Orgaaniline keemia (1)

Keskkool - Keemia - Keemia

1 HALB

Lõik failist

Kordamisküsimused üleminekueksamiks ja riigieksamiks keemias.

Mis on:

Orgaaniline aine – ehk süsinikühend. Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust.
Orgaaniline keemia – keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega)
Isomeeria – ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite – isomeerida olemasolu.

Süsivesinik – aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust.

Alkaan – süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid . (üksikside)
Alkeen – süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside.
Alküün – süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside.
Alkohol – süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH)
Aldehüüd – ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma.
Karboksüülhape – orgaaniline aine, milles on karboksüülrühm. ( hape )
Ester – karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga :
Eeter – orgaaniline ühend üldvalemiga R – O – R
Ketoon – ühend üldvalemiga :
Amiin – ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad.
Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape.
Valk –
Areen – aromaatsete ühendite üldnimetus. (sisaldab benseeni)
Fenool – hüdroksü- või polühüdroksüareenid.
Süsivesinik – aine, mis koosneb vaid süsinikust ja vesinikust.
Elektrofiilsustsenter –
Nukleofiilsustsenter –
Elektrofiil – ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter.
Nukleofiil – ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter.
Radikaal – osake, millel on paardumata elektron .
Iooniline reaktsioon –
Radikaalne reaktsioon – reaktsioon, mis toimub radikaalide osavõtul.
Hüdrogeenimine – vesiniku liitmine .
Dehüdrogeenimine – vesinik eraldub reaktsioonil.
Hüdraatimine – vee liitmine.
Dehüdraatimine – vesi eraldub reaktsioonil.
Hüdrolüüs – veega reageerides aine laguneb.
Liitumispolümerisatsioon – seisneb monomeeride järjestikuses liitumises.
Polükondensatsioonireaktsioon – kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega.
Polümeer – keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).
Hüdrofiilsus – veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
Hüdrofoobsus – veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.

Teada süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valentsolekuid orgaanilistes ainetes.

Süsinik – 4
Lämmastik – 3
Hapnik – 2
Vesinik – 1

Teada järgmiste ainete valemeid/koostist.

Looduslik gaas ehk maagaas – CH4
Bensiin –
Petrooleum –
Parafiin –
Puupiiritus –
Glütserool – CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH)
Atsetüleen – CH(kolmikside)CH
Fenool – C6H5 -OH
Aniliin – C6H5-NH2
Formaldehüüd ehk formaliin – HCHO
Atsetoon – CH3COCH3
Sipelghape – HCOOH
Äädikhape – CH3COOH
Stearhape –
Palmithape –
Olehape –
Seep –rasvhapete Na või K sool
Rasv –glütserool + 3 rasvhapet = ester
Polüeteen ehk polüetüleen – (-CH2-CH2-)n
Glükoos – C6H12O6
Tärklis –3(C6H10O5)n
Tselluloos – 3(C6H10O5)n

Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi ( harj . 3 ja 4 lk 83)

Orgaaniliste ainete liigitus ja nomenklatuur (nimede andmine ja valemite koostamine)(harj. 1 – 10 lk 93 – 96)

Oska koostada etteantud molekulivalemi järgi isomeere ja isomeere ära tunda. (harj. 1 – 8 lk 98)

Polümeerid – mõiste, saamisreaktsioonid, näited. (harj. 1 – 14 lk 101 – 104)

Oska määrata süsinuku oksüdatsiooniastet orgaanilise aine molekulis. (harj. 5 lk 108)

Aatomite vastastikmõju molekulis. (harj. 1 – 4, 6 – 9 lk 108)

molekulide vastastikmõju. (harj. 1 – 15 lk 110 – 111)

Oska liigitada ja analüüsida reaktsioonivõrrandeid nende toimumismehhanismi järgi. (harj. 1 – 25 lk 118 – 122)

Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid orgaaniliste ainete keemiliste omaduste ja saamise kohta. (harj. 1 – 33 lk 131 – 137)

Oska määrata orgaaniliste ainete lahuste keskkonda. (harj. 1 – 9 lk 125)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ellerenno Õppematerjali autor

materjal eksamiks õppimisel

alkeen alküün ester alkohol

Sarnased õppematerjalid

doc

Ainestruktuur

KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad.

Keemia

docx

Gümnaasiumi keemia mõisted

süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring))

Keemia

docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring))

Keemia

doc

Alkoholid

Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-Cl + NaOH H3C-CH2-OH + NaCl halogeenühend + alus alkohol + sool H3C-CH=O + H2 H3C-CH2-OH aldehüüd + vesinik alkohol Alkoholaat on orgaaniline aine, milles hüdroksüülrühma vesinik on asendatud metalliga, on alkoholi sool, nimetamisel kasutatakse järelliidet olaat. Näiteks: kaaliumpropanolaat H2C(KO)CH2CH3 Eeter on orgaaniline aine, milles on hapnik olekus O . Kasutatakse järelliidet eeter Omadused: väga lenduvad, lahustuvad vees vähe, olles ise headeks lahustiteks, hapnik on nukleofiil, lahustuvad vees halvemini kui alkoholid.

Keemia

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

struktuuriühenditest - elementaarlülidest 88.isomeer - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine 89.funktsionaalrühm - C, N, O või halogeene sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga 90.Alkaan - süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed 91.halogenoalkaan - alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu haligeeni aatomit. Nt freoonid 92.alkohol - orgaaniline ühend, milles hüdroksüülrühm on seotud sp3 - süsiniku aatomiga, argielus nimetatakse ka alkoholiks etanooli sisaldavaid (alkohoolseid) jooke 93.amiin - ammoniaagi derivaat, kus 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsinikradikaalidega 94.alkeen - süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside. Vähemalt kaks süsiniku aatomit on sp2 olekus. Nimetuse lõpp -een. 95.alküün - süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kolmikside

Keemia

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia

pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Orgaaniline keemia

doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisa

Keemia

Rohkem sarnaseid