Osa ja tervik (0)

Sarnased õppematerjalid

15

pdf

Protsendid

esimese põhiülesande kohaselt p 75 3 a = A = 212 = 212 = 159. 100 100 4 Eksamil läbikukkunute arvu b leidmiseks tuleb kõikide eksamil käinute arvust lahutada eksami edukalt sooritanute arv: b = A - a = 212 - 159 = 53. Vastus: Eksamil kukkus läbi 53 õpilast.  2. põhiülesanne: osamäära (protsendimäära leidmine) Kui on antud tervik ja osa sellest ning leida on vaja, mitu protsenti see osa tervikust moodustab, siis tuleb osa jagada tervikuga ja tulemus korrutada sajaga: a p % = 100%. A Näide 4 Mulda pandi 250 nisutera, neist ei tärganud 25. Leida idanevuse protsent. Lahendus Idanevuse protsent on idanenud seemnete arvu suhe muldapandud seemnete arvu, väljendatuna protsentides.  Näide 4 (jätkub)

Matemaatika

8

doc

Protsentülesanded

Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere  2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa.

Meditsiin

12

ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal II osa © T. Lepikult, 2003  Kahekohalised arvud Ülesanne 1 Kahekohalise arvu numbrite summa on 12. Selle arvu numbrite ümberpaigutamisel saame arvu, mis on esialgsest 18 võrra väiksem. Leida esialgne arv Lahendus Seda tüüpi ülesannetes tuleb otsitavat arvu vaadelda kujul z = 10x + y , kus x näitab kümneliste arvu ja y üheliste arvu. Tasub tähele panna, et otsitavad x ja y peavad olema täisarvud ning rahuldama võrratusi 0 < x < 10, 0 y < 10.  Ülesanne 1 (2) Lahendus jätkub ... Kui ülesannet lahendades peaksime saama otsitavatele niisugused väärtused, mis neid võrratusi ja/või täisarvulisuse nõuet rikuvad, tuleb hakata lahenduskäigust vigu otsima. Kuna ülesande püstituse kohaselt peab otsitava arvu numbrite summa olema 12, saame esimeseks võrrandiks

Matemaatika

12

pdf

2009. aasta matemaatika riigieksami ülesanded ja lahendused

MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam ­ 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, alg

Matemaatika

48

docx

Kiviõli 1. keskkooli õpilaste õpiharjumused

Teise kooliastme õpilastest vastasid 23,1% mitte kunagi, 69,2% mõnikord ja 7,7% sageli. Kolmanda kooliastme õpilastest vastasid 7,1% mitte kunagi, 78,6% mõnikord ja 14,3% sageli Kusjuures ainult 5 tüdrukut vastas, et teeb seda sageli. Kolmandast klassist käitub vaid mõnikord niimoodi 10 tüdrukut ja 7 poissi. Üle veerandi kolmanda klassi poistest aga ei tee seda mitte kunagi. 6. klassi seitsmest poisist ainult neli kogub mõnikord enne kontrolltööd materjali kokku, et luua tervik. Kolm poissi ei tee seda aga mitte kunagi. Viis tüdrukut samast klassist vastasid, et mõnikord. Erinevusi ei ole ka üheksandike vastustes. 6 Enamasti vastati mõnikord. Ühel juhul oli, et mitte kunagi ei valmistuta kontrolltööks. Poiste vähesuse tõttu ei saa võrrelda poiste ja tüdrukute tulemusi. Üldiselt ei ole harjumust

Eesti keel

14

docx

Statistika, NRG õpilased ja reisimine

Nõo Reaalgümnaasium NRG õpilased ja reisimine Ees- ja perekonnanimi Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17  Statistika mõisted Statistika ­ teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ja kokkuvõtlikku esitamist. Ma

Statistika

30

odt

Arvuti kasutamine õpilaste seas

Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................

Informaatika

18

ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa © T. Lepikult, 2003  Liikumisülesanded, ülesanne 1 Ülesanne 1 Kahe linna vaheline kaugus on 600 km. Üks rong läbib selle vahemaa 2 tunni võrra kiiremini kui teine, sest ta kiirus on 10 km/h võrra suurem kui teise rongi kiirus. Leida, kui kaua aega kulub kummalgi rongil ühest linnast teise sõitmiseks. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost. Kiirus v on defineeritud kui läbitud teepikkuse s ja selleks kulutatud aja t suhe: s v= , (1) t millest järelduvad seosed s = vt (2) ja s t= . (3) v  Ülesanne 1 (2) Lahendus jätkub ... Täh

Matemaatika

Meedia

Kommentaarid (0)