Osooniaugud - kuidas need tekivad? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

odt

Osooniaugud

Kooli nimi Osooniaugud Klass Nimi Õpetaja: Nimi Koht  Osoonikiht Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15­55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on

Keskkonnageograafia

12

docx

Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel

orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) [1]. Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3]. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu

Keemia

11

pptx

Osoon ja osooniaugud

Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15­55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk?

Bioloogia

9

docx

Referaat osooniaugud

OSOONIAUGUD Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Osoon on kolmest hapniku aatomist koosnev molekul. Atmosfääri alumistes kihtides on osoon ohtlik saastaja, olles sudu ja happevihmade üks koostisosa. Keskmiselt 30 km kõrgusel maapinnast stratosfääris moodustuvad osoonimolekulid ultraviolettkiirguse (UV) toimel, tekkinud osoonikiht kaitseb atmosfääri alumisi kihte UV-kiirguse eest. Kaitsev toime seisneb tema võimes neelata UV- kiirgust. Möödunud sajandi jooksul on kerkinud esile globaalse olulisusega probleem ­ osoonikihi hõrenemine inimtegevuse tõttu paisatud keemiliste elementide tulemusel.

Keskkonnakeemia

2

docx

Globaalprobleem - Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugud

Osoonikihi hõrenemine ja osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon

Geograafia

74

docx

Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid

........36 2  Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest

Bioloogia

12

docx

Kuidas freoonid osalevad osoonikihi kahjustamises?

Osoonikiht kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest (UV-B), mis ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Lisaks freoongaaside lekkimisele on vigastatud külmkapid ohtlikud ka õli lekete allikatena. Uuemates külmikutes kasutatakse freoonide asemel uusi aineid. Näiteks Electroluxi külmikutes kasutatakse looduslikku gaasi- isobutaani (R600). Kuna freoonid atmosfääris peaaegu mitte millegagi ei reageeri, jäävad need sinna kümneteks ja isegi sadadeks aastateks. Kuna klooriaatomite vabanemiseks kulub väga palju aega, siis on niisama pikk ka osooni hävimise peiteaeg. Osooni hävitaja CFC on 5 korda õhust kergem, seeda ei tohiks CFC kanduda 50 km kõrgusele, kus paikneb meid kaitsev osoonikiht. Nii väidavad freoonide kasutamise piiramise vastased. T.Frey andmeil hõljuvad freoonid atmosfääris väga aeglaselt ülespoole. Põhiosa jõuab neid osoonikihti alles 6-8 aastat pärast õhku paiskumist

Keemia

6

docx

Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine

Kahjuks puudub meil arusaam globaalmajanduse rõhuvast toimest." (Einar Eiland, E.E, 2011, Globaliseerumine kui rünnak väikeriikide püsimajäämisele, http://online.le.ee/2011/10/14/einar-eiland-globaliseerumine-kui-runnak-vaikeriikide- pusimajaamisele/, 20.02.2012) Maailm on nagu üks suur kogukond. Omavahel suhtlemine on muutunud väga lihtsaks tänu tehnoloogia arengule. Ka reisimine on muutunud imelihtsaks. Kuidas sai selline areng võimalikuks? See sai alguse 19. Sajandil, kui riikidel olid koloniaalimpeeriumid. Kolooniates levis laialdaselt metropoli keel ja tsiviilkultuur. Pärast II maailmasõda jagunes maailm kolmeks majandusliku arengu ja valitsemisviisi järgi: 1. Läänemaailm ­ Demokraatlikud riigid arenenud majandusega 2. Sotsialismileer ­ Totalitaarsed, käsumajandusega riigid 3. Kolmas maailm ­ Arengumaad(kolooniad olid iseseisvunud), millest osad kolooniad

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)