Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on terminoloogia?
  • Mis ja milline on termin?
  • Mis ja milline on mõiste?
  • Mis ja milline on definitsioon?
  • Mis oskuskeeles?
  • Kui tihti mingi sõna esineb?
Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused #1 Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused #2 Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused #3 Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused #4 Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

saj lõpuni nimetada ebaühtlase saksa-eesti kirjakeele ajaks, aga perioodi Hornungist 19.saj alguseni parandatud kirjakeele ajaks. Periodiseerimisel saab aluseks võtta ka algselt rahvakeele baasil arenenud eri kirjakeeled Põ- ja Lõ-Eesti murrete alal ja hilisem ühine kirjakeel, mis kaasnes rahvuse kujunemisega 19.saj II poolel. H. Laanekase periodiseering 1) 13.-16.saj ­ Säilinud on 1 raamatu katked (Wandradti-Koelli katkekismus 1535), ehkki teateid on ~10 trükise kohta. Säilinud ka 13 käsikirjalist allikat, lisaks koha- ja isikunimede kirjapanekud. Eesti kirjakeele algus seondub reformatsiooni ja trükikunsti levikuga 16.saj. Algusest peale kujunesid Eestis paralleelselt 2 kirjakeelt: Põhja-Eestis tallinna ja Lõuna-Eestis tartu kirjakeel. Vanima perioodi tallinakeelsed tekstid on peamiselt alamsaksa kirjaviisis, kus leidub nii lääne- kui ka idapoolsete murrakute sugemeid. Tartu tekstides leidub ladinapärast kirjaviisi ning katoliiklikule

Eesti keele ajalugu
thumbnail
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast ­ vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid

Eesti keel
thumbnail
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt).  Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende

Eesti keel
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA.............

Õiguse alused
thumbnail
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele

Modernism. Postmodernism
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett

Inimeseõpetus
thumbnail
16
docx

Keeleteaduse kordamisküsimused 2013

KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt

Keeleteadus
thumbnail
8
docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised ­ vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ­ nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed ­ vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant ­ tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike

Filosoofia



Lisainfo

Slaidide põhjal koostatud kordamist hõlbustav fail.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun