ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD
Lahkumisega seondub ebamugavus. Kui in on investeerinud org-i, mille minnes kaotab- osakud, aksiad. Väljaõpe spetsiifilisel erialal. Spetsiaalse tarkvara arendaja, kasutaja. Kaitseväelased. Tippmuusikud. Alternatiivid- kas on kuhugi mujale minna. Koondpühendumine- vaadata kõike erinevalt, mitte liita kokku. Organisatsioonipoolne toetus: Sotsiaalne toetus tugineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Kui mina kui töötaja annab org-le midagi, ootan, et saan vastu. vastutulelikkuse norm ,mis kohustab ühte osapoolt vastama samaga teisele poolele. Kuidas juht alluvaid kohtleb, see omistatakse organisatsioonile. Juht on org esindaja. Personaliseerimine tööandja- kas tegutseb legaalselt, moraalselt, finantsiliselt korrektne. Tööandja kui organisatsioon. Tekivad töötajate ootused. Vabatahtlikkus vs väline surve- kas käituma vabatahtlikult nii või mõni väline surve nõuab. Välised- seadused, lapsepuhkus, õppepuhkus
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD
- Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja imiteerimise abil, rõhutatakse kooli, perekonna ja ühiskonna unikaalset rolli selles - sotsiaal-kognitiivne lähtutakse sotsiaalse käitumise informatsiooni töötlemise mudelist, mille kohaselt inimene märkab, tõlgendab ja hindab inimeste käitumist,
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda.
1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
· Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegutsetakse kuuma süsteemi mõjul. Kui stiimul on peidus, on hüvituste edasilükkamine lihtsam. Motivatsiooniteooriate põhitegurite lühitutvustus (teooriates kasutatavad levinuimad tegurid) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Käitumise aktiveerimine & energiaga varustamine Käitumise suundus Motivatsiooni püsivus Emotsioonide osa motivatsioonis Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Käitumise eneseregulatsioon Tahe 1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Kõigi motivatsiooniteooriate sisuks on ettekujutus, et käitumise olemuseks on keskkonnaga kohandumine Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10
Kõik kommentaarid