Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

40

doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

seaduspärastes suhetes. Lahknemissuhe sõltub alleelide koostoimest. P: Aa x Aa sugurakud A a A AA Aa a Aa aa F1: AA/Aa/Aa/aa  LAHKNEMISSEADUSE RAKENDAMISVÕIMALUSED lk 152-158 1.Analüüsiv ristamine ­ kasutatakse katseloomade või ­taimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaksmääramisel. D x r ­ kui tunnuste lahknemist ei esine on D organism homosügootne. P: AA x aa F1: Aa Aa Aa Aa 2.Genealoogiline meetod ­ indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Kasutatakse inimeste puhul, et selgitada homosügootsust või heterosügootsust mingi tunnuse suhtes. Vt. tabel lk 152 Alleelidevahelise koostoime erijuhtumid: 1. Intermediaarsus: domineerimisnähtuse puudumine. Tekib vahepealne tunnus. Retsessiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist. N: I: ÃÃ x aa lokkis juuksed x sirged juuksed II: Ãa

Bioloogia

24

docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- lühiajaline stress ­ spordi tegemine, eksam, armumine ­ võib olla kasulik - muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb ­ inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest ­ esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr ­ 500 pKr) ­ liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul ­ see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon)

Bioloogia

6

docx

Geneetika mõisted ja seletused

Feenifond ­ organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom ­ haploidne kromosoomistik. Muutlikkus ­ organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus ­ piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused Georg Mendel (1822- 1884) 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P ­ parentes(vanemad) b) F ­ filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ­ ristamine d) 0-> - isane e) +0 ­ emane f) F1, F2, F3 ­ põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga.  4. Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid

Bioloogia

21

doc

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

linnud, kalad, imetajad ­ taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim ­ sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja ­ järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare ­ mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: a) seemnete kuju (sile, krobe) b) seemnete värvus (kollane, roheline) c) vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud)

Bioloogia

21

doc

Eksami konspekt

......................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmade geneetika :...................................................................................................................5 Geenide koostoime :...........................................................................................................................5 Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused :...............................................................................5 Mendeli seaduste kehtivuse eeldused :.......................................................

Mikrobioloogia

36

doc

Geenide klassifikatsioon

Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus

Bioloogia

17

doc

GENEETIKA

Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus

Bioloogia

18

doc

GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon

Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt

Bioloogia

Kommentaarid (0)