10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
216649
Õppematerjali autor
pers. võime- katest ja tööle pühend. tööt. Firmad, kes soovivad eksist. ka 5 aasta pärast ning tahavad olla edu- kad, rakend. valemit: 0,5 : 2 : 3 poolte tööt. tehakse ära kogu töö, allesjäänute palka tõstet. 2x ning töö muutub 3x tõhus. Hoiatab in. muutumast tühjadeks vihmamantliteks. Teatud hetkel peaks in.energia asend. tarkusega, kuid asend. hoopis kurnat. ja läbipõlem. Elutöö mahut. lühem. per. Oma töö jäet. uuele isikule, sest ise ei suuda seda enam tõhusalt teha. 3) C. Grönroosi (1990) org.sisese turund. teooria väidab, et org-i esmaseks turuks on pers. Juht. tugin.: suhtum. ja suhtlem. juht.: pers. kliendisõbral. suhtum. ja tööt.sõbral. keskk. 4) S. Covey (1990) liidriks kujun. 7 harjumuse teooria. Käsitl eestved. ja isiksusega seond. prots. filosoofil. plaanis tehnil. üksikasjadesse laskumata. 5) J. Kotter (1990) käsitl. eesm.pärast juhtim. ja ülemin. ametl. võimult mitteametl. 6) P. Drucker (1985) propag. eesm.pärast juhtim
· Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist 7 Kahtlemata on inimestega suhtlemine, mida teenindustegevus eeldab huvitav ja enamasti positiivseid emotsioone pakkuv. Kuid vahel tulevad mängu ka olukorrad, mil enam ei jaksa suhelda. Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv
Subjekt on vaid sõnumi lähetaja.Teabe saajale on jäetud objekti osa. 5 3. SUHTEPROBLEEMID Suhteprobleemid võivad tekkida suvaliste inimeste vahel: ülemuse ja alluva, kolleegide, osakondade ja ka meeskonnaliikmete. On erinevaid suhtlusprobleeme, need võivad olla töötajate vahel kui nad ei ole ükksteise arvamustega nõus, ülemus võib töötajatele teha negatiivseid ja halvustavaid märkusi ning samas võib ka klient meeskonnale liigseid nõudmisi esitada. Kui olukorda koheselt ei lahendata võivad tagajärjena tekkida pingestatud suhted, raisatud aeg ja kehv töötulemus. Tihtipeale on inimestel teatud takistused suhteprobleemide lahendamise teel, milleks võivad olla hirm konflikti ees, suutmatus mõista, et sul on probleeme kolleegidega ja usk, et probleem laheneb ise. Inimesed peaksid tunnistama, et konfliktid on elu osa ja nendega
emotsionaalset reaktsiooni. Kuulata teisi, vestelda, olla teadlik nende seisukohast, mitte domineerida). NB! Suhtlemist õpetab lapsele rohkem tema vanemate käitumine kui vanemate rääkimine käitumisest. Martti Paloheimo (2002) väidab, et laps õpib ja areneb just selle kaudu, mida ta emotsionaalselt tajub ja kogeb. Miks mõned ei taha suhtlemist õppida? Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis tähendab suhtlemise kaudu oma eesmärkide saavutamist. SUHTLEMISVIISID: 1) Soe suhtlemisviis väljendab soojust ja solidaarsust, tuleneb armastuse
Vanematel on vähe aega (vanemliku eeskuju puudumine või lausa lapse hooletussejätmine); Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine 8. Prosotsiaalne käitumine. Prosotsiaalne käitumine on iga vabatahtlik, kavatsuslik tegevus, mis annab positiivse või kasuliku tulemuse vastuvõtja suhtes, arvestamata seda, kas tegevus on tegijale kulukas, mõju poolest nautraalne või kasulik ehk õpitud käitumine, mille eesmärk on teisele inimesele kasu tuua ja head teha. Prosotsiaalne käitumine on hoolitsemine teise inimese eest, koostöö, sõbralikkus, abistamine, vastutusvõimelisus, usaldatavus. Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist. Lapsed on suutelised elementaarsel moel lohutama hädasolijaid, eriti neid, keda hästi tuntakse. Abistamisstrateegiad on enamasti ebaefektiivsed(nt naeratamine, nutma puhkemine).
rollivaliku ajal tekkida võitlus situatsioonimääratluse alusel. Võidab see, kes kiiremini reageerib, paremini valdab suhtlemisvahendeid, kellele tema roll on harjumuspärasem, kes on paindlikum. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteerumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma põhirollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda kui muutub situatsioon. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe
alusel. Võidab see, kes kiiremini reageerib, paremini valdab suhtlemisvahendeid, kellele tema roll on harjumuspärasem, kes on paindlikum. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteerumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma põhirollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda kui muutub situatsioon. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. ISIKSUSLIKUD ISEÄRASUSED SUHTLEMISEL Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili
tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni muutudes. 4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli. 5. Oskust nii iseenda, kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. Kommunikatsioon laiemas tähenduses: suhtlemine kui kommunikatsiooniprotsessi eesmärgiks on info edastamine ja vahetamine suhtluspartnerite vahel. Teabevahetuse põhiskeemid: ehk infovahetuse põhiskeem: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Shannon ja Weaveri 1949). Samuti ka üldtuntud H.Laswelli mudel, mida hõlmab kuus kommunikatsiooni võtmeküsimust: kes teatab?mida teatakse?millise eesmärgiga?kellele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid