Otsekõne
Saatelause Otsekõne
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elis63
Õppematerjali autor
N: Esmaspäeval, 1. märtsil, A.H Tammsaare surmaaastapäeval toimus pidulik mälestusaktus. 3.2 Kui määrused hõlmavad üksteist, siis koma ei panda. N: Esmaspäeval kell 13.00 algas tund. NB! Nimetavas käändes, e. Ametlikus stiilis see reegel ei kehti! N: Minu elukoht on Sikassaare 2, Kuressaare, Saaremaakond 3.3 Erinevaid määruseid komadega ei eraldada- N: Koosolek toimub täna, 3. märtsil Kuressaares interneti vahendusel II Lause lühendid Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, kus põhisõnaks on: a) nud-, tud vorm b) des-. Mata vorm c) nimisüna ains. Või mitm. Nimetavas käändes d) maks vorm ...ja lauses esineb lauselühend määruserollis. 1. Nud-, tud lauselühend nud-, tud lauselühend eraldatakse lauses alati koma (de) ga! N: Kogu töö edukalt lõpetanud, läksime massaazi tegema. Lõpetanud kogu töö edukalt, läksime poodi. Oldi röömsad, töö tehtud, massaaz lõpetatud. 2. Des- ja mata -vorm lauselühend. NB
" ,,Otsekõne, (!?)" saatelause. ,,Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita?" tegi Juhan ettepaneku. ,,Mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks leidis oma," tõdes Jaan kokkuvõtvalt. ,,Kes hooletu, jäi ilma!" parastas Maie. ,,Otsekõne," saatelause, ,,otsekõne. (!?)" ,,Kas tunned maad," päris eestlane, ,,mis Peipsi rannalt käib Läänemere kaldale?" o NB! Kui saatelause ei katkesta otsekõne lauset, tuleb toimida eelmise skeemi järgi: ,,Astuge ligi!" kisas pirukamüüja. ,,Ostke kuumi moosipirukaid moosiga!" Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda: Õrna hüüdega ,,Ma tulen, kallim!" viskus ta heintesse. NB! Lause lõpumärk pannakse jutumärkide sisse. Vaid küsi- ja hüüumärk, kui see käib ainult saatelause kohta, pannakse pärast jutumärke: Miks ta siis ütles mulle: ,,Sa oled hea"?
kõrvallause(te)st. Eritasandiliste osalausete vahel on Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja alati koma helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel Nägin, et metsast tõusis suitsu ja koma ei ole, kui neid seovad (et) võsast väljus salk poisse. sidesõnad ja, ning, või jts. 4. OTSE- Otsekõne eraldatakse saatelausest Ain lausus: ,,Palun vabandust. KÕNE jutumärkidega. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)" 5. KAUD- KÕNE 6
3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend I Lauselühendi mõiste tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata- lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus. II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. nt Klassiõhtu, meel
Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda. alati komadega. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama-ta oli väsinud. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda
Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei panda. alati komadega. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama-ta oli väsinud. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid