Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Organismide paljunemine ja areng (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas organismid paljunevad?
  • Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
  • Miks regeneratsioon ei ole organismi paljunemine?
  • Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
  • Mida nimetatakse rakutsükliks?
  • Millest sõltub rakutsükli kestus?
  • Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist?
  • Mis on mitoosi põhieesmärk?
  • Mis on meioosi peamine eesmärk?
  • Milliste protsessidega kaasneb meioos?
  • Milline on esmane meiootilise jagunemise tulemus?
  • Mis on selle tulemus?
  • Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest?
  • Millist paljunemist nimetatakse suguliseks?
  • Mida nimetatakse spermatogeneesiks?
  • Mida nim ovogeneesiks?
  • Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused?
  • Mida nim ovulatsiooniks?
  • Mida nimetatakse ontogeneesiks?
  • Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel?
  • Kellel see esineb?
  • Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine?
  • Mida nimet menstruaaltsükliks?
  • Millisel eluperioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline?
  • Millised nähtused kaasnevad menstruaaltsükliga naise organismis?
  • Mida nimet embrüogeneesiks?
  • Kuidas kulgeb taimede embrüogenees?
  • Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees?
  • Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode?
  • Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest?
  • Milles seisneb biogeneetiline reegel?
  • Mille poolest erineb moondeline areng otsesest?
  • Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis?
  • Miks enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus?
  • Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega?
  • Miks on erinevad liigid erineva elueaga?
  • Millised tegurid tingivad organismi surma?
  • Miks on mittesuguliselt paljuneneud organism oma vanemate sarnane?
  • Miks ei ole sugulisel teel paljunened organism oma vanematega täiesti sarnane?
  • Mida uurib geneetika?
  • Kuidas genotüüp mõjutab fenotüübi kujunemist?
  • Milline osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel?
  • Kuidas saab uurida genotüübi ja keskkonntegurite osa inimese fenotüübi kujunemisel?
  • Mida uurib molekulaargeneetika?
  • Kuidas toimub RNA süntees?
  • Milles väljendub transkriptsiooni universaalsus?
  • Mida nimetatakse geeni avaldumiseks?
  • Miks rakus ühed geenid avalduvad teised aga mitte?
  • Millised muutused organismis tulenevad geenide avaldumise häiretest?
Organismide paljunemine ja areng #1 Organismide paljunemine ja areng #2 Organismide paljunemine ja areng #3 Organismide paljunemine ja areng #4 Organismide paljunemine ja areng #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 490 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmarii Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

Järglasi palju. a. Eostega ­ seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt ­ pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine ­ amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: · Järglased on geneetiliselt identsed · Paljunemine on kiire · Korraga palju järglasi · Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat) Rakkude elutsükli kaks perioodi · Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist. 1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid: 1) Väga aktiivne ainevahetus 2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

Bioloogia
thumbnail
2
odt

Organismide paljunemine ja areng

1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus:  mittesuguline  suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse:  Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt)

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas- kahe mitoos

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos ­ eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.

Bioloogia



Lisainfo

Erinevad küsimused, mida on ise tekstist raske leida, samuti vastused. Interfaas, telofaas, meioos, mitoos, sugurakud, sügoot, ovogenees, ovotogenees, spermatogenees, veg. paljunemine, suguline paljunemine, partenogenees, emrüogenees, blastotsüst, moorula, gastrula, lootelise arengu järgud, jne..

Kommentaarid (16)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Piisav ja sisukas materjal!
13:21 25-05-2015
Hendri profiilipilt
Hendri: Aitäh, oli kasu :)
20:21 09-12-2009
mario20031 profiilipilt
mario20031: väga palju oli abi
10:29 26-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun