Organismide koostis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Organismide koostis

Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

Bioloogia

4

docx

Organismide koostis - konspekt

väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid ­ Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

Bioloogia

4

pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid ­ biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin ­ nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks ­ DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur ­ valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid ­ süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

Bioloogia

20

docx

BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

VEE ÜLESANDED:  ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI  TAGAB RAKU SISERÕHU - rõhka annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui siserõhku väheneb -- taimed närtsivad, kortsud  HEA LAHUSTI  OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES  FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE  aitab säilitada püsivat sisetempi  kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab  VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS  TRANSPORDIB AINEID - kindlustab ainevahetuse rakkudes; eemaldab jääkaineid; pisaravedelik; liigesevõie MAKROELEMENDID - -elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest 1. SÜSINIK C –  *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm.

Bioloogia

2

doc

Toitainete kokkuvõte

Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede

Bioloogia

6

doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid

Bioloogia

39

ppt

Organismide keemiline koostis

Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

Bioloogia

3

docx

Bioloogia: organismide keemiline koostis

ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon ­ pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti ­ vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse ­ tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis.

Bioloogia

Kommentaarid (0)