Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kommunikatsioon?
  • Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni?
  • Missugused on informatsiooni edastamise võimalused?
  • Mis on avalike suhete suhtekorralduse eesmärk?
  • Miks see on vajalik?
  • Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded?
  • Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada?
  • Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused?
  • Kuidas neid liigitada?
  • Miks on ettevõttele meediasuhted vajalikud?
  • Miks on oluline teada organisatsiooniettevõtte sihtgruppe?
  • Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni?
  • Mida on vaja teada avaliku arvamuse mõjutamisel?
  • Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist?
  • Millest võivad tekkida kommunikatsioonitõrked?
  • Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid?
  • Mis on ja miks on vaja teada mis on ettevõtte missioon ja visioon ?
  • Mis on ettevõtte kultuur?
  • Kellele suunatud ja mida see peab sisaldama?

Lõik failist


  • Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja , sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg .) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog , mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.
  • Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) )
  • Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt. pressiteate peamine sõnum), dekodeerimine (sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine, eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust ehk see kuidas lugejad mõistavad nt pressiteate sisu), vastuvõtja (inimene, kellele on teade suunatud, ehk nt inimesed, kes loevad pressiteadet), müra (tegurid, mis takistavad info liikumist nt saadad uudise eesti keeles, aga enamik sihtgruppi on venelased – seega nende jaoks on meie uudis müra.), tagasiside (–isiku vahetud reageeringud ja info edastamine kommunikatsiooni protsessis) reaktsioon ( emotsioon peale teate kättesaamist) , kommunikatsiooniviga?
  • Kuidas keskkond mõjutab kommunikatsiooni? Keskkond mõjutab kommunikatsiooni , kuna sõnum võib keskkonnategurite mõjul võimenduda või hoopis kaotsi minna.
  • Missugustest etappidest koosneb suhtlemine ? Ümberlülitamine iseendaga suhtlemiselt partneriga suhtlemisele; kontakti loomine, põhiteadete vahetamine, kontakti katkestamine;
  • Missugused on informatsiooni edastamise võimalused?
  • Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik? Suhtekorralduse ehk PRi juhtmõte on luua arusaamist plaanipärase, kahepoolse ja järjepidava kommunikatsiooni abil. Ehk siis teha organisatsiooni tegevus oma sihtgruppidega dialoogis olles arusaadavaks, usaldusväärseks ja huvitavaks ning seeläbi aidata organisatsioonil oma põhitööd paremini teha.
  • Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded? Suhtekorraldaja/avalike suhete juht peab reageerima päringutele, mis tulevad meediast või muljalt väliskeskkonnast; peab pidevalt otsima viise ja võimalusi, et parandada organisatsiooni suhet oma sihtrühmadega.
  • Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? (Ettevõttes informatsiooni edastamise võimalused.) Väga oluline on kommunikatsioon oma organisatsiooni sees, kuna eesmärkide saavutamise pea vältimatu eeltingimus on oma inimeste informeeritus ja motiveeritus. Sisekommunikatsiooni abil peab olema tagatud: et kõigile liikmetele oleks teada teie eesmärgid, missioon , väärtused; et kõik, lihtliikmetest nõukoguni ( olemasolul ) oleksid pidevalt informeeritud toimuvast, kaasatud otsuste tegemisse ja läbi selle tunneksid end kollektiivi olulise osana ; et organisatsiooni liikmed ei edastaks teadmatuse või kõrvalejäetusest tingitud solvumise tõttu vastukäivaid sõnumeid. Seda kõike selleks, et ei juhtuks Eestis ikka veel nii tavalist, kus parimad sõbrad tülli pööravad ja aur kulub omavahelisele kaklemisele ning isiklike ambitsioonide rahuldamisele, mitte oma ühenduse või kogu sektori rolli kinnitamisele ühiskonnas.
  • Organisatsiooni huvigrupid ( kuidas neid liigitada)? Organisatsioonide huvigrupid võivad olla näiteks järgmised: ettevõttest üldiselt huvitatud huvigrupid – tarbijad, hankijad, töötajad, konkurendid; riigiametkonnad, partnerid , pangad jne. Ettevõte, mille aktsiaid noteeritakse börsil –pangandusringkonnad, investeerimisagentuurid, erainvesteerijad, kindlustusagentuurid, haldusfirmad jne. omavalitsused - selle piirkonna elanikud, valijaskond, ettevõtjad , riigiametid, maksumaksjad, toetuste saajad, turistid (ka potentsiaalsed ) jne.
  • Miks on ettevõttele meediasuhted vajalikud? Ettevõttele on meediasuhted vajalikud, kuna see aitab ettevõttel olla pildis . Kui ettevõte/ organisatsioon on nähtav siis on ettevõttest teadlikumad ka neile vajalikud sihtgrupid .
  • Miks on oluline teada organisatsiooni/ettevõtte sihtgruppe? Et leida efektiivseim viis, kuidas sihtgrupini jõuda. (messid, blogid , reklaam , kampaaniad jms)
  • Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni? ( kolm põhilist )
    * Informeeriv kommunikatsioon.
    * Motiveeriv kommunikatsioon.
    * Tunnustuskommunikatsioon
  • Mida on vaja teada avaliku arvamuse mõjutamisel?
    * Teada, mis on organisatsiooni identiteet , sõnumi mõte, tegutsemismotiivid.
    * Olemasolevate suhete analüüs.
    * Sihtauditooriumi vajaduste mõistmine.
    * Sõnumi koostamise oskus.
    * Argumenteerimisoskus.
    * Sobivate kanalite valik.
  • Uudise põhikriteeriumid . Värskus, mõju lugejatele, geograafiline ja emotsionaalne lähedus , osalejate tuntus, konfliktsus, erakordus, päevakajalisus.
  • Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist? Kellele sõnum suunatud on , millised võivad olla sõnumi edastamise tagajärjed.
  • Millest võivad tekkida kommunikatsioonitõrked?
    Võib tekkida mitmetest asjaoludest, mille tõttu ei omasta ega soovi isik omastada infot, nt on edastaja talle vastumeelt, tema puhul on häirivad asjaolusi, mis viivad tähelepanu mujale, keelekasutus, keelebarjäär, ametiredeli barjäär vms jne jne jne
  • Nimetage mittesõnalisi ( mitteverbaalsed ) väljendusvahendeid.
  • Missugused on kommunikatsiooni põhireeglid? Mida tähendab efektiivne kommunikatsioon?
  • Mis on ja miks on vaja teada, mis on ettevõtte missioon ja visioon ?
  • Mis on ettevõtte kultuur? ( sünonüüm on organisatsiooni kultuur, võtan info oma slaididelt) Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses (M. Vadi ).
    Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana , mida mõjutavad järgmised tegurid:
    1.      individuaalne initsiatiiv,
    2.      riski aktsepteerimine,
    3.      suund, mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid,
    4.      integreerumine - millisel tasemel on organisatsioonis koostöö,
    5.      juhtkonna toetus töötajatele,
    6.      kontroll,
    7.      identiteet, ehk mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga,
    8.      hüvituste süsteem,
    9.      konflikti tolerants ,                            
    10.   kommunikatsioon.
    Organisatsiooni kultuuri võib jagada:
    Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne.
    Süvakultuur , mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse.
    Organisatsioonikultuuri saab kujundada teadlikult, vastavalt endale sobivas suunas. Nn targad juhid seda teevadki - nad on endale selgeks teinud selle, kuidas nad tahavad, et nende juhitud organisatsiooni avalikkus tajub . Kui juhid ei kujunda organisatsiooni kultuuri teadlikult vastavalt püstitatud eesmärkidele avalikkuse tajus, siis tuleb arvestada, et organisatsiooni kultuur kujuneb neist sõltumatult ning avalikkus ei pruugi organisatsiooni tajuda positiivsena.
  • Pressiteade. ( Kellele suunatud ja mida see peab sisaldama?) Pressiteade on meediakanalitesse edastatud teade, mis üldjuhul sisaldab pressiteate väljastajaga seotud uudist või seisukohavõttu. Ehkki pressiteade on pigem suhtekorralduslik kui ajakirjanduslik žanr , peab edukas pressiteade vastama ajakirjanduslikele nõudmistele, kuna see on suunatud eelkõige ajakirjanikele , kasutamiseks ajakirjandusliku algmaterjalina. Pressiteade peab äratama ajakirjanikes huvi, seepärast peab see sisaldama midagi uudislikku, mille kajastamisest meedia oleks huvitatud. Selleks võib olla nii uus, algupärane uudis (nt teade mingi ürituse toimumisest, raamatu ilmumisest, saavutusest või auhinnast) kui ka jätk juba ajakirjanduses käsitletud teemale (kellegi kommentaar meedias käsitletud uudisele, vastus kellegi avalikule sõnavõtule, väite ümberlükkamine vms).
  • Vasakule Paremale
    Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted #1 Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted #2 Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted #3 Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted #4 Organisatsiooni suhtekorraldus ja meediasuhted #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laura villa Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    rtf

    Avalike suhete kodutöö

    Avalikud suhted toimivad kahel tasandil: avalikkuse üldtasandil ja isiklikud kogemused. · Meedia mõju. (See ei pruugi alati olla objektiivne ja kui avastatakse vastuolu, hakatakse otsima põhjusi.) · Isiklik kogemus (Kui vastuolu teabe ja kogemuse vahel, võib kaduda usaldus.) 5. Avalike suhete abil on võimalus kaasa aidata tuntusele varjata puudusi toetada ettevõtte eesmärkide saavutamist tutvustada ettevõtte või organisatsiooni poliitikat kujundada head mainet muuta avalikkuse arvamusi ja ettekujutusi motiveerida töötajaid 6. Pressiteade on suunatud: töötajatele auditooriumile ajakirjanikele 7. Organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalused (vahendid): grupidiskussioonid, ühiskonsultatsioonid, käsiraamatud, firma ajaleht ja ajakirjad, videod, bukletid jne. 8

    Avalikkussuhete alused
    thumbnail
    33
    docx

    Avalike suhete põhjalik konspekt

    Avalikud suhted Suhtekorralduse kujunemislugu Mis on suhtekorraldus? · Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel; see on kindel planeeritud ja pidev jõupingutus rajada ning säilitada head tahet ja vastastikust mõistmist organisatsiooni ning tema sihtgruppide vahel (F. Seitel, 1996) · 1923.a. oli suhtekorralduse isa E.Bernays (1891-1995) defineeritud suhtekorraldust kui avalikkusele antavat veenmiseks suunatud informatsiooni, et korrigeerida suhtumist ja tegusid ning jõupingutusi, et vastastikku integreerida organisatsiooni suhtumisi ja tegevusi organisatsiooni avalikkuse omadega. E. Bernay hakkas terminit kõige aktiivsemalt kasutama ja nimetas end esimesena suhtekorraldusnõustajaks.

    Avalikud suhted
    thumbnail
    12
    pdf

    Sissejuhatus Suhtekorraldusse (Kordamine Eksamiks)

    • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale.

    Sissejuhatus suhtekorraldusse
    thumbnail
    14
    doc

    SUHTEKORRALDUS

    Loeng 1 ­ Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord

    Suhtekorraldus
    thumbnail
    45
    doc

    Suhtekorralduse eksami materjal

    Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele

    Suhtekorraldus
    thumbnail
    34
    docx

    Suhtekorralduse eksamiteemad.

    Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne  Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine  Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna  Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid  Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair)

    Suhtekorraldus
    thumbnail
    6
    docx

    Sissejuhatus suhtekorraldusse

    sissejuhatus suhtekorraldusse suhtekorraldus on strateegiline kommunikatsiooniprotsess, mis rajab mõlemapoolset kasulikke suhteid organisatsiooni ja avalikkuse vahel. suhtekorraldus on tegevusala mis aitab organisatsioonidel kirjeldada oma olemust, väärtusi, ehitada organisatsioonikultuuri,mis põhineb dialoogil ja kaasamisel ning viia täide orgaisatsioonide vastutust ühiskonna ees osapooled -organisatsioon -siht ja sidusrühmad ELION ­ tootja, töötajad, tarnija, meedia, konkurent, sponsorsuhted, partner(EMT), klient, reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus

    Suhtekorraldus
    thumbnail
    14
    doc

    Suhtekorralduse konspekt

    Avalikud suhted on organisatsiooni suhted teiste organisatsioonidega, sihtgruppidega või kõige laiemalt avalikkusega üldse, mille abil teadvustatakse neile organisatsiooni poliitikat, eesmärke jms. Avalike suhete alal töötajat nimetatakse suhtekorraldajaks või avalike suhete korraldajaks. Avalike suhete alal on vaja: · Plaanimisoskust · Strateegia kujundamise aluste tundmist · Praktilisi teadmisi pressikonverentside korraldamisest · Head suulist ja kirjalikku eneseväljendamisoskust · Oskust kasutada kaasaegseid infovahendeid Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon, mis · väärtustab avalikkuse suhtumist,

    Suhtluskorraldus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun