Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniline keemia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

KEEMIA ARVESTUS


  • Orgaaniline keemia


    • Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid
    • Orgaanilised ühendid jagunevad:
      – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides)
      – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest )
    • Kasutatakse erinevaid valemeid
      – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem
      – Lihtsustatud struktuurvalem
      Graafiline kujutis
      Summaarne valem ehk brutovalem
      – Ruumiline kujutis
    • Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega)

  • Klassikaline ehk täielik struktuurvalem

    • Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid

  • Lihtsustatud struktuurvalem
    • Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid.
    • Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi:
      – näidatakse süsinike vahel olevad sidemed
      – ei näidata sidemeid süsinike vahel

  • Graafiline kujutis ( kiirkiri )
    • Süsinikuahel näidatakse murdjoonega, milles iga kriips kujutab kahe aatomi vahelist sidet. Vesinikuaatomeid ei märgita.

  • Summaarne valem
    • Näitab milliseid aatomeid ja kui palju on aines.

    Süsinikuahela kuju

    • Süsinikuahel võib olla
      – hargnemata
      – hargnenud
      – tsükliline



  • Alkaanid ja nende nomenklatuur


    • Alkaanid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest ning kus süsinikuaatomite vahel esinevad ainult üksiksidemed.

    Asendusrühm
    • Asendusrühm on orgaanilistes ainetes molekulide struktuuriga seotud mõiste – aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
    • Nt – alküülrühmad –CH3 , –CH2CH3 jt
      hüdroksüülrühm –OH
      aminorühm –NH2
      karboksüülrühm –COOH

    Alkaanide nimetamine:
  • leia pikim süsinikahel;
  • nummerda ahel, et sendusrühame nr oleks võimalikult väike;
  • asendusrühmade kohanr;
    kohanumber-( arvsõna )-asendusrühma nimi-tüviühend
  • Isomeeria


    • Isomeeria on nähtus, kus sama summaarset valemit omavatel ainetel on erinev struktuur.
    • Erinevast ehitusest tingitult on isomeeridel erinevad omadused.
    • Alkaanide isomeeria on tingitud süsinikuahela erinevast kujust – nn ahelaisomeeria.

    Isomeeride valemite koostamine
  • hargnemata ahel
  • peaahel 1 võrra lühem  1 kõrvalharu (erinevates kohtades)
  • peaahel 2 võrra lühem  a) kõrvalharuks 2 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül
  • peaahel 3 võrra lühem  a) kürvalharuks 3 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül ja 1 metüül c) kõrvalharuks propüül ja 1 isopropüül jne
  • Asendatud alkaanid



    Struktuuri analüüs:
  • tüviühend;
  • asendusrühmad;
  • tüviühendi süsiniku nummeradamine.
    KOHANUMBER+ASENDUSRÜHM+TÜVIÜHNED+KOHANUMBER+AINEKLASSITUNNUS
    nt. 2,4-dimetüülpentaan-1-ool
  • Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud


  • Vasakule Paremale
    Orgaaniline keemia konspekt #1 Orgaaniline keemia konspekt #2 Orgaaniline keemia konspekt #3 Orgaaniline keemia konspekt #4 Orgaaniline keemia konspekt #5 Orgaaniline keemia konspekt #6 Orgaaniline keemia konspekt #7 Orgaaniline keemia konspekt #8 Orgaaniline keemia konspekt #9 Orgaaniline keemia konspekt #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 318517 Õppematerjali autor
    Keemia konspekt.
    1. Orgaaniline keemia
    • Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid
    • Orgaanilised ühendid jagunevad:
    – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides)
    – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest)

    • Kasutatakse erinevaid valemeid
    – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem
    – Lihtsustatud struktuurvalem
    – Graafiline kujutis
    – Summaarne valem ehk brutovalem
    – Ruumiline kujutis
    • Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    22
    pdf

    Orgaanilise keemia nomenklatuur

    Orgaanilise keemia nomenklatuur I Valemid ja struktuurivalemid: Aine keemilist koostist kirjeldatakse valemi abil. Orgaanilises keemias on mitut liiki valemeid: 1) summaarne valem näitab kui palju ja milliseid aatomeid on molekulis (summaarne aatomite arv) (näiteks: C2H6O) 2) struktuurivalem kirjeldab molekuli ehitust: a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud M

    Orgaaniline keemia
    thumbnail
    15
    doc

    Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

    Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:.....................................................................

    Keemia
    thumbnail
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    thumbnail
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    thumbnail
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    thumbnail
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia konspekt

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Orgaaniline keemia
    thumbnail
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp

    Analüütiline keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun