50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi. b) pH ehk happe leelise suhe. 1st 14ni tähistatakse. Neutraalne on 7. Organismis on pH pisut aluseline (7,34-7,38) Seisund, kus organismi pH on muutunud happeliseks, nim. atsidoos (acidum – hape). Kui pH on pisut aluseline, siis on alkaloos (alcalis – alus). pH nihe happelises seisundis mõjutab hingamiselundeid – ei suuda hinge pikalt kinni hoida. Tahtlikult saab atsidoosi esile kutsuda hinge kinni hoides. Tahtlikult saab alkaloosi esile kutsuda sügavalt kiiresti sisse-välja hingates. Puhverainete kaudu võivad siduda kas rohkem hapnikku või vähem.
4. Suguhormoonid 5. Pärilikkus 6. Vitamiin D3 hormoon 7. PTH PTH toime: 1. PTH aktiveerib luudes osteklastide tegevuse. 2. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimelndumine verre ja samuti kaltsiumitase veres normaliseeritakse. 3. Seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nimelt muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin D3 hormooniks e. kaltsrioodiks ja selle mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin D3 1. tekib organismi kolesterool . Oranismis endal tekib kolles. Päikese mõjul nahas. 2. Saab toiduga kalaga. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine. Mille mõjul see toimub? 1. Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab aset kaasvueas, tekib hiidhasv ( gigantism) TA on proportsionaalselt arenenud. Kui aga kasvuhormooni liigproduktsioon hakkab toimuma pärast toruluude lõplikku luustumist, tekib akromegaalia, mille korras on ebaproportsionalselt suured esileulatuvad kehaosad, ehk akronid ( nina
Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest
2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes
Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. http://www.genomics.ee/
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit. Loote luustik - Koosneb peamiselt kõhredest. Luustumine · Kõhrede järk-järguline luustumine. · Kõik kõhred ei luustu. · Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas. ( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luura
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna
Sisemine Sugurakkude ja hormoonide Suguelund. (munandid,seemnejuhad,eesnääre) tootmine Välimine (munandikott ja suguti) Peaaju KNS ja piirdenärvisüsteemi Närvi. (suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju ja juhtimine. väikeaju) KNS juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid