Osmium (0)

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Osmium  
Referaat 
 
 
Autor: Kirke Fischer 
11.b klass 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu  2018  
Sisukord: 
1. Osmiumi tutvustus 
2. Leidumine looduses 
3. Saamine, tootmine 
4. Füüsikalised ja keemilised omadused 
5. Ühendid 
6. Füsioloogiline toime 
7. Kokkuvõtte 
8. Kasutatud allikad 
 
 
 
1. Elemendi tutvustus 
 
Osmium (tähis Os) on keemiline element. Osmium asub perioodilisustabelis kuuendas perioodis, 
kaheksandas rühmas (ehk B rühmas). Osmium avastati 1803 .aastal Londonis ja tema 
avastajateks olid Smithson Tennant ja William Hyde Wollaston. Analüüsides plaattinamaagi 
töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam , mis ei reageeri 
kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli – osmiumi ja iriidiumi ning 
avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element 
osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. 
Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab „lõhn, lõhnav“. Osmium on 
ainuke metall , millel on lõhn. 
 
 
          ​2. Leidumine looduses 
 
Looduses on osmium väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores 
79.kohal ja seda on seal 0,0001 %. Osmiumi leidub maakoores tähtsamates mineraalides 
(ehemetallide sulamites), nagu osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik 
Au-Os sulam. 
 
             3. Saamine, tootmine 
 
Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase- nikli -sulfiidseid maake ja vase-molübdeeni maaki, mis 
sisaldab plaatinat. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel 
õhus temperatuuril 800 – 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH  
lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate 
sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteet täitesulepeade sulgi, mis on 
kulumiskindlad ja peene kirjaga . Os-W-Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, 
Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppis aparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, 
kompassinõeltes ja juveelitoodetes. 
 
 
           4. Füüsikalised ja keemilised omadused 
 
Füüsikalised omadused 
Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Ta on kõige raskem metall Maa 
peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 (pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett). Ta on 
kõva raskesti sulav ja nii rabe , et teda võib raud uhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall 
ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 °C ning 
keemistemperatuur 5027 °C. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta 
kulumiskindlate sulamite koostisse. 
  
Keemilised omadused 
 Periood: 6 
Rühm: VIII B 
Aatomnumber : 76. 
Aatommass: 190,2. 
Prootonite arv: 76. 
Neutronite arv: 114. 
Elektronide arv elektronkattes: 76. 
Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). 
 
Reaktsiooni võrrand: Os + O2 = OsO​4 
 
 
           5. Ühendid 
 
 
Oksüdatsiooniastme ühendites harilikult IV, VI ja VIII. Oksiidid : osmiumtetraoksiid, 
osmiumdioksiid, osmiumtrioksiid ja osmiumoksiid. Tähtsaim oksiid on osmium(VIII) oksiid , mis 
tekib vastavatest lihtainetest. Reageerimisel orgaaniliste ühenditega redutseerub see 
osmiumdioksiidiks või isegi vabaks metalliks. Osmiumtetraoksiidi keemisel tekib aur, mis on 
eriti ohtlikud silmadele ja võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi lahustega  
värvitakse bioloogilisi preparaate.Osmiumsulfiidi saadakse vastavate lihtainete kuumutamisel 
(600 °C) vaakumis . See ei lahustu vees ega reageeri lahjendatud hapete ega leeliste lahustega. 
Kaaliumosmaat(VI) on violetse värvusega tahkis, mida saadakse osmiumtetraoksiidi 
redutseerimisel leelises keskkonnas.  
 
 
          6. Füsioloogiline toime 
 
Osmiumtetraoksiid on keemiliselt aktiivne ja mürgine, kahjustades kopse ja silmi, isegi selliste 
kontsentratsioonide puhul, mis on liiga väikesed lõhna tajumiseks. Osmiumtetraoksiidi aurud  
mõjuvad halvasti limaskestale ja on eriti ohtlikud silmadele, kuna nad võivad põhjustada 
pimedaksjäämist. 
 
 
            7. Kokkuvõtte 
 
Osmium on üks plaatina metallidest, mis teeb temast ka väärismetalli. Ta on kõige raskem metall 
ja ka ainuke metall ,mis lõhnab. Kuigi ta avastati rohkem kui 200 aastat tagasi pole talväga 
laialdast kasutusala. Looduses on Osmium haruldane. 
 
 
             8. Kasutatud allikad 
 
https://en.wikipedia.org/wiki/Osmium 
 
Raamat „Elementide keemia“ – 2003. Lk: 249 – 252. Autorid: Hergi Karik ja Kalle Truus  
 
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/osmium_liina.htm 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Osmium