..emj... emn eij tulemus; eij = e (ai Sj) Alternatiiv kõigi otsustaja käsutuses olevate vahendite (ressursside) ja tema mõju all kujunevate tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisund otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Otsuste väljatöötamise lähenemisviisid. Struktuurne lähenemisviis Struktuurset lähenemist kasutatakse laialdaselt majanduses, nt kulude struktuuri tundmaõppimisel. Selline lähenemine on ka juhtimises, ehkki harva, ja seda keerukuse tõttu. Nähtusi vaadeldakse koostoimes, süsteemina. Määratakse nähtuste prioriteetsus. Rakendades juhtimises struktuurset lähenemist, määrame kasutatavate tegurite, meetodite, põhimõtete ja teiste juhtimisinstrumentide omavahelised prioriteedid, osakaalud, et suurendada ressursside jaotamise põhjendatust.
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
Kui selle osakaal 30-40% siis analüüs ei õigustanud end. 2.6. Funktsionaalne kuluanalüüs Staadium Peamised lahendatavad küsimused Infostaadium 1. Missugune toode on ja mis on tema otstarve? 2. Kui kõrge on toote omahind? 3. Mitmest sõlmest (detailist) toode koosneb? 4. Missugune on toote nõudlus? a) praegu b) tulevikus Otsingustaadium 1. Missugune funktsioon on tootel peamine? 2. Missugused teised tooted võivad täita sama otstarvet? 3. Kui suured on nende toodete tootmiskulud? Analüüsistaadium 1. Toote funktsioonide ja kulude võrdlev analüüs ning hindamine 2
seadmete seadistamist ja häälestamist, avastada ja hinnata toodangu kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Millised tunnused iseloomustavad projekte ? Uudsus (unikaalsus) / ühekordsus – tavaliselt on projekt ühekordne tegevus täpselt määratletud soovitava olukorra saavutamiseks •Ajaline piiritletus – projektil on kindlaks määratud alguse ja lõpetamise aeg. •Interdistsiplinaarsus – ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest Keerukas plaanimine ja juhtimine – samasuguste algtingimustega ülesandeid ei ole varem esinenud, projekti juhtimisel tuleb teha kiireid, selgeid ja ühemõttelisi otsuseid •Riskirohkus – riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja komplekssusest; projektiga kaasnevad näit. tähtajalised, rahalised või personali riskid. •Konfliktsus – kuna projektiga kaasnevad muudatused arusaamades, siis konfliktide tekkimine ei ole välistatud
tarbijale veetava kauba kogus Cij-kaubaühiku veokulu i- bj j-nda tarbija tellimus n tarbijate arv ndast laost j-ndale tarbijale Transpordiül on kinnisel kujul, kui ladude pakkumine ja tarbijate vajadused on tasakaalus. Kui on lahtisel kujul, siis pakkumine ja nõudmine ei ole tasakaalus. 1) Pakkumine suurem kui nõudmine- tuua sisse nn fiktiivne tarbija ülejääva kaubavajadusega (kogus, mis jääb lattu seisma, M- kauba ühiku hoiukulud laos) 2) Nõudlus suurem kui pakkumine- tuua sisse fiktiivne ladu (tellimuse osa, mis jääb täitmata, M-kompensatsioon tellimuse täitmata jätmise eest) Transporditabelit nim baasitabeliks, kui temast on välja eraldatud nn baas m+n-1 ruutu, mida nim baasiruutudeks (kui ühendada joontega, siis ei teki trükleid. Baasiruutude muutujad (veosed) on baasimuutujad, ülejäänud on vabad muutujad. Transpordiülesande lahendamiseks on vajalik sooritada järgmised sammud: 1
- prognoositulemuste analtitis - verifitseerimismeetodi(te) valik - prognoosi(de) vea, usaldatavuse ja pohjendatuse hind amine 7. Prognoosi (variandi) valik voi korrigeerimine. Prognooside stintees - prognoosi( de) tapsustamine ehk korrigeerimine - sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine - prognooside tihendamine (stinteesimine) Lineaarplaanimine - graafiline meetod - samakasumij oone meetod - ekstreemumpunkti meetod - simpleksmeetod - duaalhinnangud Mittelineaarne plaanimine Diinaamiline planeerimine Stohhastiline planeerimine Vorkplaneerimine Varude juhtimine Manguteooria Kvaliteedi kontroII Kvaliteedi tagamine TervikIik kvaliteedikontroII TervikIik kvaliteedijuhtimine (quality control) (quality assuranse) (total quality control) (total quality management)
On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi erinevad süsteemid ja tugisüsteemid teevad omavahel koostööd ja kuidas me üksteist tunneme. Oluline on näiteks see, et tootmis- ja teenindusprotsess annaks toote arendusele tagasisidet, mida saab teha ja mida ei saa jne. TTK funktsiooni ja turunduse seosed: turundusse tuleb protsessi nõudlus ja tagasiside on operatsiooni võimalused ja piirangud, et mida saab ja mida ei saa. Kolm põhifunktsiooni peavad olema hästi tihedalt seotud. Veel on neli tugisüsteemi (Infotehnoloogia, inimressurss, raamatupidamine ja finants, mehaanika). Mida paremini tunneme enda protsesse, seda paremaid infotehnoloogilisi lahendusi suudame pakkuda. Infotehnoloogiliste lahenduste ülesanne on see, et nad
on lineaarne või Nende eelduste kehtimist tuleb kontrollida! mittelineaarne? Selleks on mitmesugused testid. Nullhüpotees ja sisukas hüpotees Statistiline kriteerium ja teststatistik · Nullhüpotees: miski võrdub millegagi (erinevus on null) kogumi keskväärtus = 0 kogumi A keskväärtus = kogumi B keskväärtus · Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi mudeli parameeter = 0 leidmiseks kasutatakse teststatistikut.
Täitmisaegade lühendamine, varude minimeerimine, kiirem reageerimine klientide nõudmistele: Täppisajastamisega (just in time- JIT) tootmine/tarned- täppisajastamise puhul tuuakse materjalid kohale siis, kui vaja, vähendades tootmis- või kaubandusettevõtte laovarusid. Sellise praktikaga kaasnevad sageli tarnijate väiksemad, kuid sagedamini lähetavad saadetised. JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja jaotusüsteemis. Selles süsteemis viiakse nõudlus ja pakkumine vastavusse sel teel, et soovitud kaubaartiklid saabuvad vajalikus koguses ja ajal, mil neid läheb tarvis, mitte varem ega hiljem. JIT kasutus laovarude juhtimise ja kontrolli süsteemis aitab vähendada laovarusid. JIT süsteem on kavandatud selleks, et ohjata tellimuse täitmise aega ja elimineerida raiskamine. JIT paneb suure rõhu lühikesele, sobivale läbimisajale. 5 põhielementi, mis toetavad kanban- ja JIT konspetsiooni: Nullile lähenevad laovarud
prognoosis, mida edaspidi kõik osakonnad kasutama hakkavad. Prognoosi koostaja esitleb koosolekul ka prognoosi koostamise eeldusi b. Müügi ja tootmise tervikplaneerimine- tootekategooriate keskne. Protsess, mis keskendub kliendinõudluse analüüsile ja prognoosimisele, mille põhjal joondatakse igapäevased tegevused ettevõtte tootmis-, tarneahela-, finants-, ostu- ja teistes osakondades. c. Koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täiendamine- tarneahela- keskne. Kontseptsioon, mis on suunatud integratsiooni suurendamisele tarneahelas ühiste tegevuste toetamise ja kaasaaitamise kaudu. CPFR püüab saavutada ühist varude juhtimist läbi tarneahela liikuvate toodete ühise jälgimise ja asendamise (jagatud infol (Collaborative Information Sharing) põhineva koostöösüsteemi) kaudu. See võimaldab pidevat varude ja tarnevajaduste ajakohastamist, mis
saabunud kõnealgatusnõuetest. regulaarsus antud vaatlushetkel rohkem kui ühe sündmuse esinemise tõenäosus on null. 14. Little' teoreem. Seostab omavahel teenindussüsteemi parameetreid. L=*W , kus L keskmine aktiivsete klientide arv süsteemis, klientide saabumise keskmine sagedus, W keskmine teeninduskestus. Teoreem järeldab, et: järjekorra keskmine pikkus on võrdeline kõnealgatusnõuete sageduse ja keskmise ooteaja korrutisega. ühendatud sideliikluse intensiivsus võrdub kõnealgatusnõuete sageduse ja kõne keskmise kestuse korrutisega. 15. Poissoni protsess ja jaotusseadus; Poissoni protsessi omadused. Poissoni protsess juhuslik protsess, mille sündmuste arvu esinemise tõenäosus fikseeritud ajaintervalli kestel allub Poissoni jaotusseadusele.
spetsmeetodid plaanimisel · toodang kordumatu: individuaalne ettevalmistamine, ebarütmilisus * toodete suurus: brigaadiline töökorraldus, tehnoloogia mitmevariandilisus · kavandamise ajal omanik olemas : marketingi spetsiifika 3 EHITUSJUHIL ON VAJALIK TEHNILINE ETTEVALMISTUS ( HARIDUS ) PROJEKT : ALGUS JA LÕPP, EEMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE HINDAMISE KRITEERIUM, KEERUKAS TEGEVUSTE KOMPLEKS, MIS VAJAB PLAANIMIST EHITUS ON PROJEKT PROJEKT KUI KAVAND EHK PROJEKTDOKUMENDID EHITUSPROJEKTI ELUTSÜKLI FAASID - JOONIS 1.1 ÜHE EHITISE RAJAMISEL KÄSITLETAKSE ( JUHITAKSE ) MITMEID ERINEVAID PROJEKTE OLENEVALT FAASIST VÕI SUBJEKTIST TOOTE JA PROJEKTI ERINEVUS TOOTE JA PROJEKTI ELUTSÜKLI ERINEVUS. PROJEKT LÕPEB PROJEKTIJUHTIMISE MEESKONNA LAIALISAATMISEGA TENDENTSID: · FAASIDE AJALINE ÜHILDAMINE ( EHITUSKESTUSE
nomenklatuuri laiendamisega ning jaotusvõrgu laiendamisega ja maksimaalse täitmisega, et garanteerida toodete kättesaadavust 100%. · Transport enamasti suurte partiidena, soov täita kõik kliendi laod, et tekiks "kohustus" müüa · Tulemus: sageli nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid tõmbav põhimõte (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) läbimisaja lõhe Läbimisaeg aeg, mis on vaja tarneahela läbimiseks juhul kui puudub valmistoode laost või vajalikud tootmiskomponendid tootmissisendiks
1. Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökonomeetriliste mudelite abil saab analüüsida erinevate majanduspoliitiliste otsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosida vastavate maj. näitajate kujunemist tulevikus. Teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame, nim. ökonomeetriliseks mudeliks. Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul algebralistest võrranditest või/ja võrrandisüsteemidest, mille lahendamiseks kasut. matemaatilisi ja statistilisi lähenemisviise ja meetodeid. Ökonomeetrilise mudeli põhikomponendid: 1)modelleeritavad näitajad on sõltuvad e. endogeensed muutujad (Y); 2)modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad on eksogeensed e. sõltumatud muutujad (X); 3)juhuslik komponent; 4)matem. ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudelite parameetrid. 2. Klassikaline regressioonanalüüs. Regressioonivõrrand. Seose tiheduse näitajad. Klassikaline regressioonanalüüs
Küsimus 1 Rahaväärtus tulevikus ei ole sama, mis praegu. Selleks, et arvutada kui palju oleks tulevikus saadud summa väärt praegu arvutatakse Vali üks: a. Projekti ajaldatud puhasmaksumus (Net Present Valus) b. Projektiinvesteeringu kasuminorm (Internal Rate of Return) c. Investeeringu tootlikkus (Return of Investment) d. Ei ole nimetatud e. Omakapitali tootlikkus (Return on Equity) Küsimus 2 Tegevuse "Projekti identifitseerimine ja valik" eesmärk on Vali üks: a. Valida projektijuht b. Valida algatamiseks sobivad projektid c. Valida projektid, mis pakuvad huvi projektimeeskonnale d. Valida organisatsioonile vajalikud projektid e. Valida inimesed, kes sobivad projektimeeskonda Küsimus 3 Süsteemi arenduse elutsükli esimene faas on süsteemi planeerimine ja valik. Missugused tegevused on seotud selle esimese faasiga? Vali üks või enam: a. Nõuete kindlakstegemine b. Süsteemi teostus ja kasutamine c. Insüsteemi disaini tegemine d
T 27. Mis on korrelogramm? Korrelatsiooni iseloomustab korrelogramm, korrelogrammilt näeme, kuidas autokorrelatsiooni väärtus sõltub vaatlusi eraldavast ajaühikust. Korrelogramm on graafik, millel on kujutatud aegrea liikmete autokorrelatsioonikordajad. Ehk siis see on graafik, mis näitab kui palju on liikmete väärtus korreleeritud sama liikme eelmiste perioodide väärtustega. 28. Mida näitab Durbin-Watsoni kriteeriumi suur väärtus? Durbin-Watsoni kriteerium arvutatakse valemiga n ¦ H H i 1 2 i i 2 DW n ¦H i 1 i 2 Valemist on näha, et autokorrelatsiooni olemasolu korral on kriteeriumi väärtus väike. Durbin-Watsoni statistikut kasutatakse 1
Süsteemide hierarhiline klassifikatsioon: 1 deterministlikud süsteemid 2 tõenäosuslikud süsteemid 3 määramatud süsteemid: 3.1 määramatud deterministlikud süsteemid 3.2 määramatud tõenäosuslikud süsteemid 4 ebamäärased süsteemid 4.1 ebamäärased determinisltikud süsteemid 4.2 ebamäärased tõenäosuslikud süsteemid 5. Keerulised süsteemid. Süsteemanalüüs. Probleemide vaatlemine süsteemidena. Süsteemne lähenemisviis. Süsteemanalüüsi eesmärgiks on probleemide õige püstitamine, analüüs ja nende optimaalne lahendamine, süsteemide efektiivsuse analüüs ning efektiivsete süsteemide süntees. Süsteemanalüüs on kunst anda halbu vastuseid nendele küsimustele, millele muul moel antakse veelgi halvemaid vastuseid. Selle aluseks on süsteemne lähenemisviis, mille all mõeldakse keerukate süsteemi kompleksse analüüsi metoodikat. Probleemide lahendamise üldine skeem:
teksti analüüsi ja muutmise võimalused · Eelised: vigade arvu prognoos 10. Testimine programmi teksti põhjal, adekvaatsuse (katvuse) kriteeriumid, nende võimsuse suhe. Antud programm, pakkuda testid. Kokkuvõte lauseadekvaatsuse kriteeriumist · Idee: kõik programmi osad on töötanud · Eeltingimused: programmi tekst on olemas, selle analüüs · Eelised: programmi on süstemaatiliselt katsetatud. Vähe teste. Selge idee · Puudused: mitte eriti tugev kriteerium. Ei anna andmete teste. Ei leia puuduvaid harusid. · Programmi teksti pole alati olemas. Mitte alati saavutatav · Tulemused: testikomplekt, mis katab programmi · Suhe teistesse: kasutada koos teiste meetoditega · Vahendid: on olemas vahendid, mis aitavad leida lauseadekvaatset testikomplekti Lauseadekvaatsuse puhul läbitakse kõik laused, kuid harud, milles lauseid pole, jäetakse läbimata
Ökonomeetria kontrollküsimused. 1.Ökonomeetrilise mudeli mõiste. Ökononomeetriliste mudelite abil on võimalik analüüsida erinevate majanduspoliitilisteotsuste mõju majanduslikele protsessidele või prognoosi vastavate majandusnäitajate kujunemist tulevikus. Ökonomeetriliste probleemide lahendamiseks hangitavad arvandmed jagunevad kahte liiki: läbilõikeandmed , mis kujutavad endast valimit erinevate majandusüksuste(ettevõtete, talude, maakondade jne.) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus.
Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Anastassija Ignatjeva DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2009 Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 2 SISUKORD 1. Delfi meetod.......................................................................................................................3 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus..................................................................................3 1.2. Kiirendatud delfitehnika..............................................................................................9 1.3. Delfi meetodi kasutamine suuremates riikides.........................
seosest tulud miinus kulud. = - = - () kus q - tegevuse maht (tootmismaht). Kasumifunktsiooni asemel kasutatakse mõnikord ka terminit puhastulufunktsioon. Näide 2-6 Kasumifunktsiooni leidmine Olgu meil leitud firma kulufunktsioon () = 40 + 1500 ja tulufunktsioon () = 55. Kasum on tulude ja kulude vahe: () = () - () = 55 - (40 + 1500) = - . 2.3.4 Nõudlusfunktsioon Toote nõudlus (demand) ja toote hind on omavahel seotud nõudlusfunktsiooniga. Normaalse nõudluse korral nõutav kogus suureneb hinna kahanemisel, järelikult nõudlusfunktsioon on kahanev funktsioon. Majandusmudelite uurimisel eeldatakse tihti, et nõudlusfunktsioon (ja ka pakkumisfunktsioon) on lineaarsed. 9 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Hind p
ABC analüüs · Põhimõte on klientide eristamisel · Alati on mingid kliendid ettevõttele kasulikumad kui teised (kasum, müügikäive, müügi kasv jne) · Aluseks on Pareto 80:20 reegel · Väiksem osa tööd, põhjusi, sisendeid annab suurema osa tulu, tagajärgi või väljundeid · 20% klientidest annab 80% käibest · Eesmägiks on jaotada uuritav valdkond rühmadeks, millele igaühele kohaldatakse erinev lähenemisviis · A-rühm: suurkliendid · B-rühm: keskmised kliendid · C-rühm: väikesed kleinid · Kuna A rühm on kõige kasumlikum, siis neid koheldakse ka vastavalt · On erinevaid ABC mudeli edasiarendusi maatrikskujul Klienditeeninduse audit · Klienditeeninduse auditiga hinnatakse osutatava ettevõtte klienditeeninduse taset · Eesmärgiks on: o Kriitilise tähtsusega klienditeeninduse komponentide väljaselgitamine
vähendamine, hoides samas tootmisprotsessis piisavalt materjalivaru. MRP põhimõte lähtub eeldusest, et kui on teada, millist lõpptoodet toota, siis on ka teada, kui palju on tarvis selle lõpptoote tootmiseks materjale ja komponente. MRP-II- (Tootmisressursside planeerimine) näol tegemist tagasisisendatud süsteemiga, mis võimaldab erinevate plaanimismoodulite tegevusplaanide automaatset kohandamist juhtudel, kui tegevusjadas järgneva mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Keskne tootmiskava- MRP süsteemi põhilsisend on keskne tootmiskava. See on põhimõtteliselt nimekiri kõikidest lõpptoodetest ja –teenustest, mida ettevõte peab teatud ajavahemikul tootma/tarnima koos vajalike tootmismahtude ja tähtaegadega, millal
madal, on ostja üldjuhul nõus rohkem ostma. 3. Hinnameetodi valimine Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15 · kulupõhine - hinna kujundamine baseerub kuludel, hind peab katma püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldama kasumit, · kliendipõhine - hind kujuneb selle järgi, mis tarbija on nõus maksma kauba või teenuse eest, · konkurentsipõhine hinna kujundamisel uuritakse konkurentide
· Tootmise kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse suurendamine Tänapäeval on tootmise kvalitatiivse paindlikkuse garantiideks · Universaalsete kõrgprofessionaalsete oskustega personal · Automatiseeritud tootmissüteemid Kvantittatiivse paindlikkuse tagavad tootmises · Tööjõu reserv · Seadmete potentsiaali varu MRP I, MRP II- klassikalised tootmissüsteemid, MRP I materjalivajaduse plaanimine MRP on arvutipõhine tootmise ja varude kontrolli süsteem, mille ülesandeks on varude vähendamine, hoides tootmisprotsessis piisavat materjalivaru. Põhimõte on selles, et kui on teada, kui palju vaja toota, siis on ka teada, kui palju on vaja varusid MRP teeb kindlaks: · Materjalide liigid ja kogused, mis tuleb hankida väljastpoolt etteõtet, arvestades juba olemasolevaid varusid
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL l
kõikvõimalike väärtuste xi ja nende tõenäosuste pi vahel. Jaotusfunktsioon - tõenäosus, et juhusliku suuruse X väärtus on väiksem-võrdne mingist reaalarvust x. Valem: F(x)=P(X<=x) Keskväärtus ehk oodatav väärtus - Kui juhusliku suuruse X väärtuse xi esinemise tõenäosus on pi , siis selle juhusliku suuruse keskväärtus ehk oodatav väärtus. Oodatav väärtus on otsustamisel kriteeriumiks. Valitakse see alternatiiv, mille korral oodatav väärtus on ekstremaalne. Näiteks: oodatav kasum maksimaalne,oodatav kulu minimaalne Valem: µ=E[X]= ∑ pixi Dispersioon – diskreetse juhusliku suuruse dispersioon σ^2=∑(xi-µ)^2*pi Pidev juhuslik suurus - Pideva juhusliku suuruse korral ei saa rääkida mingi üksiku konkreetse väärtuse esinemise tõenäosusest. Selle korral on konkreetse üksiku väärtuse esinemise tõenäosus 0 Jaotustihedus jaotusfunktsiooni tuletis:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus TRADITSIOONILISED KULUARVESTUSE MEETODID Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus................................................................................................................8 1.2.Le
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud
tegevuses kasutatavasse kinnisvarasse. ● Investeeringud immateriaalsesse varasse - füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Näit. arvutitarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid jne. 2. Miks on pikema kestusega investeeringu riskid suuremad? Investeeringute liigid kestuse alusel: ● Lühiajalised investeeringud – projektid, mille eluiga on lühike ning olulisi riske projekti eluea jooksul sellest tulenevalt ei esine. ● Pikaajalised investeeringud – Projektid, mille eluiga on pikk ning millega seotud riskid on oluliselt suuremad. Lühiajalised: 3-4 aastat Pikaajalised: 10-15 aastat Lühiajaliste investeeringute puhul on vähe määramatust, mis võib juhtuda või valesti minna. 5 aasta pärast võidakse täiesti teistsugust tehnoloogiat kasutada. 3
Erinevate finantseerimisvõimaluste olemasolu Investeerimisprojektide riskitase Finantseerimise mahu suurus Majanduskeskkonna tingimused määravad ära kapitali nõudmise ja pakkumise ning vastavalt sellele ka inflatsioonimäära. Mida madalam on kapitali hind, seda rohkem on võimalik üha madalama tulumääraga erinevaid projekte vastu võtta. Näiteks, kui turu intressimäär on 7% ja projektide tulusused on: A 5%, B 8%, C 9%, siis saame vastu võtta vaid projektid B ja C. Nendest projektidest saadavad tulumäärad ületavad kapitali hinna. Kui kapitali hind langeks viiele protsendile, oleks võimalik ka projekt A vastu võtta. 27 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kui nõudmine raha järgi suureneb, aga pakkumine mitte, viib see omakorda intressimäärade tõusuni. Kui aga majanduskeskkonnas puuduvad võimalused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
