loogikat. 1956 aastal alustati loogika õpetamist. Kestis see poolsada aastat. Mis on loogika? Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Retoorika - kõnekunst. Reegel on kokkuleppeline, üksik tegevus, reguleeriv norm. Seadus - inimeste kooselu vorm, reeglite kogu. Kas loodusseadus oli enne inimest? Seadus väljendab korduvaid, püsivaid, paratamatuid, olulisi ja üldisi seoseid on reaalsete asjade ja nähtuste vahel. Ükski asi pole ilus - inetu, hea - halb jne inimene ise valib. Seadusest ei saa rääkida enne inimest. Olulised ja üldistavad seadused olid puudu

Loogika

30

pdf

Loogika konspekt 1-5

Mõtlemine MÕISTE (nt `hunt') Tegelikkus D Kõne OBJEKT, ASI (nt hunt) SÕNA (nt "hunt", "susi", ,,wolf") Loogika uurib mõtlemise paratamatuid aspekte, ehk seda, mis teeb ratsionaalsest mõtlemisest tulemusliku mõtlemise. (Mõelda, sh tulemuslikult, saab ka ebaloogiliselt.) Formaalne loogika on õpetus õige mõtlemise üldistest struktuuridest ehk mõtlemis- vormidest, mis on väljendatavad keele vahendusel. (Informaalne loogika on õpetus tulemusliku mõtlemise üldistest struktuuridest, mis võivad olla ka formaalselt mitteanalüüsitavad või mis võivad avalduda ka mitteverbaalselt.)  2_fl_i-v Väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe korrespondentsteooria). Väide

Loogika

28

pdf

Loogika eksamiks

mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).

Eesti keel

14

pdf

Loogika konspekt

mitmesse liigituse liikmesse ­ viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist ­ viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) ­ kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).

Loogika

94

docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur)  Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida  Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu.  Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega.  OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid:  Otsustuse kvaliteedi järgi:

Loogika ja juriidiline argumentatsioon

44

pdf

Loogika konspekt 6-10

1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily)

Loogika

348

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on

Õigus

Meedia

Kommentaarid (0)