50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
121 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martin Kalm
Õppematerjali autor
Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga
Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma?
pidi endale otsima ulualuse. Mööda linna tiireldes märkas Pääsuke kõrgel samba otsas kuju ja otsustas öömaja küsida. 5. Miks nuttis kuju? Kuju nuttis, sest tema eluajal ei teadnud ta, mis on kurbus. Nüüd kujuna üleval linna kohalt nägi ta alles igapäevast häda ja õnnetust, mis ümbritseb inimesi igapäevaselt. 6. Miks ei läinud Pääsuke Egiptusesse. Pääsuke ei läinud Egiptusesse, sest Õnnelik Prints palus tema abi, et inimesi aidata ning Õnnelik Prints suutiski Pääsukest oma sooviga veenda. Lõppuks tundis Pääsuke Õnneliku Printsi vastu sügavat kiindumust, isegi armastust ja ei soovinudki enam temast lahkuda. 7. Kas Õnnelik Prints oli inimesena õnnelik? Õnnelik Prints oli tõesti inimesena õnnelik, kuna ta ei kujutanud ettegi, mis on valu kurbus ja pisarad. Nimelt loss, kus ta oma eluajal elas, seal leidnud aset ühtegi kurbuse momenti, kõik oli alati hea. 8. Räägi andmise ja võtmise õnnest.
Ta tunneb elusolendi kombel nälga ja külma ja käitub nagu iga teine kergemeelne, hoolimatu, enesekeskne poisslaps. Nukk teab, et ta on nukk, kuid kõneleb sageli endast kui lapsest, tuletades eeskätt meelde just lapse õigusi, mitte kohustusi. Ta ei taha kooli minna, vaid liblikaid taga ajada ja puu otsa ronida („Pinocchio seiklused”, lk 22). Collodi kõneleb nuku abil lastele põhjuse ja tagajärje seosest. Mitu korda satub nukk mõtlematuse tõttu taas ja taas halba olukorda, kuigi õnnelik lahendus oli just käeulatuse kaugusel. Pinocchio uurib Haldjalt, miks ta sugugi ei kasva. „Sa ei saagi kasvada. [---] Sest nukud ei kasva mitte kunagi. Nad sünnivad nukkudena, elavad nukkudena ja surevad nukkudena.” „Oh! Ma olen tüdinud kogu aeg nukk olemast. [---] Oleks juba aeg, et minust saaks inimene nagu kõik teised.” (Lk 115–116.) Haldjas annab talle konkreetse tähtaja, millal see rõõmustav sündmus peaks toimuma. „Paraku tuleb nukkude elus
Ja seepärast peavad Paula ja Paula ema minema hästi aeglaselt, sest Patrik ei jaksa kiiresti käia. Paula jääb kooli hiljaks.Ta läheb 1. B klassi. Ainuke tuttav on Joosep, kes elab temaga samas trepikojas. Päeva lõppedes toob onu Kalju maitsva tordi. Sookoll ja sisalik Illustreerinud Piret Selberg Sookoll, see muretu sell, teeb kõik endast oleneva, et soos elavate loomakeste ja linnukeste elu oleks õnnelik. Siis aga haarab sookolli 22 määratu suur igatsus, talle meenub kaunis kivisisalik, ja ta seab end teekonnaks valmis. Soost metsa sattudes muutub südamlik olend tigedaks kolliks, viha levib üha laiemale, koll muutub üha kurjemaks ning unustab ilu ja headuse. Et sookollist saaks jälle sõbralik mehike, tulevad appi sõbrad - rästik, konn, rabakana ja sookurg. Raamat annab põhjaliku
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
kuid oli juba hilja. Noormees oli muutunud lõviks, röövlid kargasid üle parda ja muutusid delfiinideks, peale hea tüürimehe. Kui Dionysos rändas läbi Traakia Kreeka poole, solvas teda üks sealseid kuningaid, Lykurgos. Dionysos andis alla ja pages merre varjule. Hiljem tuli D aga tagasi, võitis Lykurgose ja karistas kuningat. Zeus aga lõi Lykurgose pimedaks ja too suri varsti pärast seda. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud Kreeka printsessi Ariadne juurde, Ateena prints Theseus oli ta hüljanud. D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta.
Jutustab loo, kuidas tema isa ostis türklaste käest poisi, kelle nimi oli Theodoro. Vana krahv tormab Diana majja ja otsib Theodoro üles. Theodoro ja Diana võivad nüüd abielluda. Theodoro on aus ja südametunnistusega noormees ning ei taha seda intriigi ära kasutada ning tunnistab kõik üles. Diana tahab aga abielluda, peaasi et keegi midagi välja ei räägi. Lõpuks selgub, et ta tegelikult oli ka selle krahvi poeg! Lõpp õnnelik, lõpeb pulmadega. Lope näitab seisuste vahelise barjääri ületamist. Ka renesanss sättis esikohale isiksuse omadused. Ka selles näidendis võidab julge noor tegelane. Määravaks saab inimese enda tahe, enda elu kvaliteet see tagab võidukuse. ,,Lamba allikas" - näidendi aluseks ajaloolised sündmused, Vana-Hispaania kroonika põhjal. Tegevus 15.sajandi lõpul. Küla senjööriks on üks väga isepäine ja türanlik rüütliordu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid