Facebook Like
Hotjar Feedback

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali ­ siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p- orbitaal , tekib 2 ja säilis 2 p, nendevaheline nurk on 180° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°) Orbitaalide kattumisel tekkinud keemilised sidemed on kahte tüüpi ­ sigma ja pii sidemed. Süsinik-süsinik sigma ja pii sidemed on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes. Iooniline side ­ laeng on täielikult ainult ühel elemendil ja sideme tekitab vaid erinevate laengute tõmbumine. Ioonilisuse mahtu ehk laengu jaotust molekulis kui tervikus mõõdab dipoolmoment . Mju=ed, kus e on laengu suurus ja d on ernimeliste laengukeskmete vahekaugus . Induktsioon ­ elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine mööda sigma sidemeid . Resonants ­ ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants ­ kõik p- orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants ­ areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega. Isomeeria ­ nähtus, kus sala molekulaarvalemi ja molekulmassiga molekul esineb aatomite omavahelise erineva paiknemise tõttu mitme individuaalse ainena. Seoseisomeerid ­ erineb aatomite järjestus Asendiisomeerid ­ funktsionaalsed rühmad erinevad ainult oma paigutuse poolest molekulis, süsinikskelett pole muutunud. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur : 1) trivaalsed nimetused( uurea ); 2) pooltrivaalsed nimetused( atsetoon ) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) ( etaanhape ); Vt harjutustunni vihik Brutoreaktsioonide tüübid ­ o Liitumisreaktsioon ­ kahest reagendist tekib uus aine o Elimineerimisreaktsioon - Üks reagent laguneb, andes kaks produkti . o Asendusreaktsioon ­ kaks reagenti vahetavad üksikuid osi, andes kaks uut produkti o Ümberasetusreaktsioon ­ ühe reagendi sidemete ja aatomite ümberpaigutuse tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine ­ kummalegi fragmendile jääb üks elektron , moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid( homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine) Heterolüütiline katkemine ­ keemilist sidemet moodustanud elektronpaar jääb ühe fragmendi juurde, moodustuvad katioon ja anioon . Polaarsed reaktsioonid (heterogeenne liitumine, heterolüütiline katkemine) iooniline on polaarse erijuht . Brönsted: Hape on aine, mis loovutab prootoneid Alus on aine, mis seob prootoneid pKa=-log Ka; mida väiksem pKa, seda tugevam hape hape on võimeline andma ära prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Tugev hape+tugev alus=nõrk hape+nõrk alus Lewis: Hape on aine, mis on võimeline liitma elektronpaari, st omab vaba orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi happde Metallide katioonid Vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid(BF3;FeCl3;jne) Alus on aine, mis on võimeline loovutama elektronpaari kovalentse sideme moodustamiseks. Kõik brönstedi alused Anioonid Vaba elektsonpaariga neutraalsed ühendid( ammoniaak , vesi, metanool) Vesinikside- tüüpiline lewise alus/happe vahelise toime ja dipool -dipool vahelise elektrostaatilise toime summaarne tulemus. Vesinikside mõjutab oluliselt ainete keemilisi ja füüsikalisi omadusi ja esineb kõigil ühenditel, millel on polaarne element- vesinik side või vaba elektronpaar. Alkoholide puhul tõstavad vesiniksidemed keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. Vesiniksidemed on erakordselt tähtsad rakutasandil. Elektrofiilid ja nukleofiilid ( happelisus ja aluselisus orgaanilises keemias). Elektrofiilsete ja nukleofiilsete reaktsioonide tüübid. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. Sagedamini ettetulevad elektrofiilid on prooton ja metallikatioonid.Elektrofiilid seovad elektrone teistelt aatomitelt, käituvad reaktsioonides elektonpaari aktseptoritena ja on Lewise happed . Nukleofiil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Nukleofiilide hulka kuuluvad anioonid.Nukleofiilid loovutavad elektrone teisele aatomile, käituvad reaktsioonides elektronpaari doonoritena ja on Lewise alused. Orgaanilises keemias võivad hapetena käituda alkoholid ja fenoolid . Fenoolid on tugevamad happed.Orgaanilises
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #1 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #2 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #3 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #4 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #5 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #6 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #7 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #8 Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 226 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kollane koer Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

antik profiilipilt
antik: mõisted kõik olemas (Y)
15:10 02-01-2013
katja1992 profiilipilt
katja1992: aitäh
19:53 10-10-2013


Sarnased materjalid

12
doc
Orgaaniline keemia I
32
pdf
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
12
docx
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
8
docx
Orgaanilise keemia praktikumi KT2
2
doc
Spikker orgaanilise keemia I eksami jaoks
25
doc
Orgaaniline keemia
67
docx
Orgaaniline keemia II kordamine
21
pdf
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun