Optika ja Mehaanika (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine ­ valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari ­ piirkond, kuh

Füüsika

9

doc

Füüsika kordamine 8.klass

toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE ­ füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA ­ füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS ­ keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR ­ valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste. *Ühetaolises (homogeenses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 8. Miks näeme kehi? ME NÄEME KEHI, kui nendelt tulev valgus satub silma

Füüsika

4

docx

Kokkuvõte füüsikast

Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Nägemise parandamiseks kasutatakse kumerläätsedega prille. 2. Mehaanika · Mõõtmine Aine tiheduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. · Mehaaniline liikumine Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööde liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.

Füüsika

8

pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks

Füüsika

4

doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

* Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. * Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. * Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. * Lihtmehhanismidega töötades võidetakse töös, kuid kaotatakse teepikkuses. (Kang, pöör, kaldpind, hammasratasülekanne) * Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. * Energia jäävuse seadus on mehaanika kuldreegel. * Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. * Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust. * Kasulik töö on töö, mida tehakse lihtmehhanismita. * Kogutöö on töö, mida tehakse lihtmehhanismiga. * Kasuliku töö ja kogutöö suhe on kasutegur. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö

Füüsika

4

doc

Mõisted

Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub. 11.Millal paistab keha värvilisena? Valge valgus on liitvalgus

Füüsika

5

doc

Füüsika eksami küsimused ja vastused

21. KÜSIMUS: Mehhaanilise energia: Kineetiline ja potentsiaalne. (lk 134-137) VASTUS: Potensiaalne energia ­ energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Kineetiline energia ­ energia, mida keha omab liikumise tõttu. 22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139) VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel: pöör, kaldpind (lk 140-141) VASTUS: Mehaanika kuldreegel - ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Pöör - Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest. 24. KÜSIMUS: Kasuteguri defnitsioon, valem ja ühik. (lk 142 -143) VASTUS: Kasutegur ­ kasuliku töö ja kogutöö suhe.

Füüsika

18

docx

Põhikooli Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)