100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 41 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piirn
Õppematerjali autor
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2
kahe tugeva talaga. Piisava jäikuse tagamiseks on need talad ühendatud põiktaladega piimidega. Otsaraamide ülemised osad on samuti ühendatud taladega, kuid need talad on väiksema tugevusega ja kergemad kui alumised talad. Konteineri koormuse peamisteks kandjateks on nurkade püsttalad. Nurkades keevitatakse talad spetsiaalse talade ühenduselemendi fitingu külge. Ülemiste fitingute nurkade avad on ette nähtud konteineri haakimiseks automaathaaratsiga või muude haaratsitega. Neid fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seepärast on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal ülemiste fitingute ülemisest tasandist. Konteineri karkass kaetakse lainelise lehtterasega paksusega kuni 3 mm. Konteineri põrand valmistatakse 35 mm paksustest täispunnlaudadest, mis kinnitatakse põhjapiimide külge
tähega fii (φ) nimetatakse meridiaani kaart ekvaatorist antud koha meridiaanini. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0°-90°. ekvaatoril laiuskraad on 0°,pooluse 90°. Geograafiliseks pikkuseks mida tähistatakse kreeka tähega lamda (λ), nimetatakse ekvaatori kaart algmeridiaani ja antud koha meridiaani vahel. Pikkust loetakse alg(Greewhich´i) meridiaanistida ja lääne pole 0-180°. Teades mingi punkti geograafilist laiust ja pikkust, võime ta kaardile kanda või leida asukoha kaardil. Kahe punkti laiuste vaheks (Δ φ ) või LV maakeral nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist lühimat meridiaani kaart. Laiuste vahe koos nimetusega määratakse valemiga LV =φ2- φ1 Ühel, põhja- või lõunapoolkeralasuva kahe erineva punkti laiuste vahe määramiseks, juhul kui teise punkti laius on suurem esimese punkti laiusest,
tähega fii (φ) nimetatakse meridiaani kaart ekvaatorist antud koha meridiaanini. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0°-90°. ekvaatoril laiuskraad on 0°,pooluse 90°. Geograafiliseks pikkuseks mida tähistatakse kreeka tähega lamda (λ), nimetatakse ekvaatori kaart algmeridiaani ja antud koha meridiaani vahel. Pikkust loetakse alg(Greewhich´i) meridiaanistida ja lääne pole 0-180°. Teades mingi punkti geograafilist laiust ja pikkust, võime ta kaardile kanda või leida asukoha kaardil. Kahe punkti laiuste vaheks (Δ φ ) või LV maakeral nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist lühimat meridiaani kaart. Laiuste vahe koos nimetusega määratakse valemiga LV =φ2- φ1 Ühel, põhja- või lõunapoolkeralasuva kahe erineva punkti laiuste vahe määramiseks, juhul kui teise punkti laius on suurem esimese punkti laiusest,
tähega fii (φ) nimetatakse meridiaani kaart ekvaatorist antud koha meridiaanini. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0°-90°. ekvaatoril laiuskraad on 0°,pooluse 90°. Geograafiliseks pikkuseks mida tähistatakse kreeka tähega lamda (λ), nimetatakse ekvaatori kaart algmeridiaani ja antud koha meridiaani vahel. Pikkust loetakse alg(Greewhich´i) meridiaanistida ja lääne pole 0-180°. Teades mingi punkti geograafilist laiust ja pikkust, võime ta kaardile kanda või leida asukoha kaardil. Kahe punkti laiuste vaheks (Δ φ ) või LV maakeral nimetatakse nende punktide paralleelide vahelist lühimat meridiaani kaart. Laiuste vahe koos nimetusega määratakse valemiga LV =φ2- φ1 Ühel, põhja- või lõunapoolkeralasuva kahe erineva punkti laiuste vahe määramiseks, juhul kui teise punkti laius on suurem esimese punkti laiusest,
jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud; last paigutatakse laevapere hoolika järelvalve all, mis peab tagama merekindla stoovimise, usaldusväärse kinnituse, laeva õige trimmi, nõuetekohase püstuvuse, üldise ja kohaliku tugevuse; vaadatakse üle luugiseade, tagatakse kindel luukide sulgemine ja hermeetilisus;
puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega
puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid