SUHTLEMINE JA ROLLID Inimese vastastikuse mõjutamise protsessi aitavad mõista rollid, mida ta täidab. Igal inimesel on oma kindel sotsiaalne positsioon. Sotsiaalne roll tähendab inimese tegutsemise mudelit suhetes teiste inimestega. Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on kohustuste, õiguste, võimu ja vastutusega. Seega tuleb inimesel täita erinevates kohtades erinevaid rolle (tööl ja väljaspool töökeskkonda) Ja tihti võib näha, et sarnastes ametites, olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rolli mudel on meile eeskuju, kuid iga roll eeldab erinevat käitumist. N: emad nende rolli käitumisviisid on iseloomulikud peaaegu kõigile naistele, kes seda rolli täidavad. Nad hoolitsevad laste vaimse ja füüsilise kasvukeskkonna eest, kaitsevad lapsi hädaohu eest, hellitavad lapsi jne. Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse mo...
SITUATSIOONIÜLESANNE Lk.99 JOE ADAMS 1. Probleem on Joe Adams´l, seotud osalusega organisatsioonis. 2. Probleem on pikaajaline, hõlmab tervet organisatsiooni. 3. PÕHJUS: 1) kui rakendada osaluskoosolekuid konveierliinil ning seda tööajal, siis toodang väheneb. 2) töötajad ei ole nõus oma vaba aega ohverdama. 3) füüsiliselt raske töö, töötajatel puudub kõrge haridustase. TUNNUS: 1) konveieritöö ei võimalda osalust kasutada. 2) osalusalased koosolekud vabal ajal. 3) juhtkonna range kontroll alluvate üle. TAGAJÄRG: 1) käive väheneb. 2) töötajate rahulolematus. 3) töötajad on pinges. 4. Probleemi valdkonnaks on osalusdemokraatia. 5. Probleemiks on, et Joe soovib teha osalusalaseid koosolekuid, kui juhtkond ei poolda Joe otsust. (Juhtkond ei pea osaluskoosolekuid oluliseks) OLUKORRA AN...
Uus juht Situatsioonülesanne 1. Missugust organisatsioonilise käitumise mudelit kasutas Väli ja missugune organisatsioonikliima oli selle tunnuseks? Väli kasutas autokraatse käitumise mudelit, ta andis igale osakonnale korralduse kärpida eelarvet 5% võrra, suurendada toodangu väljalaset 10% võrra. Nõudis uusi aruandeid ja jälgis tööoperatsioone. Vallandas 3 brigadiri, kes ei tulnud toime oma toodanguplaanide täitmisega. Selle tulemuseks olu märkimisväärsed tulemused. Tõusis tööviljakus 7% võrra ja viie kuuga oli vabrik eelarves. 2. Miks langes tootlikkus Väli lahkumise järel? Väli lahkumise järel langes tootlikkus 15% võrra madalamaks ja eelarves püsimisega tekkisid raskused sest uus juht ei osanud kontrollida, otsustada ja kasutada võimu oma otsuste elluviimisel. 3. Mida Sa ütleksid Toomas Välile tema lähenemisviisi kohta, kui oleksid ...
Sigrit Toome LM32 Delegeerimine Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline või täielik siirdamine alluvale täitmiseks. Delegeerimine arendab alluvaid, tõstab vastutust ja tõhustab juhipoolset kontrolli alluvate kui ka enda üle. Delegeerimine on ka vahel tunnustuseks, et alluva enda töö on hästi tehtud. Samuti delegeerimine tõstab staatust kolleegide suhtes. Delegeerimist kasutatakse ka töö motivatsiooni tõstmiseks. Delegeeritav töö pakub vaheldust ja rahulolu. Juhi osa delegeerimisel: 1. Selgitada arusaadavalt 2. Täpsustada võimupiire 3. Tuleb veenduda alluva kaasahaaratuses 4. Tuleb kirjeldada oodatavat tulemust 5. Tuleb näidata üles usaldust 6. Ei tohi häbistada iseenda eneseusku 7. Toetada 8. Tuleb olla stabiilne 9. Tunnetada oma alluvaid 10. Arendada oma alluvaid Alluva osa delegeerimise...
Organisatsioonikäitumine Organisatsiooni mõiste · ORGANISATSIOON Sõna organisatsioon tuleneb kreeka keelest, kus ta tähistas korrastatust ja kooskõlastatud tervikuks korrapärastumist. · Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. · Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. · Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Organisatsiooni olemus · Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vaj...
PÄRNU KUTSEKOOL Ene Reinsalu RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE Uurimustöö PÄRNU 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................Error: Reference source not found SISSEJUHATUS....................................................................Error: Reference source not found 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM...........................................................................................4 2 TULEMUSED.........................................................................................................................5 3 DISKUSSIOON.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................
SISSEJUHATUS ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmär...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS RP-10 MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS MILLEKS SEE HEA ON? Referaat Haapsalu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. MEESKONNATÖÖ ORGANISATSIOONIS.............................................................................. 4 1.1Meeskonna olemus.............................................................................................................. 4 1. 2 Meeskonna juhtimine......................................................................................................... 4 1. 3 Rollid meeskonnas...................................................
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele; 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on k...
Vihane lennureisija Situatsioonülesanne 1. Probleem Probleem on lennujaama öise vahetuse juhil Margie Jamesil. Ta peab tegelema ühe rahulolematu reisiaga. Tunnus: Väga vihane reisija. Põhjus: Lennu käigus kaduma läinud kott. Tagajärg: Reisija rahulolematus. Rahulolematu reisija võib kaevata lennufirma kohtusse. Firma võib hea kliendi kaotada. Firma maine läheb alla, kui kaevatakse kohtusse. Teooria valdkond: 8.5 Isikutevaheliste suhete alused Probleemi sõnastus: Kuidas maandada konflikti ja kuidas toime tulla reisijaga? 2. Olukorra analüüs Algpõhjuseks kadnud kott, mis omakorda tõi tagajärjeks ärritunud reisija. Kuna ärritunud reisija omab lühikese aja vältel erinevaid psühholoogilisi positsioone tekitab see tugeva konflikti. Psühholoogilistest positsioonidest esinevad reisija puhul: Laps ja Vanem. Täpsemalt abitu laps ja kriiseeriv, kuri vanem. Kuna reisija...
Kaks arvepidajat Situatsioonülesanne Probleem on ettevõtte omanikul (juhil). Ta peab tegelema 2 töötajaga. Mõju ulatub kogu firmale. See mõjutab firma üldist tegevust. Probleemi tunnused: * Rosemary vargus * Mary otsustas vargusest juhtkonnale mitte rääkida, seega varjas seda. 1) Miks Rosemary varastas? Probleemi põhjused: * ahnus * kontrolli puudumine alluvate tegevuse üle Probleemi tagajärjed: * firma finantstulemused halvenevad * eelarve segi, tuleb hakata korrastama paberimajandust 2) Miks Mary varjas vargust? Probleemi põhjused: * ta mõtles, et teise elu pole tema asi * töökohustuste osas töötajad ei sõltunud teineteisest * tema ei saanud vargusest kasu, oli ükskõikne * ei tahtnud olla pealekaebaja Probleemi tagajärg: * fi...
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst....................................
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
Õmblusateljee Situatsioonülesande lahendamine ja hindamine 1. Probleem Antud situatsioonülesande puhul on probleemiks see, et kauaaegne töötaja Mairi on peale majanduslangust muutunud rahulolematuks nii oma töö kui ka kaastöötajate suhtes ning on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev poolest tunnist kuni tunnini ning ülemus kardab, et teised töötajad võtavad temast eeskuju. Ja kuna ülejäänud õmblejad pole sama kiired ja vilunud kui Mairi, siis ei jõuaks firma enam töödega õigeaegselt valmis. Sellest kõigest lähtuvalt võib öelda, et probleem mõjutab tervet organisatsiooni ning ülemus on see, kes peab sellele lahenduse leidma. Tunnused · Motivatsioonipuudus · Tüdimus · Rahulolematus kaastöötajatega · Hilinemine Põhjused · Motivatsioonipuudus on tekkinud asjaolust, et õmblejad viidi üle kindlale kuupalgale, mis on mõnevõrra kõrgem kui miinimu...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................
TÖÖRAHULOLU · Koostöösuhted · Töö iseloom Igale organisatsioonile on oluline alluvate suhtumine oma töösse. · Organisatsiooni suurus Töössesuhtumine on tunded ja arvamused, mis määravad selle, Soodsaid tingimusi organisatsiooni peetakse niivõrd normaalseteks, et neis ei · Kuidas inimesed tajuvad töökeskkonda räägita. · Usaldavad üksteist kavatsetud tegevuses Individuaalne rahulolu võib sõltuda ka muudest teguritest: · Kuidas nad käituvad · Töövälisest keskkonnast Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See · Edu tunnustamisest on valmidus reageerida positiivselt või negatiivselt teist...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
