Oracle: SQL ja PLSQL 01 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

txt

14_yl

lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sq

Oracle programmeerimiskeeled sql ja plsql

81

doc

Andmebaaside programmeerimine

..................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA.....................................

Andmebaaside projekteerimine

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

 andmebaasi serverit  klientprogrammi andmebaaside päringuteks  programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur

Informaatika

575

docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika

56

doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne. SQL on pärit IBM-st 70-ndate keskel loodud relatsioonilise andmebaasi prototüübist System R. Originaalne SQL keel (SEQUEL2 - Structured English Query Language 2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) SQL standardi esimene versioon 1992 - ISO SQL standardi esimene suurem täiendus. Seda nimetatakse ka SQL2 ja SQL-92 1999 - ISO SQL standardi uus versioon. Seda nimetatakse SQL99 või SQL3. Järgmine versioon ­ SQL:2003 BNF (Bacus Naur Format) - kasutatakse SQL lausete süntaksi üleskirjutamiseks Suured tähed: reserveeritud sõnad

Andmebaasid I

134

pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme

Allika?petus

212

docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine

57

doc

Microsoft access

LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................

Andmebaasid

Kommentaarid (0)