Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele
TÖÖLEHT 2. KLASSILE ORAV Oled kindlasti kohanud puult puule hüppavat väikest koheva sabaga loomakest, kuid missuguse loom see orav meil ikkagi on? Õpime teda lähemalt tundma! Trüki sisse järgnev Internetiaadress. Lehe avanedes keri teksti allapoole ,,O" täheni ja leia vasakult sõna ,,orav". Vajuta antud sõna peale ja tutvu leheküljel oleva orava tekstiga. Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ....................... lähikonnas. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud ............................ karvadega. Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga ...................................... ja ......................... Oravad on ........................ eluviisiga
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad. Orava pesa asub puuõõnes. Oraval sünnib keskmiselt 4 poega ja nad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Oravat võib kohata metsas, linnaparkides ja aedades.
Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid.
ORAV Referaat Sisukord 1. Orava tutvustus................................................................................... lk. 3 2. Eluviis ja käpajäljed............................................................................ lk. 4 3. Toitumine............................................................................................ lk. 5 4. Paljunemine......................................................................................... lk.6 Orava tutvustus
kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest
...................8 Lendorava kaitse...................................................................................................................................9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja selline kasukas peidab teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile vastu tulema, siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära
väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Orav-Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g.Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada
Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni Vars 25 cm. Pungad sageli rohekad, harvem punakad, servas ripsmeliste karvadega, veidi lapikud. Maa-alune osa Juurestik on hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Paljuneb peamiselt seemnetega, mille levikule aitavad kaasa pähkleid talveks varuvad Paljunemine loomad. Uueneb ka vegetatiivselt kännuvõsust, juurevõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Võimalik paljundada ka pistokstest. Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Tavaline kogu Eestis, enam Lääne- ja Põhja-Eestis. Kasvab põõsarindes ja alumises puurindes sega- ja lehtmetsas ja kaldavõsastikus ning raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab Kasvukoht hästi ka raiesmikel. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva
röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on
Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas. Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast. Loomad Euroopa punane orav Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades. Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad. Punasel oraval on kohev saba, mis aitab hoida tasakaalu ronides. Orav on umbes 36cm pikk, kaasaarvatud saba. Neil on punakaspruun, punane ning pruunikas karvastik. Enamusel on valge karv rinnal
ILVESE POJAD JÕUD ÜLE KÄIB. METSKITS METSKITS ON SIHVAKA KEHA, PEENTE JALGADE JA SALEDA KEHAGA. SABA ÜMBRITSEB VALGE ALA, MIDA NIMETATAKSE SABAPEEGLIKS. ISASLOOMAD KANNAVAD SUURE OSA AASTAST SARVI. ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES. METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL.
ILVESE POJAD JÕUD ÜLE KÄIB. METSKITS METSKITS ON SIHVAKA KEHA, PEENTE JALGADE JA SALEDA KEHAGA. SABA ÜMBRITSEB VALGE ALA, MIDA NIMETATAKSE SABAPEEGLIKS. ISASLOOMAD KANNAVAD SUURE OSA AASTAST SARVI. ELAB METSASERVADES JA METSATUKKADES. METSKITS METSKITS ON TAIMETOIDULINE, TOITUB ROHTTAIMEDEST NING PUUDE JA PÕÕSASTE OKSTEST JA VÕRSETEST. MAI LÕPUS SÜNNIVAD KITSEL 1...3 TALLE. TEMA PEAMISED VAENLASED ON HUNDID, METSKITSE TALL ILVESED JA HULKUVAD KOERAD. METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL.
sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esimest kuud toitub ta vaid emapiimast ja pesast välja ei tule.Sigima hakkab ta tavaliselt aastavanuselt. Orava pesa Orava pesa asub metsas enamasti kuuseokste vahel
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel........................................................................................................................................5 .........
Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka kahkja riisikaga, mille kübar on väga rohekas ja limane. Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks. 4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned
Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus .........................................
13.Kuidas on üraskid seotud puudega? 13.Nad leiavad puude eri osadest toitu ja varjepaiku. 14.Millele reageerivad jänesekapsa lehed? 14.Valgusele, temperatuurile ja niiskusele. 15.Mis on nende laanemetsa tüüpiliste rohttaimede nimetused? 15.Laanelill ja leseleht. 16.Mis on selle laanemetsa tüüpilise sambla nimetus? 16.Laanik. 17.Mida kuklased söövad? 17.Taimede seemneid, lehetäide nestet, kahjurputukaid 30 m ulatuses kuhilpesast. 18.Kes ohustavad metsakuklasi? 18.Linnud roherähn, imetajad metssiga. 19.Kuidas käbilind pesitseb? 19.Ta pesitseb ainsana kevadtalvel, kui käbid on küpseks saanud, kuid seemned pole välja pudenenud. Pesa teeb kuuse otsa oksaraagudest ja vooderdab. 20.Kes on see pesakastis või puuõõnsuses pesitsev putuktoiduline metsalind? 20.Must-kärbsenäpp. 21.Kes on see meie kõige väiksem, umbes 5 g kaaluv metsalind? 21.Pöialpoiss. 22.Mida orav sööb? 22.Kuuse- ja männiseemned, marjad, pähklid, tõrud, seened, linnumunad ja pojad. 23
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafia
auku. Minu poolt kokku pandud hariva matka eesmärgiks on tutvustada matkajatele eeskätt loomadejälgi ja liikumist metsaradadel. Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed". Imetajate jäljed Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi. Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast. Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul. Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad. Kiiresti ja pikalt liikuvate loomade jalad on pikad ja puudutavad maad väikese pinnaga. See avaldub ju ka meie puhul. Kui me kõnnime, toetume maapinnale täistallaga, kui aga jookseme, siis vaid päkaga.
Lendorav Koostaja: XXXX XXXX Pärnu XXXX Põhikool 6B Juhendaja: XXXX XXXX Välimus Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd (lennus). Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Elavad nad tavaliselt 5...6 aasta vanuseks. Lendamisest Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud, kanakullid jne. Elupaik, toitumine Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Kirde-Euroopas ,Sise-, I
vatsake. Ühte kotta tuleb suure, teise väikese vereringe veri. Veri liigub kehaveresoontes otse südamest ja seepärast voolab see kehas kiiremini kui kaladel. Kuna kahepaiksete ja roomajade kopsud on vähe arenenud ja kehas voolab segaveri, saavad nende keharakud vähe hapnikku. Seepärast on ka nende ainevahetus aeglane ja loom ei suuda toota palju soojust, et hoida kehatemperatuur püsivana. (vt joonis õp lk 110 ja lk 121) LINNUD JA IMETAJAD - süda on neljaosaline. Koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Kuna vatsakesed on vaheseinaga eraldatud, siis hapnikurikas ja hapnikuvaene veri südames ei segune. Seepärast saab lindude ja imetajate keha hapnikurikkamat verd kui kahepaiksetel ja roomajatel. Nende rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Nad saavad toota palju soojust ja hoida kehatemperatuuri püsivana. (vt õp lk 138 ja lk 160) 3. Miks on hea, kui keha on soe? Kõigusoojased
TALLINNA TEENINDUSKOOL Seemned ja pähklid pagaritööstuses Iseseisevtöö Tallinn 2010 2 Sisukord Kreeka pähkel............................................................................................................................ 4 India pähkel............................................................................................................................... 5 Maapähkel..................................................................................................................................5 Mandel........................................................................................................................................6 Parapähkel................................................................................................................................. 6 Pistaatsiapähkel......................................................................................................................... 7 Kooko
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine. Kõr
Pähklinäpp Muscardinu s avellanarius L. Iseloomulikud tunnused 1. Varjulise eluviisiga 2. Kohev saba 3. Kõht heledam kui selg 4. Esijäsemetel on 4 ja tagajäsemetel 5 varvast Levik ja arvukus Eestis väga haruldane loom Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. Seos inimesega Otsest seost inimesega tal puudub vähese arvukuse tõttu. Midagi huvitavat Pähklinäpp sõltub tugevasti sarap
TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas on neile ka raske vastu saada ehk
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha. Pähklites l
kuna talurahvas on paljudes kohtades ei taha rebaseid jahtida, lootes, et nad hävitavad viljasaaki ohustavaid rohutirtse ja hiiri. Looduses valivad rebased mitmekesise taimkattega elupaiku (Eestis Rebane elutseb kuni 1800 m, Tiibetis kuni 4000 m kõrgusel. Rebase toitumine Rebane on nii taime kui ka loomatoiduline. Ta ohvriks langevad enamasti närilised, jäneselised ja teised väikese ja keskmise suurusega selgroogsed (ka oravad, okassead, teod, vihmaussid ja 5 putukad rohutirtsud, põrnikad, kilgud). Rebane sööb ka parte, kanalisi ja laululinde ja nende mune. Vähesel määral sööb taimset toitu nagu puuviljad, marjad (eriti murakad), rohi, pähklid ning terad (tavaliselt mais ja nisu). Selgroogseid sööb rebane tavaliselt talvel, kui muu toidu hankimisega esineb raskusi. Näljaga sööb ta ka loomade jäänuseid. Linna sotsib rebane toitu
haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Vastsündinud kaaluvad 7…10 g ning on paljad ja pimedad. Esimesel elukuul toimub areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2…3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Keskmine eluiga on
.......... 4 Eesti näriliste toitumine....................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid: ..........................................................................................................6 2 Sissejuhatus Kes on närilised? Närilised on imetajad. Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad, koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suurest minera
16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged. Talvel on ta üleni või osaliselt valge(v.a must sabaots). Isane on emasest suurem. Sügisene karvavahetus algab kõhult, kust levib edasi külgedele ja seljale ning seejärel üle kogu keha, lõpuks pea. Kevadine karvavahetus algab peast, laieneb üle keha ja lõpuks kõhu. (Euroopa Imetajad, Eesti entsüklopeedia kirjastus). Leviala Selle looma leviala ulatub Püreneedest, Alpidest ja Iirimaast üle kogu Euroopa ning teda leidub ka Gröönimaal. Eestis esineb nii mandril kui ka saartel , kuid pole kuigi arvukas. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, jõelamme, põlde jms. (Loomade elu 7. köide Imetajad ) Toitumine Ta püüab kõikvõimalikke närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka
Võsu Kool LENDORAV Referaat Juhendaja: Ly Ammussaar Koostaja: Marit Nõmme 6. klass Võsu 2015 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Lendorava välimus.................................................................................................. 4 2.Leviala ja arvukus.................................................................................................... 6 3.Eluviis...................................................................................................................... 7 4.Toitumine................................................................................................................. 8 5.Pojad ja pesitsemine......................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
