Facebook Like
Hotjar Feedback

Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p
    Indiviid – baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne.
    Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine.
    Grupp – baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist.
    Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine.
    Organisatsioon – seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia . Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja –keskkonda.
    Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine.
  • Defineeri organisatsioon . Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed.
    Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga.
    Sisekeskkond:
    • Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
    • Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti.
    • Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Ülesanded on eesmärgi saavutamise vaheetapid.
    • Eesmärgid - üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia , aineliste ja finantsressurside vajaduse.
    • Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks.

    Väliskeskkond:
    • Poliitilised tegurid - poliitiline kord, seadusandlik süsteem.
    • Majanduslikud tegurid - majanduslik olukord, SKP, inflatsioon , tööpuudus.
    • Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine , haridus .
    • Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas.
    • Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine .
    • Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused.

  • Organisatsioonikäsitlused enne ja nüüd
    ENNE :
    Klassikaline teooria:
    Eesmärgiks oli leida mooduseid, et organisatsioon toimiks edukalt ja ilma tõrgeteta. Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused , oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine , organiseerimine , valitsemine, koordineerimine , kontrollimine.
    Inimsuhete koolkond:
    Hawthorne’i uuringud 1924-33 – Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused.
    Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine , et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte
    NÜÜD :
    Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel)
    Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine. Väga oluliseks said püsikliendid, tähtsaks said ühised väärtused organisatsiooni sees. Oluline on see et töötajate väärtused ühtiksid ettevõtte väärtustega. Töötajatel oli suurem vabadus ja nad saavad ise otsustada ja vastutada enda eest. Juhtimine delegeeriti erinevatele tasanditele. Ei olnud enam ainuvalitsemist ehk ainsat juhti. Oli mõlemapoolne lojaalsus ja meeskonnatöö. Kujundati ühised väärtused.
  • Mis on emotsionaalne intelligentsus (EQ)? Millised kompetentsid näitavad kõrget EQ taset?
    Emotsionaalne intelligentsus on võime teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskus tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Põhilised kompetentsid on eneseteadlikkus , enese juhtimine, sotsiaalne teadlikkus ja suhete juhtimine.
    • Eneseteadlikkus
    • emotsionaalne eneseteadlikkus – võime jälgida ja aru saada oma emotsioonidest, samuti ära tabada nende mõju töö tulemustele ja suhetele
    • adekvaatne enesehinnang - oma tugevate külgede ja ka oma piirangute realistlik hindamine
    • enesekindlus - tugev ja positiivne tunne enda väärtuslikkusest.
    • Enese juhtimine
    • enesekontroll - võime hoida lõhestunud emotsioone ja impulsse kontrolli all
    • usaldusväärsus - pidev ausus ja ausameelsus käitumises
    • kohusetundlikkus - võime juhtida ennast ja vastutada oma tegude eest
    • Sotsiaalne teadlikkus
    • empaatia - oskus tunda/tajuda teiste inimeste motsioone, aru saada tema eesmärkidest
    • organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme
    • orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove.
    • Suhete juhtimine
    • kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid
    • konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi
    • innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga.

  • Situatiivne eestvedamine (Hershey- Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus)
    Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel.
    Osalemine
    • Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee
    • Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö
    • Liider jagab ideid
    Liider
    • kõrge suhete, madal ülesande fookus
    • liidri roll on julgustav ja toetav
    Järgija
    • kogenud ja võimekas, kuid ebakindel
    Müümine
    • Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos
    • Liider toetab järgijat, annab nõu
    • Liider määrab ülesanded
    Liider
    • kõrge fookus ülesandele ja suhetele
    • liider arvestab töötajate arvamusega
    Järgija
    • soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad
    Delegeerimine
    • Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee
    • Liider teeb koostööd otsustamisel
    • Järgijad seavad ülesanded
    Liider
    • madal ülesande ja suhete fookus
    • liider jälgib kulgu eemalt
    Järgija
    • kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi
    Käskimine
    • Liider valib eesmärkide saavutamise tee
    • Otsuste täitmise kontroll ja sanktsioonid
    • Liider määrab ülesanded
    Liider
    • suunatud ülesandele, vähem suhetele
    • liider võtab vastu otsuseid
    Järgija
    • puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel

  • Kuidas mõjutab töötaja efektiivsust erinevate ülesannetega täitmisel:
    • Tunnetel põhinev analüüs – F
    • Loogikale põhinev analüüs – T
    • Intuitiivne tunnetus – N
    • Meeleline tunnetus – S

    Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda).
    Meelelisus vs intuitiivsus
    Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed informatsiooni vastu võtavad.
    Meeleline S
    • Näevad puid - tajuvad asju ja nähtusi nende reaalsuses
    • Töötavad paremini faktidega
    • Panevad tähele kõike ja kõiki
    • On praktilised ja realistlikud
    Intuitiivne N
    • Näevad metsa - tajuvad varjatud seoseid asjade ja nähtuste vahel
    • Tajuvad paremini kontseptsioone
    • Tegelevad tulevikule või minevikule mõtlemisega, on hajameelsemad

    Mõtlev vs tundev
    Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed otsuseid langetavad .
    Mõtlev T
    • Otsustamisprotsessis lähtub eelkõige puhtast loogikast
    • Peab oluliseks jõuda nö õige lahenduseni
    Tundev F
    • Otsustamisel asetab keskpunkti emotsioonid – nii enda kui teiste omad
    • Proovib jõuda lahenduseni, mis on meeldivaim

  • The big five – kuidas mõjutavad 5 põhilist isiksusjoont töösooritust.
    5 põhilist isiksuse tunnust, mis määravad käitumise:
  • Ekstravertsus - kirjeldab, kui seltsiv , jutukas ja ennast läbisuruv on inimene suhetes teistega . Paremad juhtimise- ja müügioskused.
  • Emotsionaalne stabiilsus - kirjeldab vastupanuvõimet setressile ja emotsioonide kontrolli. Kõrgem motivatsioon, kõrgem tööst rahulolu saamine.
  • Avatus - kirjeldab vastuvõtlikkust muutustele ja huvitatust kõigest uuest. Parem võime tulla toime organisatsioonisiseste muutustega .
  • Sotsiaalsus - kirjeldab sõbralikkust suhtlemisel. Teeb paremini tiimitööd.
  • Kohusetunne - kirjeldab usaldusväärsust ja vastutustunnet. Suurem töö tulemuslikkus.
  • Myers -Briggsi isikusetest, selle skaala 2 keskmist tähte – miks on kõige olulisemad?
    Keskmised tähed on alati S, N, T ja F
    • Tunnetel põhinev analüüs – F
    • Loogikale põhinev analüüs – T
    • Intuitiivne tunnetus – N
    • Meeleline tunnetus – S

    Myers-Briggsi isiksusetest jaotab inimesed ekstravertideks ja introvertideks, aga lisaks sellele eristatakse inimesi erinevate põhiliste psüühiliste funktsioonide alusel. Põhilisteks psüühilisteks funktsioonideks on mõtlemine (T) ja tundmine (F), aistmine (S) ja intuitsioon (N). Eeldatakse, et kui harjumuspäraselt valitseb üks neist funktsioonidest, siis ilmneb vastav tüüp. Seepärast eristatakse mõtlejat, tundeinimest, sensoorset ja intuitiivset tüüpi, kus igaüks neist võis lisaks olla introvertne või ekstravertne.  OLULINE : sest need näitavad kuidas inimene informatsiooni vastu võtab ja kuidas ta otsuseid langetab!
  • Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Kuidas on erinev töörahulolust?
    Motivatsioon – sisemised ja välised ajendid , põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust eesmärgi saavutamisel. Motivatsioon võib olla kas kaasatõmbav või väliselt tõukav.
    Motiveerimine - inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine.
    Motivatsioon viitab põhjustele, on motiiv ja isik täidab konkreetse tööülesande. Tööga rahulolu viitab rahulolule sellest, et isik saab täita oma tööülesannet (oma töö üldine hindamine). Töörahulolu ja motivatsioon eksisteerivad teineteisest sõltumatult.
  • Millistest tööülesannete omadustest sõltub kõrgem motiveeritus.
    Inimesi motiveerib:
    • Tasu töö eest – palk, lisatasud, hüvitised
    • Töökeskkond – füüsiline keskkond ja suhted tööl
    • Töö ise – kas see on huvitav ja arendav , pakub väljakutseid ja eneseteostust

    Motiveerib sobivaim kombinatsioon motivatsiooniallikatest
  • Hertzbergi ja McCellandi teooriad ja oma hinnang, kas tänapäeval oleks kehtiv. (oma arvamuse kujundab igaüks ise ja hinnangu annab igaüks ise, seda konspekti ei kirjuta)
    Hertzberg
    Motivatsiooni kahe faktori teooria - Herzbergi peamine teooriat kujundav seisukoht oli, et tööga rahulolu sõltub töö edukusest. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #1 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #2 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #3 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #4 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #5 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #6 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #7 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #8 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #9 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #10 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #11 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #12 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #13 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #14 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #15 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #16 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #17 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #18 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #19 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #20 Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor merle.hermat Õppematerjali autor

    Lisainfo

    organisatsioonikäitumise eksamiküsimused koos vastustega. (40 küsimust vastust)
    organisatsioonikäitumine , organisatsioonikäitumise eksam , organisatsioon , motivatsioon , eesmärki , organisatsioonikultuur , organisatsioonikultuuri , grupis

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Organisatsioonikäitumise eksamikonspekt
    105
    doc
    Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
    17
    pdf
    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    108
    doc
    Organisatsioon ja juhtimine
    29
    docx
    Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele
    113
    doc
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun