10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
campernelle
Õppematerjali autor
rühmadega suudab reageerida maatriksvaiguga(nt stüreen, polüamiid) Variant 2: Elektropolümerisatsioon ehk C-kiud on üheks elektroodiks monomeeride happelises lahuses. Variant 3: Kombineeritud meetod oksüdatsioon + polümeeriga katmine. 17. Kevlarkiu apreteerimine Kevlarkiu pind on inertne enamike maatriksvaikude suhtes. Probleemi lahendamiseks on osutunud efektiivseks kaks tehnoloogiat: · Plasmatöötlus, mis vähendab küll tõmbetugevust, kuid parandab komposiitmaterjali näitajaid tervikuna. [plasma on positiivsetest ja negatiivsetest laengukandjatest ning aatomitest koosnev keskkond, milles erinimeliste laengukandjate tihedus on võrdne. Plasma tekitatakse elektrikaare või kõrgsagedusliku elektrivälja abil. Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid
Klaasistumistemperatuuril Tg toimub üleminek polümeersest klaasiolekust kummiolekusse või vastupidi. 66. Millised on plastide põhilised omadused? Plastidel on väike tihedus, suur korrosioonikindlus, väike hõõrdetegur (enamikul), head dielektrilised, soojusisoleer- ja sumbuvusomadused. Lisaks sellele nad vananevad. Nende tugevus väheneb teatud aja möödudes ning temperatuuri ja erinevate keskkondade toimel. 67. Mis on komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast – faasist – materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset maatriksiks. 68
Komposiidid 1. Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass 2000- 2 000 000). Makromolekulid on üles ehitatud madalmolekulaarsetest ainetest- monomeeridest. Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist). Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist. Liigitus peaahela kuju järgi: Lineaarne, Hargnenud, Ristsillatud, Takerdunud (ruumiline). Polümeeride omadused sõltuvad makromolekulide kujust: Lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid tahkestuvad paljudes
jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9. Magneesium ja sulamid. 10.Rasksulavad metallid ja sulamid. 11.Väärismetallid ja sulamid. 12. Tehnoplastid. 13. Komposiitmaterjalid. 14. Pinded. Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi:
............................ 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ............................................................................................................................... 40 1.3.2. Tehnokeraamika......................................................................................................................... 43 1.4. Komposiitmaterjalid ........................................................................................................................... 46 1.4.1. Komposiitmaterjalide struktuur ja liigitus .................................................................................... 46 1.4.2. Metallkomposiitmaterjalid ........................................................................................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid..........................................
Võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. Reaktoplastide korral kasutatakse ka survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel. Rohkem kasutatakse aga kuumpressimise (pressvormimise) meetodit, kus lähtematerjalist pressitakse detail kuumutatavas vormis (joon 8-16). 8.5.3 Polümeeride kasutamine Polümeere kasutatakse järgmisel kujul: - plastid (kompaktplastid ja kiled); - kummid ja elastomeerid; - kiud ja kiudmaterjalid; - liimid ja sideained; - pinnakattematerjalid; - komposiitmaterjalid jm. Plastid. Kõige laialdasem polümeeride kasutusala ongi kompaktplastide sideainena ja kilematerjalina. Plastides kasutatakse nii termoplastilisi kui termoreaktiivseid polümeere. Valmistatakse väga erinevaid detaile. Vahtplaste (peamiselt vahtpolüstürool) kasutatakse heli- ja soojusisolatsiooniks ning pakkematerjalina. Kile valmistamiseks kasutatakse kõige enam polüetüleeni, aga ka PVC-d ja polüpropüleeni, looduslikest tselluloosi baasil valmistatud tsellofaani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid