Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Morda
Õppematerjali autor
1532 Monsis Flandrias. Kaheksa ja poole aastasena alustas soprani laulmist oma kodulinna St. Nicholas' kiriku kooris, kus pälvis suurt tähelepanu oma tavatu muusikalise andekuse ja suurepärase hääle poolest, nii et ta seepärast kolm korda rööviti. Kaks korda nõudsid vanemad ta kodulinna tagasi, ent kolmandal korral nõustusid tema siirdumisega Sitsiiliasse asekuninga de Gonzaga residentsi peamiselt Charles V armee alluvusse. Pärast osalemist sõjakäigus Madalmaadesse järgnes Lasso oma patroonile Milanosse ja Sitsiiliasse. Pärast häälemurret veetis Lasso kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas. Sealt siirdus ta Rooma, kus elas külalislahke Firenze peapiiskopi hoole all. Tänu kardinali mõjuvõimule kirikuringkondadele, sai ta juba 20-aastaselt Roomas St. Laterano kirikus koormeistriks, kuigi ta oli veel väga noor ja kandidaate sellele kohale oli palju. Just Roomas kirjutas Lasso oma esimese neljahäälse missa ja hulga viiehäälseid motette,
Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv
mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonipõhimõtetest, mis on selitatud erakordse puhtuseni. Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.
Lk. 6 Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine.(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt ,andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega. 4.Humanism. Afektikeel. Orlando di lasso. Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda. Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse , suurema efekti (tihti sokeeriva) huvides vastandasid heliloojad kaugete helistike värve ning leiutasid võtteid , millega teha teksti kujundid lause "nähtavaks". Ekspresiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid