Organismide keemiline koostis (0)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Organismide koostis

Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

Bioloogia

4

pdf

Orgaanilised ja anorgaanilised ained

3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid ­ biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin ­ nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks ­ DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur ­ valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid ­ süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

Bioloogia

2

doc

Toitainete kokkuvõte

Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede

Bioloogia

4

docx

Organismide koostis - konspekt

väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid ­ Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

Bioloogia

4

odt

BIOKEEMIA ALUSED

rRNA-ribosoom-moodustab ribsoomi mRNA-informatsiooniRNA, toob 1 geeni info rakutuumast välja(ribosoom) tRNA-trantsportRNA-aminohapete trantsport Lihtvalgud- aminohappejääkidest Liitvalgud- valgulisest ja mittevalgulisest osast koosnevad(kromosoomid mis koosnevad kromosoomivalkudest ja DNA.) Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 1. H2O,NO3,NH,K 2. Orgaanilised(CH4,valgud,süsivesikud,lipiidid,nukleiinhapped) mikro-kaalium(k)kloor(cl)naatrium(na)kaltsium(ca)magneesium(mg)raud(fe) makro-hapnik(o),vesinik(h)süsinik(c)lämmastik(n)sosfor(p)väävel(s). Anorgaanilised (mineraalid,H2O,NO3,NH,K,kivimid) vesi,soolad,happedja alused.

Biokeemia

39

ppt

Organismide keemiline koostis

Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

Bioloogia

20

docx

BIOLOOGIA orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

VEE ÜLESANDED:  ON RAKKUDE SISEKESKKOND JA TÄIDAB RAKUVAHERUUMI  TAGAB RAKU SISERÕHU - rõhka annab rakule kuju ja vastupidavuse, kui siserõhku väheneb -- taimed närtsivad, kortsud  HEA LAHUSTI  OSALEB KEEMILISTES REAKTSIOONIDES  FOTOSÜNTEESI LÄHTEAINE  aitab säilitada püsivat sisetempi  kaitseb rakke ja organisme ülekuumenemise eest - higistamine, lõõtsutamine, taimedel õhulõhed, vee aurumine jahutab  VAJALIK ORGANISMIDE PALJUNEMISEKS  TRANSPORDIB AINEID - kindlustab ainevahetuse rakkudes; eemaldab jääkaineid; pisaravedelik; liigesevõie MAKROELEMENDID - -elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest 1. SÜSINIK C –  *tähtsaim bioelement: võib moodustada 4 keemilist sidet; võime moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm.

Bioloogia

10

doc

Organismide koostis

makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained ­ 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained ­ 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA).

Bioloogia

Kommentaarid (0)