Facebook Like
Hotjar Feedback

Organismide paljunemine ja areng (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas organismid paljunevad ?
  • Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt ?
  • Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine ?
  • Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt ?
  • Mida nimetatakse rakutsükliks ?
  • Millest sõltub rakutsükli kestus ?
  • Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist ?
  • Mis on mitoosi põhieesmärk ?
  • Mis on meioosi peamine eesmärk ?
  • Milliste protsessidega kaasneb meioos ?
  • Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus ?
  • Mis on selle tulemus ?
  • Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest ?
  • Millist paljunemist nimetatakse suguliseks ?
  • Mida nimetatakse spermatogeneesiks ?
  • Mida nim ovogeneesiks ?
  • Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused ?
  • Mida nim ovulatsiooniks ?
  • Mida nimetatakse ontogeneesiks ?
  • Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel ?
  • Kellel see esineb ?
  • Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine ?
  • Mida nimet menstruaaltsükliks ?
  • Millisel eluperioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline ?
  • Millised nähtused kaasnevad menstruaaltsükliga naise organismis ?
  • Mida nimet embrüogeneesiks ?
  • Kuidas kulgeb taimede embrüogenees ?
  • Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees ?
  • Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode ?
  • Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest ?
  • Milles seisneb biogeneetiline reegel ?
  • Mille poolest erineb moondeline areng otsesest ?
  • Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis ?
  • Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus ?
  • Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega ?
  • Miks on erinevad liigid erineva elueaga ?
  • Millised tegurid tingivad organismi surma ?
  • Miks on mittesuguliselt paljuneneud organism oma vanemate sarnane ?
  • Miks ei ole sugulisel teel paljunened organism oma vanematega täiesti sarnane ?
  • Mida uurib geneetika ?
  • Kuidas genotüüp mõjutab fenotüübi kujunemist ?
  • Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel ?
  • Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonntegurite osa inimese fenotüübi kujunemisel ?
  • Mida uurib molekulaargeneetika ?
  • Kuidas toimub RNA süntees ?
  • Milles väljendub transkriptsiooni universaalsus ?
  • Mida nimetatakse geeni avaldumiseks ?
  • Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte ?
  • Millised muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest ?
 
Säutsu twitteris
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.
4.1. Organismide paljunemine.
Kuidas organismid paljunevad?
Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt.
Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist.
Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt.
Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal - ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide , mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil.
Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine?
Organism ei hakka uuesti ise paljunema.
Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
On levinud alamates rühmades- käsnad, lame- ja ümarussid, okasnahksed .
4.2. Rakkude jagunemine mitoosi teel.
Mida nimetatakse rakutsükliks?
Nimet rakkude jagunemist (ühe raku jagunemine).
Millest sõltub rakutsükli kestus?
Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest.
Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist?
Karüokinees toimub esmalt . Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku.
Mis on mitoosi põhieesmärk?
Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise.
Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb.
Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud . Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine.
Kirjeldage mitoosi faase .
1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse. Nende vahele tekivad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.
2. metafaas : kromosoomid liiguvad raku keskossa . Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
3.anafaas: kääviniidid lühenevad ja kõikide kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest(tsentromeerid peavad kahestuma). Kromatiidid jõuavad rakupoolustele.
4.telofaas: kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimub tsütokinees.
4.3. Rakkude jagunemine meioosi teel.
Mis on meioosi peamine eesmärk?
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homollogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.
Selgitaga diploidse ja haploidse kromosoomistiku mõistet.
Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik . Diploidne e kahekordne kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid).
Milliste protsessidega kaasneb meioos?
2 jagunemist samade protsessidega nagu mitoosis.
Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus?
Tekib kaks tütarrakku. Ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu päris lahti.kromosoomid on paarikaupa.
Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus?
Vahetatakse omavahel ühe pikkusega osi(õlad). Ei toimu alati kõigi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Organismide paljunemine ja areng #1 Organismide paljunemine ja areng #2 Organismide paljunemine ja areng #3 Organismide paljunemine ja areng #4 Organismide paljunemine ja areng #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 466 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmarii Õppematerjali autor

Lisainfo

Erinevad küsimused, mida on ise tekstist raske leida, samuti vastused. Interfaas, telofaas, meioos, mitoos, sugurakud, sügoot, ovogenees, ovotogenees, spermatogenees, veg. paljunemine, suguline paljunemine, partenogenees, emrüogenees, blastotsüst, moorula, gastrula, lootelise arengu järgud, jne..
erinevad küsimused , mida on ise tekstist raske leida , samuti vastused , interfaas , telofaas , meioos , mitoos , sugurakud , sügoot , ovogenees , ovotogenees , spermatogenees , veg , paljunemine , suguline paljunemine , partenogenees , emrüogenees , blastotsüst , moorula , gastrula , lootelise arengu järgud , jne

Mõisted


Kommentaarid (16)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Piisav ja sisukas materjal!
13:21 25-05-2015
Hendri profiilipilt
Hendri: Aitäh, oli kasu :)
20:21 09-12-2009
mario20031 profiilipilt
mario20031: väga palju oli abi
10:29 26-05-2010


Sarnased materjalid

7
doc
Organismide paljunemine ja areng
10
doc
Organismide paljunemine ja pärilikkus
8
doc
Organismide paljunemine ja areng
2
odt
Organismide paljunemine ja areng
3
doc
Organismide paljunemine ja areng
14
docx
Organismide paljunemine ja areng
2
doc
Organismide paljunemine ja areng
2
doc
Organismide paljunemine ja areng



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun