50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heiki29
Õppematerjali autor
(edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale Lepingule alla kirjutamist/maksmine toimub järelmaksuna Poolte kirjalikus kokkuleppes sätestatud tingimustel. Arvega tasumisel saadab Müüja arve välja tähitud kirjaga
mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud. Müüja selgitas, et tootmishoone põles maha, mistõttu ei saa tellimusi täita ja üldse on ta otsustanud äri lõpetada. Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist.
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu sõlmimist. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt 2.1. Müüja müüb Ostja poolt esitatud tellimuse alusel Ostjale [müüdava asja kirjeldus] (edaspidi: Kaup) vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Kauba täpne kogus määratakse igakordselt kindlaks koos Kaubaga Ostjale esitatavas arves. Arve koostatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab Ostja või tema esindaja pärast allakirjutamist Müüjale või tema esindajale. Kauba väljastamisel lisatud arve on Lepingu
tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. § 209. Asja üleandmise kohustus (1) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. (2) Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.
kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel
vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ja asja juurde kuuluvate dokumentide osas. Kui asi vasta lepingutingimustele on õigus kasutada ÕKVsid, seejuures eeskätt nõuda asja parandamist või asendamist. Taganemine on võimalik vaid juhul kui a) müüja keeldub parandamisest/asendamisest b) ei tee seda mõistliku aja jooksul c) parandamine/asendamine pole võimalik. Seega esmalt peab ostja teavitama mõistliku aja jooksul lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest/teada saama pidamisest (st lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise aeg tuleb fikseerida nt e-maili teel). Seadus ei reguleeri mis on mõistlik aeg, kuid tarbijale müügi puhul on see reeglina kuni 2 kuud ajast, mil ostja sai teada/pidi teada saama mittevastavusest (kohtupraktika alusel on mõistlik alla 2 kuu, kuid pooled võivad müügilepingus näha ette ka lühema tähtaja)
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus.
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid