3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema
Ruum kus saab leili visata. Liigierisuse tunnus: leili võtmine, keris. Klassitunnus: hügieeniruum 3. vabalt valitud Liigita: 1. aasta - mao aasta, kassi aasta, koera aasta, esimene aasta, teine aasta 2. naine - pikk, lühike, vallaline, abielus, lesk, lahutatud 3. raamat - soome keelne, rootsi keelne, eesti keelne ja nii edasi, teatmeteos, õpik, kõvade kaantega, pehmete kaantega Subjekt - S Predikaat - P (kõik, igaüks, ükski - need osutavad sellele, et subjekt on kõik. Kui subjekt on täismahus siis otsustus on üldine. Kui operaatorsõna on subjekti eest puudu, siis loetakse seda täismahuliseks objektiks. ) Operaatorsõna + S - P see näitab subjekti hulka, kogust mahtu. Kas vaadeldavas lauses on juttu kogu subjektist või mingist ebamäärasest hulgast. Kas otsustus ton üldine või osaline. Kõik koerad hauguvad - subjekt on täismahuline. Otsustus on üldine. Ükski koer ei haugu (koerad ei haugu, koer ei haugu) - täismahuline subjekt. Üldine otsustus.
Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga
mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).
mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).
selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur) Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi:
üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Arutlusobjektide suurema hulga korral võib analoogia-arutlus muutuda induktiivseks. (Abduktsioon on arutlus, milles jõutakse tõendusmaterjali põhjal parima seletuseni, st saab teostada õigustatud valiku mingite alternatiivide vahel.) 2_fl_vi-x OTSESED JÄRELDUSED (ik immediate inference) Otsese järelduse eelduseks on üks atributiivne lihtotsustus. Me juba tutvusime otseste järeldustega mida saab teha loogilise ruudu abil. 1. Järeldused muutmise teel (ik obversion): jaatav otsustus muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.)
Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga(kontradiktoorsega), mille vastupidisega(kontraarsega). Nt. Kõik tudengid on inimesed. ----- Ükski tudeng ei ole mitteinimene. 2. VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE - vahetatakse omavahel eelduses subjekti ja predikaadi rolli täitvad terminid. Väite kvaliteet ei muutu. Nt. Ükski tudeng pole kala.-------Ükski kala pole tudeng. 3
3 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 vasturääkivast otsustusest, ühes ja samas suhtes ühel ja samal ajal, võib kehtiv olla ainult üks. Reegel tähendab, et üheaegselt ei saa kehtivad olla mingi otsustus ja selle eitus, ehk formaliseerituna: (B &B). Seega, ei ole üheaegselt kehtivad järgmised kategoorilised otsustused: Antud S on P (A) ja Antud S ei ole P (E); Ükski S ei ole P (E) ja Kõik S on P (A); Kõik S on P (A) ja Mõni S ei ole P (O); Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on
Eristamine tunnetusviisi kaudu. Teaduslik tunnetusviis on otsustused(tänapäeval tähendab lausung – subjekti ja predikaadi seos). Teadus apoliitiline ehk tõestatud teadmine ehk tuleb õigustada(tõestada) subjekti ja predikaadi seost. Otsustused jagatakse kaheks: analüütilised ja sünteetilised otsustused. Nende erinevus sõltub sellest, kuidas tõestatakse S ja P seos. Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised otsustused on see, et predikaat loogiliselt sisaldub subjekti mõistes ehk predikaadi omistamine on põhjendatud subjekti loogilise analüüsiga. Teatud mõistetesse on kätketud teatud tunnused, mida toetab loogiline analüüs. Siin me ei pea pöörduma kogemuse poole, et uurida edasi. Üks lause on analüütiline kui tema tõesuse üle saab otsustada keele tähenduste ja loogika alusel. Sünteetiline on kahe loogiliselt sõltumatu mõiste ühendamine ehk predikaat ei sisaldu subjekti
Õiguse topeltloomus nõuab, et nad oleks vaadeldud õiges proportsioonis. Kui see proportsioon on õigesti määratletud, on saavutatud ka õiguskorra harmoonia. Ent tänapäeva maailm on tinginud vajaduse seada diskursusele ka selged piirid. II MS sõjakoledused on tinginud selle, et mitte kõik seadused ei ole seadused. Siin tuleb jällegi nähtavale õiguse kriitiline dimensioon. See avaldub tänapäeval läbi demokraatia poliitilise vormi. Otsustus on tegelik demokraatia külg. Demokraatia väljendus on konstitutsioonilised õigused. Need on õigused, mis on pandud põhiseadusse eesmärgiga muuta inimõigused positiivseks õiguseks. Nad kuuluvad ideaalesse õiguse dimensiooni, seega nende positiviseerimine kätkeb endas püüdu ühendada ideaalset reaalse dimensiooniga. Ideaalses demokraatias ei oleks põhiseaduslike õiguste ja demokraatia enese vahel konflikti.
Otstarbekaks ei saa hinnata ei ülemäära laia ega liiga kitsast otsustamise käsitlust. Laia käsitluse kohaselt hõlmaks otsustusprotsess ka motivatsiooni-, täite-, ja kontollimehhanismide rakendamist. Selline tõlgendus läheb vastuollu loogilise ettekujutusega otsustusprotessist, mille tulemuseks on otsustus. Samas ei kujune motivatsiooni-, täite- ja kontrollimehhanismid iseenesest, vaid vajavad sellekohaste otsuste vastuvõtmist. Selles mõttes puudutab otsustamine tõepoolest kogu juhtimissüsteemi. Kitsa lähenemisviisi peamiseks puuduseks on asjaolu, et otsustusprotseduuriga hõlmatud alternatiivsed lahendusvariandid ja nende hindamise kriteeriumid ei teki iseenesest
Mittearguendid - Nali, arvamus, faktiväide, vanasõna, küsimus, tundeväljendus, ettekanne valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest argumenditeoorias on mõttekas lähtuda 3-valentsest tõeväärtusest: kolmas tõeväärtus on alamääratud või vaegkirjeldav; 7. Mida tähendavad eraõiguse seadustes tingimused „võib tugineda [teatud asjaolule]“ ja „ei või tugineda [teatud asjaolule]“? 8. Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus
noomenifraas = NP; Omadussõna ehk adjektiiv AP ;Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP; Määrsõna ehk adverb AdvP; Arvsõna ehk numeraal QP; Asesõna ehk pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP); Lauseliikmed (grammatical/syntactical function) ja nende tüüpilised väljendajad; Alus ehk subjekt NP; Öeldis ehk predikaat VP; Sihitis ehk objekt NP; Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP; Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP; Täiend ehk atribuut AP 50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. (Nt ga, peale, kuna) 51. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus,
18 o Kell. (Kas see on lause?) Mõttest saavad selles konekstis kõik aru, aga lauseks pidada ei saa! Vaeglaused, mis on ühesõnaga laused : sajab, pilvineb jne. Terviklikuks peetakse sellist väljendust, mis koosneb subjektist (see, mille kohta midagi väidetakse) ja predikaadist (see, mida subjekti kohta väidetakse). On aga lauseid, kus subjekt puudub. Näide: Minu õde (subjekt) vaatab telekat (predikaat). Vaadati telekat (predikaat). Lausele on antud üle 200 definitsiooni. Lause on keeleüksus (nii nagu sõna, häälik), mis väljendab ühte mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause on kõige suurem keeleüksus, mida grammatika käsitleb. Lause tähendus on mitmekihiline. Lause väljendab mingit tegevust, protsessi
Kuidas modaalid tekivad? Dünaamiline deontiline episteemiline (võime) (luba) (tõenäosus) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse ja semantiliste rollide suhet, näiteks: kas lause subjekt on agent (teadliktahtlik tegija) või hoopiski patsient, vrd inglise k: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv / impersonaal. Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Loetakse raamatut (*Jaani poolt) Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiivakusatiivne süsteem (2) absolutiivergatiivne süsteem Nominatiivakusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient,
Kesksed mõisted Õteaduses on inimene, tegu, ese, aeg, ruum ja kausaliteet. II.1.1. Inimene Ões Õ on selline, et on alati olnud seotud inimesega, alati inimeste poolt loodud ja inimestele suunatud. Normid on mõeldud inimeste jaoks. Nt keskajal loeti Õega seotud olevaks inimest, kes kuulus ühiskonna juurde läbi religiooni, tavade ja kommete. Orjandusühiskonnas, ori oli rääkiv tööriist, ei olnud Õe mõttes subjekt vaid objekt. Valgustusajastu lähtus suuresti targalt ja mõistuspäraselt käituvast inimtüübist. 19. saj Euroopas inimene, kes oli kaupmees, ettevõtja, juhib kasusaamise tung. Tänapäeva läänemaailma inimesekäsitlus lähtub aga inimesest kui mingi grupi liikmest – kollektiivinimesest. II.1.2 Tegu Ões Jur. teo mõiste sisustamisel lähtutakse sotsiaalsest elust. Jur. s mõttes on teoks sotsiaalselt oluliste tagajärgede tahtlik esilekutsumine
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Diskreetse matemaatika elemendid 2013/2014 LAUSEARVUTUS. TÕESTUSED. 1. Lausearvutuse lausetele esitatavad tingimused. [1] o Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär. o Mittevasturääkivuse seadus. Ükski lause ei saa olla nii tõene kui ka väär. o Nende nõuete põhjal kuuluvad vaadeldavate hulka ainult nii sugused laused, mis midagi väidavad, kusjuures sellel väitel on olemas ühene tõeväärtus. o . Välistatud kolmanda seaduse nõudel jäävad kõrvale kõik küsilaused ja paljud hüüdlaused, samuti kõik käsud ning mõttetud sõnaühendid. Mitte-vasturääkivuse seadus välistab mitmesugused paradoksid, näiteks „See lause siin on väär“, ja muud taolised väited, mille tõeväärtust pole võimalik üheselt määrata. o Tehte tulemuseks saadud lause tõeväärtus sõltub ainult komponentlausete tõeväärtustest. 2. Lausearvutuse tehted. Tehete järjekord
uusi lahendusi. Mõtlemistulemuste kvaliteet sõltub teadmiste ja kogemuste pagasist ning kasutatavast ajast. Selleks kasutatakse üldjuhul ka keskkonnast saadud lisainfot (samas). Mõtlemisvorm on mõtlemise struktuur - nii üksikmõtete kui ka keerukamate mõtteseoste struktuur. Mõtlemisvormidega tegeleb põhjalikumalt loogika, mis uurib õige mõtlemise seadusi ( vt ptk 3 ). 10 Mõtlemisvormid on: · mõiste, · otsustus, · järeldus (Sõerd 1992: 158), · arutlus (Õppida mõtlema 2005). Mõiste Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. Teisisõnu on mõiste mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest (Grauberg 1996: 28). Mõistete moodustamisel rakendatakse erinevaid meetodeid e mõtlemisoperatsioone.
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
3. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Siin määrab lauseliikmed sõnade järjekord. Selline nähtus toimub inglise keeles. Sõnaliigid: 1. Nimisõna(substantiiv) NP 2. Omadussõna (adjektiiv) AP (võib olla öeldistäide) 2. Tegusõna VP (tegevusnimed ja kesksõnad) 4. Määrsõna(adverb) AdvP 5. Arvsõna (numeraal) QP 6. Asesõna (pronoomen) 7. Määrsõna (kvantor) QP iseloomustab hulka: palju, väga 8. Abisõnad Lauseliikmed: •öeldis ehk (grammatiline) predikaat – tegusõna (mida tegema?) •alus ehk (grammatiline) subjekt - nimisõna (kes?mis?) •sihitis ehk (grammatiline) objekt - nimisõnaline, omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud v mis on tulemus. •öeldistäide ehk predikatiiv – verbist olema sõltuv käändsõna, mis näitab mis v kes vmissugune on alus •määrus ehk adverbiaal - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega
konkreetsed ning erilised seaduspärasused, mis toimivad antud objektis ning mille tunnetamine on konkreetse teaduse eesmärk (so teaduse aine). NB!Seejuures teaduse objekt ei võrdu teaduse aine! Aine sisaldab endas uurimise objekti. Materialistlikult lähtealuselt on objektiivne maailm tervikuna teaduse objektiks, kusjuures teadus ise on ühtne oma objektiga, leides - objekti ja subjekti ühtsuse tõttu inimtunnetuses (inimene kui tunnetuse subjekt on samas ka objektiivse maailma substants ehk osa). 13 Objekti alusel jaotatakse teadused kahte suurde rühma: 1) reaalteadused (loodus-, tehnilised, matemaatilised); 2) humanitaarteadused (sotsiaalsed ning filosoofilised; veel ka: nn hingeteadused). Teooria (kr theorja: vaatlus, uurimine) on teadusliku teadmise kõrgeim vorm; teaduslikke
H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine)
klassikaline arengusüsteem on dünaamiline (võime); deontiline (luba), episteemiline (tõenäosus) verb, abiverb, verbist tekkinud afiks verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala)) tegumood: ´väljendab lauseliikmelius ja semantiliste rollide suhet. nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient john built the house (aktiiv - subjekt = agent) the house was built by john (passiiv - subjekt = patsient) eesti keeles aktiivsus ja impersonaalsus, sest vastab paremini vastandusele, puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti, vrd: jaan loeb raamatut / loetakse raamatut (*jaani poolt), ent eesti keeles on olemas ka passiiv (on võimalik agenti väljendada), ent arvat. et see on tekkinud indoeuroopa keelte passiivi mõjul 1.juhan sõi praadi 2. söödi praadi 3. kõik praed olid juhani poolt ära söödud laad e
Haldusõigussuhtesse astumise eelduseks on haldusõigusvõime olemasolu. Haldusõigusvõime on võime omada haldusõigusnormiga determineeritud õigusi ja kohustusi. Siiski sellest üksi ei piisa. Vastaval subjektil peab olema ka haldusteovõime. See on võime praktiliselt realiseerida õigussuhetes oma haldusõigusvõimet, s.t oma haldusõiguslikke õigusi ja kohustusi. Haldusõigusvõime ja haldusteovõime kooseksisteerimine loob tingimused selleks, et haldusõiguse subjekt muutuks haldussuhete subjektiks. Avaliku halduse kandjate haldusõigusvõime väljendub nende pädevuses, millega nad varustatakse juba loomisel. Õigus- ja teovõime tekib haldusekandjate puhul üheaegselt nende moodustamise ja pädevuse määratlemisega. Haldusteovõime langeb üldjuhul kokku tsiviilteovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 järgi on teovõime täisealisel isikul ja isik on täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
