Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide keemiline koostis (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides?
  • Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides?
  • Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid?
  • Kuidas jaotatakse sahhariide?
  • Millest koosnevad kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus Kodus kasutatav suhkrupeedis roos 11Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus?
  • Mis on lipiidid?
  • Kuidas jaotatakse lipiide?
  • Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest kus neid leidub?
  • Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus?
  • Mis haigus on ateroskleroos?
  • Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud?
  • Mis on denaturatsioon renaturatsioon too näiteid?
  • Mis on nukleiinhapped?
  • Milles seisneb DNA kaheahelaliste biheeliksi struktuuri tähtsus?

Lõik failist

Organismide keemiline koostis

  • Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed , alused. Katioonid ja anioonid . Eluta looduse ained.
    Katioonid: K – Na – ioonid , Ca, NH4, Mg, Fe.
    Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid.
    • Makro: C, H, O, N, P, S
    • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl
    •  Mikro : Fe, As, Br, Sn, Si...
  • Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas ). Sahhariidid , lipiidid , valgud ja nukleiinhapped . Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos . Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa . Linnasesuhkur ehk maltoos . Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur . Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid: tärklis, tselluloos ja glükogeen . Kitiin .

  • Selgita erinevate keemiliste elementide (C;H;O;N;P;S;Na;K;Ca;Mg;Fe;I) ülesandeid organismis. – Esimesed kuus on orgaanilistes ühendites kõige rohkem. C:  biomolekulid , moodustab keemilisi  sidemeid
    • H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed
    • O:  hingamine , töö, toitainete lõhustamine.
    • N:  aminohapped  ja nukleiinhapped
    • P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises
    • S: antikehade moodustamine
    • Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine
    • K: lihaste  toonus
    • Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine,  ainevahetus
    • Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine
    • Fe:  hemoglobiini  koostises
    • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu
  • Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? - Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid  süües  ja juues, samuti hingates. 
  • Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja  hüdrofiilne . - hüdrofiilsed ained ­ lahustuvad vees nt glükoos ja  keedusool . hüdrofoobsed ained ­ ei lahustu vees nt  rasvad  ja  õlid .
  • Vee ülesanded organismis? - On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);  Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( verilümf ); 
  • Kuidas jaotatakse sahhariide ? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos.
  • Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Glükoos C6H12O6: esineb kõikide imetajate piimas. Riboos C6H10O5 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur . Fruktoos C6H1206: magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades. Desoksüriboos C5H10O6 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur (dna)
  • Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Kodus kasutatav, suhkrupeedis, roos.
  • Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus? – Kitiin ( putukas ) lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa, tärklis (kartul) taime varuaine , tselluloos taimede rakukestade peamine osa, glükogeen loomade ja seente varuaine.
  • Süsivesikute ülesanded organismis? – Annavad energiat ja ehitavad.
  • Mis on lipiidid? – Rasvataolised ühendid. Organismide energiaallikas . Rasvad, õlid, vahad, steroidid .
  • Kuidas jaotatakse lipiide ? – Lihtlipiidid : glütserooli ja rasvhapete estrid . Rasvahapetes rohkem kaksiksidemeid kui õlis. Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad . Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad.
  • Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt.
  • Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse.
  • Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest).
  • Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses.
  • Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine.
  • Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on lipiidse ehitusega.
  • Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? – Valgud koosnevad aminohapetest, aminohapete vahel on peptiisid.

  • Nimeta erinevaid valgustrukstuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. – 2 järku: tekib polupeptiidi keerdumisel kruvikujulseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel ( kõõlused , kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud); 3järku – moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel , gloobuli nimetust kandev ( ensüümid , antikehad , vereplasma valgud); 4järku – kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi ( hemoglobiin , klorofüll)
  • Mis on denaturatsioon , renaturatsioon, too näiteid? – Valguloomuliku struktuuri lagunemine ( kuumutamine ), struktuuri taastumine .
  • Valkude ülesanded organismis? – Reaktsioonide juhtimine, ehitusmaterjal, ainete transport, signaalide vastuvõtt, info vahendamine , kaitse, liikumine, energia ja varuaine.
  • Mis on nukleiinhapped? – Polümeerid, kus monomeerideks on nukletiidid. ATGC
  • DNA molekuli ehitus? – kaheaheliline.
  • DNA molekuli ülesanded organismis? – päriliku info säilitamine.
  • Milles seisneb DNA kaheahelaliste biheeliksi struktuuri tähtsus? – Et saaks raku jagunemine tütarrakkudele täpselt üle kanda.
  • Rna molekuli ehitus? – üheahelaline.
  • Milliseid kolme erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad? – mRNA – päriliku info kopeerija ja ülekandja; nRNA – ribosoomide koosseisus ; tRNA – aminohapete transportija;
  • Komplentaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus? – 1 ahel ja kaks ahelat .
  • Organismide keemiline koostis #1 Organismide keemiline koostis #2 Organismide keemiline koostis #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maria Jürissaar Õppematerjali autor
    Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides?
    Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides?
    Selgita erinevate keemiliste elementide (C;H;O;N;P;S;Na;K;Ca;Mg;Fe;I) ülesandeid organismis. – Esimesed kuus on orgaanilistes ühendites kõige rohkem.
    Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? -
    Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained ¬
    Vee ülesanded organismis? -
    Kuidas jaotatakse sahhariide?
    Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
    Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
    Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtus?
    Süsivesikute ülesanded organismis?
    Mis on lipiidid?
    Kuidas jaotatakse lipiide?
    Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub?
    Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus?
    Nimeta erinevaid vahasid?
    1. Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses.
    Lipiidide funktsioonid organismis?
    Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud?
    Nimeta erinevaid valgustrukstuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid.
    Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid
    Valkude ülesanded organismis?
    Mis on nukleiinhapped?
    DNA molekuli ehitus?
    DNA molekuli ülesanded organismis?
    Milles seisneb DNA kaheahelaliste biheeliksi struktuuri tähtsus?
    Rna molekuli ehitus?
    Milliseid kolme erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad?
    Komplentaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus?

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis

    6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. · hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool · hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid 7. Vee ülesanded organismis? · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? · MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud · OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid · POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

    Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine­ Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited ­ 1) Molekulaarne tasand­ 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt.

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    doc

    Organismide koostis

    Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    doc

    Organismide koostis.

    - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    doc

    BIOLOOGIA 11. klass I periood

     püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused.  püsiv happesusreaktsioon e. pH  ainuraksed – bakterid, protistid  püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside  hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA  väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;

    Bioloogia
    thumbnail
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

    Bioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    Organismide koostis.

    Bioloogia kontrolltöö nr 2 ­ Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun