Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium
Osmium
Referaat
Autor: Kirke Fischer
11.b klass
Tartu 2018
Sisukord:
1. Osmiumi tutvustus
2. Leidumine looduses
3. Saamine, tootmine
4. Füüsikalised ja keemilised omadused
5. Ühendid
6. Füsioloogiline toime
7. Kokkuvõtte
8. Kasutatud allikad
1. Elemendi tutvustus
Osmium (tähis Os) on keemiline element. Osmium asub perioodilisustabelis kuuendas perioodis,
kaheksandas rühmas (ehk B rühmas). Osmium avastati 1803 .aastal Londonis ja tema
avastajateks olid Smithson Tennant ja William Hyde Wollaston. Analüüsides plaattinamaagi
töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam , mis ei reageeri
kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli – osmiumi ja iriidiumi ning
avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element
osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna.
Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab „lõhn, lõhnav“. Osmium on
ainuke metall , millel on lõhn.
2. Leidumine looduses
Looduses on osmium väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores
79.kohal ja seda on seal 0,0001 %. Osmiumi leidub maakoores tähtsamates mineraalides
(ehemetallide sulamites), nagu osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik
Au-Os sulam.
3. Saamine, tootmine
Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase- nikli -sulfiidseid maake ja vase-molübdeeni maaki, mis
sisaldab plaatinat. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel
õhus temperatuuril 800 – 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH
lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate
sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteet täitesulepeade sulgi, mis on
kulumiskindlad ja peene kirjaga . Os-W-Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode,
Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppis aparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes,
kompassinõeltes ja juveelitoodetes.
4. Füüsikalised ja keemilised omadused
Füüsikalised omadused
Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Ta on kõige raskem metall Maa
peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 (pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett). Ta on
kõva raskesti sulav ja nii rabe , et teda võib raud uhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall
ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 °C ning
keemistemperatuur 5027 °C. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta
kulumiskindlate sulamite koostisse.
Keemilised omadused
Periood: 6
Rühm: VIII B
Aatomnumber : 76.
Aatommass: 190,2.
Prootonite arv: 76.
Neutronite arv: 114.
Elektronide arv elektronkattes: 76.
Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2).
Reaktsiooni võrrand: Os + O2 = OsO4
5. Ühendid
Oksüdatsiooniastme ühendites harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid : osmiumtetraoksiid,
osmiumdioksiid, osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid. Tähtsaim oksiid on osmium(VIII) oksiid , mis
tekib vastavatest lihtainetest. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see
osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks. Osmiumtetraoksiidi keemisel tekib aur, mis on
eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi lahustega
värvitakse bioloogilisi preparaate.Osmiumsulfiidi saadakse vastavate lihtainete kuumutamisel
(600 °C) vaakumis . See ei lahustu vees ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega.
Kaaliumosmaat(VI) on violetse värvusega tahkis, mida saadakse osmiumtetraoksiidi
redutseerimisel leelises keskkonnas.
6. Füsioloogiline toime
Osmiumtetraoksiid on keemiliselt aktiivne ja mürgine, kahjustades kopse ja silmi, isegi selliste
kontsentratsioonide puhul, mis on liiga väikesed lõhna tajumiseks. Osmiumtetraoksiidi aurud
mõjuvad halvasti limaskestale ja on eriti ohtlikud silmadele, kuna nad võivad põhjustada
pimedaksjäämist.
7. Kokkuvõtte
Osmium on üks plaatina metallidest, mis teeb temast ka väärismetalli. Ta on kõige raskem metall
ja ka ainuke metall ,mis lõhnab. Kuigi ta avastati rohkem kui 200 aastat tagasi pole talväga
laialdast kasutusala. Looduses on Osmium haruldane.
8. Kasutatud allikad
https://en.wikipedia.org/wiki/Osmium
Raamat „Elementide keemia“ – 2003. Lk: 249 – 252. Autorid: Hergi Karik ja Kalle Truus
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/osmium_liina.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Osmium
Kärstna Põhikool IX klass OSMIUM Koostas: Marek Ungerson Juhendaja: Õp. Märt Tomp Kärstna 2008 Osmium Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os
Riidaja Põhikool IX klass OSMIUM Koostaja: Sigrit Letlane Juhendaja: Õp. Märt Tomp Riidaja 2009 Mis see on? Osmium on plaatinametall. keemiliste elementide perioodilisus tabelis asub ta 76 kohal ning tema aatommass on 190,2. Osmium on sinaka helgiga hõbehall metall. Samuti on osmium suurima tihedusega, tema tihedus on 22,61. Tema sulamistemperatuur on 3030 C. Kompaktse tükina ei reageeri hapete ega leelistega, kuid pulbrilisena on keemiliselt aktiivsem. Osmiumi keemistemperatuur on 5027 C. Osksüdatsiooniaste ühendis on tavaliselt IV, VI või VIII. Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803
värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804. a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris - vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomilik terav lõhn ( kreeka k. osme - lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. Venemaa plaatinametallide epopöa algas 1813.a, mil Uraalis leiti plaatnamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal - iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³). 1825.a teatati ametlikult plaatinamaardla avastamisest ja 1829.a külastas seda saksa looduseuurija Alexander Humboldt. Uut metalli püüdis töödelda Aleksandr Arhipov, kes valmistas plaatinast sõrmuse ja teelusika, mis saadeti kingituseks tsaar Aleksander I-le
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?
Kõik kommentaarid